Obsah (5)

§ 33§ 3§ 126§ 119§ 125

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlus

) § 3 p-s 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtet. Teleskooplaaduri minimaalne tõstekõrgus on piirang, mis takistab riigihanke avamist konkurentsile ning kuna hankija ei ole esitanud mingeid objektiivseid põhjendusi selle kohta, miks niisugune piirang on vajalik, ei ole tehniline kirjeldus vaidlustatud osas kooskõlas

§ 33lg-ga 8.

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas
2. mail 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO eelnimetatud otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on riigihange läbi viidud nõuetekohaselt ning HD ja selle lisas 2 toodud tehniline kirjeldus vastavad õigusnormidele. AS Intrac Eesti soov pakkuda hankijale seda tehnikat, mida ta peab endale sobivaks, on vastuolus riigihangete seadusega. VAKO otsuses puudub viide selle tegemise alusele ning sellele, mille alusel on Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt AS Intrac Eesti kasuks välja mõistetud riigilõiv.
3. Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: a)

§ 3

p-s 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtte kohaselt on hankija kohustatud tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Eelnimetatud põhimõtte järgimine seisneb eelkõige selles, et vaidluse korral on hankija kohustatud põhjendama tehnilises kirjelduses esitatud asjade või teenuste omadusi ja olulisi tunnuseid või ehitustööde omadusi ja tehnilisi nõudeid. Käesoleval juhul ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitanud mingeid objektiivseid põhjendusi selle kohta, miks kehtestati teleskooplaaduri minimaalseks tõstekõrguseks 7 m ja miks on niisugune piirang vajalik. Seega pole hankija kehtestatud tehnilise kirjelduse nõude põhjendatus kontrollitav ning hankija ei ole järginud

§ 3p-s 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtet.

b) HD tehnilises kirjelduses kehtestatud teleskooplaaduri minimaalne tõstekõrgus on piirang, mis takistab riigihanke avamist konkurentsile ning kuna Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei ole esitanud mingeid objektiivseid põhjendusi selle kohta, miks niisugune piirang on vajalik, ei ole tehniline kirjeldus vaidlustatud osas kooskõlas

§ 33lg-ga 8.

Käesoleval juhul ei saa AS Intrac Eesti õiguste rikkumist välistada. HD lisas 2 esitatud tehnilise kirjeldusega muudeti 7 m tõstekõrguse nõude järgimine AS Intrac Eesti jaoks hankes osalemise ajaks kohustuslikuks. Sellega piirati tema valikuvõimalusi oma majandustegevuse korraldamisel. c) VAKO otsuses

§ 126

lg 1 p 5 ja

§ 126

lg 6 märkimata jätmine ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna lõppjäreldustes on otsus õiguspärane. Alusetu on seisukoht, et VAKO otsuses puudub õiguslik alus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse ja vaidlusaluse VAKO otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus ja VAKO on asunud põhjendamata seisukohale, et hangitava laaduri minimaalne tõstekõrgus ei vasta õigusaktidele. Halduskohus ei ole viidanud, millist hangitava seadme kõrgust reguleerivat õigusakti on Narva-Jõesuu Linnavalitsus rikkunud. Õige ei ole AS Intrac Eesti väide, et selliste tehniliste näitajatega laadureid on ainult üks. Samalaadsele riigihankele nr 24776 on laekunud kolm pakkumust kolmelt eri firmalt.
2. b)Väär on väide, et teleskooplaaduri paigutuskõrgus on olulisem kui tõstekõrgus. HD lisas 2 pole paigutuskõrgust tehnilise kirjeldusena käsitletud. Halduskohus on jätnud selle tähelepanuta ja sellega ebaõigesti hinnanud tõendeid. 2
3. c)HD ja selle lisa 2 vastavad riigihangete seadusele. Hanke tehnilistes tingimustes välja toodud laaduri minimaalne tõstekõrgus ei riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ega tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi konkurentsile, kuna pakkumised võivad olla ka üle 7 meetri. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on lähtunud hanke korraldamisel oma vajaduste kirjeldustest ja ei ole kedagi eelistanud.
4. d)AS Intrac Eesti ei ole esitanud täiendavaid küsimusi selle kohta, milleks laadurit kasutatakse, kuigi tal oli selleks võimalus olemas. AS-l Intrac Eesti on piisavalt tehnikat, mis vastaksid hanke tingimustes toodud tehnilistele nõudmistele. Tema soov pakkuda seda tehnikat, mida ta peab endale sobivaks, on vastuolus riigihangete seadusega. AS Intrac Eesti põhitegevus on tehnika müügi vahendamine, kuna ta ise tehnikat ei tooda. Vabal turul võib vahendaja valida, kelle tehnikat ta vahendab. AS Intrac Eesti majandustegevust pole hankega kuidagi piiratud. 7. AS Intrac Eesti vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsus millegagi põhjendanud tehnilises kirjelduses määratletud teleskooplaaduri tõstekõrguse vajalikkust. Hankijal on küll vabadus ise määratleda hankelepingu ese, kuid riigihankeõiguse aluspõhimõtte kohaselt (

