) §-le
lg 2 p 7 alusel I.K.ile ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr
§-le
-st tulenevat kaasaitamiskohustust.
Kohtuistungil kinnitas I.K., et midagi lisada ei soovi. PPA esindaja kinnitas, et täna laekunud info kohaselt toimub isiku dokumenteerimine 27.02.2012, seega päev enne tema Eestist väljasaatmist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 15. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus I.K.i VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (
) § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 , § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 16.
sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 1.1, 2 või 3 järgi.
lg 1.1 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.
lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. 17. Isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Asjaolusid arvestades on kohus veendunud, et I.K.i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid,
§-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul suure tõenäosusega hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest viibib I.K. Eestis seadusliku aluseta ning ta on keeldunud koostöö tegemisest Politsei- ja Piirivalveametiga. Ta soovib jääda Eestisse, kuna tal olevat selleks õigus. Teadaolevatel andmetel ei ela Eestis ühtegi I.K.i perekonnaliiget. I.K. on korduvalt kohtulikult karistatud raskete tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Viimati Tartu Maakohtu 29.10.2003 otsusega 12 aasta pikkuse vangistusega ja ta vabanes Tartu Vanglast 25.10.2011 seoses karistuse ärakandmisega. Eelnevast nähtub, et I.K.i puhul ei ole tegemist seaduskuuleka inimesega. Välismaalaste seaduse mõistes loetakse isikut, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, ohuks Eesti riigi julgeolekule ning talle on sellel alusel PPA 03.12.2008 otsusega keeldutud ka elamisloa andmisest. 18. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ning annab loa I.K.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Käesolevaks ajaks ei ole
lg 11 sätestatud maksimaalne tähtaeg väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemisest veel möödunud. Samuti ei ole isiku väljasaatmine muutunud perspektiivituks, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on eelduslikult tegemist Vene Föderatsiooni kodakondsusega isikuga, kelle PPA poolt esitatud tagasivõtutaotluse on Venemaa Föderaalne Migratsiooniteenistus 21.11.2011 menetlusse võtnud. Tagasivõtutaotluse lahendamine ei ole käesolevaks hetkeks ebamõistlikult viibinud. Kuna varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 21.02.2012, tuleb uut tähtaega arvata sellest ajast alates. Kadriann Ikkonen kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.