3-09-3025/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene

1. märts 2012, Tartu 3-09-3025 Aivar Rosentali kaebus Tartu Vanglalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsus Aivar Rosentali apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aivar Rosental Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. oktoobri
6. a otsus muutmata.
7. Jätta apellandi taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
8. aprillini
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Vangla direktori
11. juuni
12. a käskkirjaga nr 1-4/891 vabastati kinnipeetav Aivar Rosental seoses töödistsipliini rikkumisega Tartu Vangla majandustöödelt. A. Rosental esitas käskkirja tühistamiseks vaide. Justiitsministeeriumi
13. oktoobri
14. a vaideotsusega vaie rahuldati põhjusel, et distsiplinaarmenetlus lõppes
15. juunil 2009 kaebajale käskkirja nr 1-4/922 alusel noomituse määramisega ja seega oli kaebaja töölt vabastamine õigustatud alles alates
16. juunist 2009, mitte aga
17. juunist
19. A. Rosental esitas
20. oktoobril 2009 Tartu Vanglale kaebuse, milles taotles muuhulgas saamata jäänud töötasu väljamaksmist aja eest, mil ta oli töölt kõrvaldatud. Tartu Vangla jättis A. Rosentali taotluse saamata jäänud töötasu maksmiseks rahuldamata. 1
21. A. Rosental esitas
22. detsembril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista rahaline hüvitis saamata jäänud töötasu eest perioodil
23. juuni 2009 kuni kohtuotsuse tegemise ajani. Kaebuse kohaselt vabastati A. Rosental töölt juba alates
24. juunist 2009, töölt vabastamine oli ebaseaduslik ning A. Rosental kaotas Tartu Vangla õigusvastase tegevuse tõttu võimaluse saada töötasu. Antud juhul on täidetud kõik riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 9 nimetatud tingimused varalise kahju hüvitamiseks. Samuti soovis A. Rosental vanglalt hüvitist negatiivse kogemuse, stressi, ebamugavuse ja mure põhjustamise eest.
25. Tartu Halduskohtu
26. jaanuari
27. a määrusega tagastati kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, kuna kaebajal oli selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
28. Tartu Halduskohtu 22 oktoobri
29. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei anna vangistusalased õigusaktid kaebajale subjektiivset õigust endale tööd nõuda. Seetõttu ei ole vanglal ka kohustust kindlustada kinnipeetav igal juhul ja igapäevaselt tööga. Vangla on osundanud, et alates
30. juunist 2009 puudus vanglal vajadus kaebaja tööjõu kasutamiseks, mille tõttu ei olnud vanglal kohustust vormistada seda ka kaebaja töölt kõrvaldamisena või töölt vabastamisena. Kuigi Justiitsministeeriumi vaideotsusega tunnistati Tartu Vangla direktori käskkiri, millega kaebaja vabastati Tartu Vangla majandustöödelt, algusest peale kehtetuks, puudub käesoleval juhul alus kahjunõude rahuldamiseks, sest pole tõendatud reaalse varalise kahju tekkimine saamata jäänud töötasu näol tulenevalt sellest, et kaebaja töölt vabastamine osutus õigusvastaseks. Ei ole tõendatud, et kaebaja oleks saanud perioodil
31. juuni 2009 –
32. september 2009 töötada vangla pesumajas õmblejana igal tööpäeval 8 tundi päevas. Seetõttu puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja oleks sellel perioodil kindlasti saanud töötasu, mille saamata jäämine tuleks kahjuna hüvitada. Kahjunõude rahuldamiseks kuni haldusasjas kohtuotsuse tegemiseni puudub aga igasugune alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
33. A. Rosental esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja ebaseadusliku töölt vabastamise tõttu saamata jäänud töötasu perioodi
34. juuni –
35. oktoober 2009 eest summas 8152 krooni (521 eurot). Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud halduskohus erapooletu, ei tutvunud oluliste tõenditega ja jättis kohtusse kutsumata tunnistajad. Arusaamatu on, millistele argumentidele tuginedes halduskohus otsuse tegi. Vangla vabastas A. Rosentali ebaseaduslikult töölt alates
36. juunist
37. Arusaamatu on, kuidas pole tõendatud, et A. Rosental oleks saanud perioodil
38. juuni –
39. oktoober 2009 töötada vangla pesumajas õmblejana igal tööpäeval 8 tundi päevas. Teised kinnipeetavad töötasid pärast kaebaja töölt vabastamist seal edasi, mis tõendab, et kaebaja töötamine oleks olnud võimalik.
40. Tartu Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vangla nõustub kõigi halduskohtu seisukohtade ning järeldustega ning märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et vangistusalased õigusaktid ei sea vanglale kohustust tagada kinnipeetavale tööd iga päev 8 tundi. Kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendatud, et vanglal puudus vajadus A. Rosentali tööle rakendada alates
41. juunist
42. Asjaolu, et enda arvates oleks A. Rosental saanud tööd teha, ei tõenda, et selle töö tegemiseks oli vajadus. A. Rosental ei ole põhjendanud, milliseid tema esitatud väiteid saaksid taotletud 2 tunnistajad kinnitada. Tunnistajana taotletud T.M. samalaadse kaebuse osas on Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-09-2803 teinud otsuse, millega jättis T.M. saamata jäänud töötasu nõude Tartu Vangla vastu rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
43. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
44. VangS § 38 lg 1 sätestab, et kinnipeetav rakendatakse tööle üksnes võimalusel. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda, et talle igal juhul tööga hõivatus tagatakse. Järelikult ei tähenda fakt, et A. Rosental vabastati töölt, seda, et talle tekkis vältimatult kahju saamata jäänud tulu näol ja et tal oleks õigus nõuda selle hüvitamist. Hüvitise nõudmise õigus oleks kaebajal siis, kui selguks, et kaebaja oleks ka tegelikult töötamist jätkanud, kui tema töölt kõrvaldamist ei oleks aset leidnud (vt võlaõigusseaduse § 128 lg 4). Käesolevas asjas seda asjaolu siiski tõendatuks lugeda ei saa.