§ 33

lg 8) peab hankija olema alati võimeline oma tehnilises kirjelduses märgitud vajadusi objektiivselt põhjendama. Seda ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsus vaidlustatud hanke puhul suutnud siiani teha. 8. VAKO seisukohas leitakse, et Tartu Halduskohtu ja VAKO vaidlustatud otsused on õiguspärased ning puuduvad alused nende tühistamiseks. Tulenevalt

§ 3

p-s 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttest ning

§ 33

lg-st 8 lasub hankijal tehnilise kirjelduse õiguspärasuse üle tekkinud vaidluse korral põhjendamiskohustus. Üksnes hankija põhjendustest lähtuvalt on vaidlustuskomisjonil või kohtul võimalik tuvastada, kas tehnilises kirjelduses kehtestatud konkurentsi piiravad tingimused on objektiivselt põhjendatud või mitte. Vaidlustusmenetluses ja järgnenud kohtumenetluses Narva-Jõesuu Linnavalitsus põhjendamiskohustust täitnud ei ole. Ebaõige on apellatsioonikaebuses esitatud seisukoht, et halduskohus ei ole viidanud, millist õigusakti on rikutud. Halduskohtu otsuses on selgelt välja toodud kohtu järeldus, et tehniline kirjeldus on vaidlustatud osas vastuolus

§ 33lg-ga 8.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
2. VAKO on AS-i Intrac Eesti vaide rahuldanud eeskätt põhjusel, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus on rikkunud

§ 3

p-i 2 ja § 33 lg-t 8.

§ 3

p 2 kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

§ 33

lg 8 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumus esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. VAKO leidis, et tehnilise kirjelduse üle käiva vaidluse korral on hankija kohustatud põhjendama tehnilises kirjelduses esitatud asjade või teenuse omadusi ja olulisi tunnuseid. Praegu ei ole hankija ei vaidlustusmenetluses ega väljaspool seda põhjendanud vajadust kehtestada teleskooplaaduri minimaalseks tõstekõrguseks 7 meetrit ja seega ei ole hankija kehtestatud tehnilise kirjelduse nõue kontrollitav. 11. Iseenesest nõustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid peab hankija juhul, kui selle põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, põhjendama. 3 Teisalt leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole hankemenetluses teleskooplaaduri tõstekõrguse kohta hankijalt põhjendusi küsitud ning seetõttu ei saa Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ette heita põhjendamiskohustuse täitmata jätmist. Nähtuvalt asja materjalidest on AS Intrac Eesti küsinud hankemenetluse käigus hankijalt üksnes järgmise küsimuse: „Nõutud on minimaalne tõstekõrgus 7 m – kas võib pakkuda ning kas aktsepteeritakse tõstekõrgust 6,9 m?“. Sellele on hankija vastanud, et „Meie jaoks on oluline minimaalne tõstekõrgus 7m või enam“ (tl 7). Seega ei olnud hankijalt küsitud selgitust vastavalt

§-l 56 tehnilises kirjelduses esitatud nõude (laaduri tõstekõrgus min 7 m) põhjuste kohta, vaid üksnes seda, kas hankija nõustuks tehnilises kirjelduses toodud nõudeid langetama. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanudki hankija sellisele küsimusele muul moel vastama ega hakkama põhjendama, miks on vajalik minimaalselt 7-meetrine tõstekõrgus, kuna seda ei olnud küsitud. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas AS Intrac Eesti esindaja, et sellist küsimust hankemenetluses ei küsitud (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). 12. VAKO põhjendas oma seisukohta ka sellega, et hankija ei olnud esitanud vajalikke põhjendusi ka vaidlustusmenetluses. Teisalt kinnitas VAKO esindaja ise ringkonnakohtu istungil, et ka vaidlustusmenetluses ei küsitud Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt selgitusi, miks on vajalik just minimaalselt 7-meetrine tõstekõrgus, vaid saadeti üksnes kiri, kus paluti vastust vaidlustusele (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). VAKO otsuses refereeritud vaidlustuse sisu (tl 5p) ja sellele Narva-Linnavalitsuse poolt esitatud vastust (tl 15) vaadates võib väita, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei saanud vaidlustusmenetluses aru, et talle heidetakse ette just põhjendamiskohustuse täitmata jätmist. Seda järeldust kinnitab see, et ka Tartu Ringkonnakohtu istungil pidas Narva-Jõesuu Linnavalitsus vaidluse raskuspunktiks eeskätt seda, kas tõstuki paigutuskõrgus on olulisem kui tõstekõrgus (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ehkki riigihangete seadus ei näe vaidlustusmenetluses ette uurimispõhimõtte kohaldamist ja ka haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 võib jätta mulje, et vaidlustuskomisjon haldusmenetlust, sealhulgas uurimispõhimõtet kohaldama ei pea, on see siiski teatud juhtudel möödapääsmatu. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et üldisest riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1 lause 1) tuleneb, et avalikku võimu teostav organ peab tagama seaduse õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. See põhimõte kehtib haldusmenetluses, samuti kohtumenetluses, sh tsiviilkohtumenetluses vaatamata viimase võistlevale iseloomule (TsMS § 436 lg 7). Seaduse õige kohaldamise nõuet on rõhutatud ka

§ 119

lg-s 2, mille kohaselt peab vaidlustuskomisjoni liige lähtuma seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest (RKHKo 3-3-1-65-11, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul järeldub sellest seisukohast, et kui vaidlustuskomisjoni jaoks ei ole vaidlustuse suhtes esitatud vastus piisavalt ammendav ning puuduv informatsioon on õige otsuse tegemise jaoks oluline, siis ei saa vaidlustuskomisjon, niivõrd kuivõrd see ei sea ohtu vaidlustuse läbivaatamise tähtaegu ja muid olulisi eesmärke, selle info puudumisega lihtsalt leppida ja teha otsust puuduliku vastuse andnud menetlusosalise kahjuks. Vajadusel tuleb juhtida teise menetlusosalise tähelepanu sellele, mille kohta tuleb vastuses selgitusi anda või siis korraldada asjas uus istung

§ 125lg 5 alusel.

Selliselt käitumist ja uurimispõhimõtte kohaldamist peab ringkonnakohus möödapääsmatuks juba seetõttu, et vaidlustuskomisjon on kohustuslikuks kohtueelseks organiks hankeasjade läbivaatamisele halduskohtus, kus valitseb uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4). Kui kohustuslik kohtueelne vaideorgan ei järgi samasuguseid olulisemaid menetluspõhimõtteid nagu halduskohus, sh eeskätt uurimispõhimõtet, siis muutub kohustuslik kohtueelne menetlus sisutuks, sest tähtsust omavad küsimused selgitataks sellisel juhul välja alles kohtumenetluses. 4 Kuna VAKO ei selgitanud vaidlustusmenetluses välja, kas, ja kui siis millised olid minimaalselt 7-meetrise tõstekõrguse kehtestamise põhjused, on VAKO poolt põhjendamatu tugineda sellele, et hankija sellekohaseid põhjendusi vaidlustusmenetluses ei esitanud. 13. Võimalust põhjenduste esitamiseks ei antud Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ka esimese astme kohtumenetluses. Alles ringkonnakohtu istungil küsis ringkonnakohus hankijalt selgitusi, miks oli vajalik just 7-meetrine tõstekõrgus. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja selgitas istungil, et tõstukit soovitakse kasutada veesõidukite veest välja tõstmisel treilerite peale Peipsi järve - Soome lahe vahelise paadiretke käigus. Minimaalselt 7-meetrist tõstekõrguse vajadust põhjendas linnavalitsuse esindaja varasemate paadiretkede käigus omandatud kogemusega ja ajakirja „Paat“ spetsialistide poolt antud hinnanguga, et selline kõrgus oleks optimaalne miinimumkõrgus (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). Ringkonnakohtu hinnangul on hankija sellega põhjendanud tehnilises kirjelduses esitatud nõuet. Ringkonnakohtul pole alust kahelda selles, et kui vastav küsimus oleks esitatud pakkuja poolt hankemenetluses, oleks hankija vastanud sellele samamoodi. Kuna hankemenetluses hankijalt sellist küsimust ei küsitud, ei saa hankijale ette heita

§ 33

lg 8 ja § 3 p 2 sätestatud läbipaistvuse põhimõtte ja põhjendamatute takistuse tegemise keelu rikkumist. Et vaidlustuskomisjoni poolt vaide rahuldamise aluseks olid eeskätt need asjaolud, siis on vaidlustuskomisjon vaide rahuldanud põhjendamatult ja vaidlustuskomisjoni otsus tuleb tühistada. 14. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et ka iseseisvalt ei oleks usutav etteheide, nagu sooviks linnavalitsus teha objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (

§ 33lg 8).

Ringkonnakohtu istungil kinnitas AS Intrac Eesti esindaja, et linnavalitsuse poolt väljakuulutatud tingimustele vastavaid teleskooptõstukeid müüb kaks erinevat äriühingut. Seega pole alust kahtlustada linnavalitsust ka suunatud hanke korraldamises, kuna huvi korral võinuks konkursil osaleda vähemalt kaks ettevõtet. 15. Eeltoodust tulenevalt kuulub Narva-Jõesuu apellatsioonkaebus rahuldamisele. Halduskohtu otsus ja vaidlustuskomisjoni otsus tuleb tühistada. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt tuleb Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt kohtumenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv halduskohtus ja ringkonnakohtus kokku 1278,22 eurot) välja mõista poolelt, kelle kahjuks otsus tehti – praegusel juhul seega AS-lt Intrac Eesti. Agu Timmi Maili Lokk 5 Einar Vene