45. Iseenesest tuleb nõustuda apellandi seisukohaga, et halduskohus ei ole seda asjaolu korrektselt tuvastanud. Halduskohtu otsusest nähtub üksnes viide vastustaja seisukohale, et alates
46. juunist 2009 puudus vanglal vajadus kaebaja tööjõu kasutamiseks (halduskohtu otsuse p 12 viimane lõik). Sellekohastele täpsematele tõenditele ei ole halduskohus viidanud. Ka vastustaja ei ole selle väite tõendamiseks pidanud vajalikuks tõendeid esitada.
47. See menetluslik minetus ei ole siiski halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Menetlusviga on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
48. Nimelt on asjaolu, et kaebaja tööjõudu alates
49. juunist 2009 ei vajatud, tõendatud ringkonnakohtu hinnangul piisavalt teises haldusasjas jõustunud kohtuotsusega. Kogumis käesoleva asja materjaliga on võimalik see asjaolu tulenevalt HKMS § 61 lg-st 4 tõendatuks lugeda. Samu küsimusi on Tartu Ringkonnakohus lahendanud
50. oktoobri 2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-2803, kus nõudis Tartu Vanglalt hüvitist T. M.. Kohtuotsus selles asjas on jõustunud ja on kättesaadav internetis aadressil http://kola.just.ee/. Hüvitise nõudmise asjaolud selles asjas olid samad, mis käesolevas asjas – T. M. vabastati alates
51. juunist 2009 töölt seoses töödistsipliini rikkumisega, distsipliinirikkumise eest karistati T. M. alles
52. juunil 2009, töölt vabastamise käskkiri tunnistati vaidemenetluses hiljem kehtetuks põhjusel, et T.M. vabastati töölt varem, kui oli lahendatud distsiplinaarkaristuse määramise küsimus. T.M. ja kaebaja A. Rosental töötasid vanglas koos samal tööl ning nad vabastati töölt sisuliselt samadel asjaoludel (vt haldusasjas nr 3-09-2803 tehtud otsuse p 12). Ka tunnistaja, kelle ülekuulamist kaebaja apellatsioonkaebuses taotles, on T.M. , ning kaebaja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et T.M. töötas temaga samal ajal Tartu Vangla pesumajas ja vabastati samuti töölt ebaseaduslikult. Seega on haldusasjas nr 3-09-2803 tõendatud asjaolud võimalik võtta aluseks ka käesolevas asjas. Viidatud asjas on ringkonnakohus tunnistaja E.S. ütlustele ja
53. a juuni- ja juulikuu tööajagraafikutele tuginedes tuvastanud, et T.M. töötamise järele puudus vajadus juba alates
54. juunist 2009 ning et T.M. ja A. Rosentali töökohti teiste kinnipeetavatega ei täidetud. Uus töötaja võeti pesumajja tööle alles
55. juulil
56. Sellest on ringkonnakohus järeldanud, et isegi kui T.M. t ei oleks
57. juunil 2009 töölt vabastatud, ei oleks ta sel perioodil teinud tööd 3 ega saanud töötasu, ning kaebuse rahuldamata jätnud. Ka A. Rosentali osas nähtub tööaja arvestuse graafikust, et sarnaselt T.M. ga ta alates
58. juunist 2009 enam tööga hõivatud ei olnud (tl 39).
59. Märkida tuleb siinkohal, et periood, mille eest kaebajal olnuks põhimõtteliselt võimalik hüvitist nõuda, ei ole alates
60. juunist 2009 kuni kahjunõude esitamiseni vanglale oktoobris 2009 või kaebuse esitamiseni kohtule detsembris
61. Kaebaja vabastati töölt
62. juuni
63. a käskkirjaga ja samast kuupäevast alates. Seega tuleb perioodi algust lugeda
64. juunist
65. Kuna kaebaja töölt vabastamine tühistati vaidemenetluses põhjusel, et töölt vabastamine toimus enne töödistsipliini rikkumist käsitava distsiplinaarmenetluse lõppu, oleks kaebaja töölt vabastamine pärast distsiplinaarmenetluse lõppemist olnud õiguspärane. Distsiplinaarmenetlus lõpetati distsiplinaarkaristuse määramisega
66. juunil
67. Seega oleks võimalikuks kahju tekitamise perioodiks
68. juuni 2009 –
69. juuni
70. Samale järeldusele on ringkonnakohus jõudnud ka haldusasjas nr 3-09-2803 (p 13).
71. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajale ei oleks nimetatud ajavahemikul olnud vangla pesumajas nagunii tööd pakkuda ja seetõttu ei oleks ta sel ajal tööd teha saanud. Kinnipeetava tööle määramine ei tähenda, et ta oleks kogu aeg tööga kindlustatud.
72. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Rahuldamata jätta tuleb ka kaebaja taotlus T.M. ja E.S. ülekuulamiseks. E.S. ütlusi on kasutatud haldusasjas nr 3-09-2803 ning puudub alus arvata, et ta annaks praeguses asjas teistsuguseid ütlusi. T.M. ülekuulamiseks puudub vajadus, sest arvestades tööajagraafiku väljavõtet (tl 39) ja haldusasjas 3-09-2803 kogutud tõendeid, on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et kaebajale ei oleks vaidlusalusel perioodil tööd olnud. Agu Timmi Maili Lokk Einar Vene 4