3-10-2395/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. veebruar 2012, Tartu 3-10-2395 August Rootsi kaebus Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/1467 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 16.12.
2. a otsus August Rootsi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja August Roots Vastustaja Tartu Vangla 06.08.
3. a RESOLUTSIOON
4. Apellatsioonkaebus rahuldada.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 16.12.
6. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Tartu Vangla 06.08.
7. a käskkiri nr 1-4/
8. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
9. märtsini
10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. A. Rootsi karistati Tartu Vangla 06.08.
12. a käskkirjaga nr 1-4/1467 distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta keeldus 31.07.2010 kella 20:55 paiku eelvangistushoone
13. sektoris minemast vangla majandustööle. Kaebaja esitas eelpool nimetatud käskkirja peale vaide. Tartu Vangla 26.08.
14. a vaideotsusega nr E5 350 jäeti vaie rahuldamata.
15. A. Roots esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 06.08.
16. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja ei saanud tööd teha, kuna tal on tekkinud viimasel ajal kroonilisest neeruhaigusest tingitud seljavalud. Kaebaja esitatud arstitõendiga on tõendatud, et ta ei tohi tõsta üle 3 kg raskust, kuid 10- liitrine veeämber kaalub üle 3 kg. Kaebaja töötamine võib tekitada talle veel tugevamaid seljavalusid ja kahjustada tervist. HALDUSKOHTU LAHEND
17. Tartu Halduskohtu 16.12.
18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Arsti M. Hapunova 05.08.
19. a tõendi kohaselt pole kaebajat töölt vabastatud. Seega oli kaebajapoolne korralduse mittetäimine tööleasumiseks distsipliinirikkumine. Vangistushoone kolmanda sektori koridoripõranda koristamine kuulub kergemat sorti majapidamistööde hulka, mille käigus kaebaja ei pea tõstma mingeid raskusi, vaid harjaga kergeid liigutusi tegema. Kaebaja peab toime tulema igapäevaeluks vajalike olmetoimingutega, kuna talle pole määratud osalist või täielikku töövõimekaotust ega puuet. Kaebaja tööst vabastamise aluseks ei ole väide, et ta ei jõua tõsta veeämbrit, kuna see on raskem kui 3 kg. Kaebajal on võimalik panna ämbrisse just nii palju vett kui ta ise soovib ja vajadusel saab ta paluda ämbri tõstmiseks kõrvalist abi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
20. A. Roots esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kaebaja nõustub kohtu väitega, et koristamine on kergemat liiki töö, aga kaebaja ei saanud seda siiski teha oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebajal on ainult üks krooniliselt haige neer ja ta võib ka kerge füüsilise tööga seda kahjustada. Sel ajal kui kaebaja end halvasti tundis, koristas nende kambrit kambrikaaslane. Kaebaja kambri pindala on 6 m2, aga sektori pindala on palju suurem ja ületab 100 m
21. Kaebaja leiab, et naeruväärne on väide, mille kohaselt peaks palkama kaks kinnipeetavat koristama, et üks peseb põrandat ja teine hoiab ämbrit, kui selle tööga saab ka üks hakkama.
22. Tartu Vangla palub jätta A. Rootsi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja töölemääramine oli kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga. Arsti M. Hapunova 05.08.
23. a tõendi kohaselt on kaebajale majandustöödel töötamisel kroonilise haiguse tõttu vastunäidustatud ainult raske füüsilise töö tegemine ning üle 3 kg raskuse tõstmine. Kaebaja on varasemalt avaldanud soovi töötada metalli-või puidutöödel ning on olnud nõus töötama vangla majandustöödel nii täis- kui ka osakoormusega. Kaebaja kasutab oma kroonilist haigust ära, et mitte teha vanglas ebapopulaarset tööd. Krooniline haigus pole kaebajat seganud tegelema aktiivselt täies mahus spordiga. Kaebajal olid kuu aega hiljem majandustöödele tööle määramisest pretensioonid spordisaali kasutamise varem katkestamise kohta. Kaebaja käis ka samal päeval spordisaalis kui ta keeldus tööle minemast ja seal tal mingeid tervisehädasid ei olnud. Kaebaja on oma pöördumistega näidanud, et ta on suuteline sportima ning tegema oluliselt raskemat metalli-või puidutööd. Seega on ta võimeline ka osakonda koristama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.12.
25. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
26. Tartu Vangla arsti M. Hapunova tõendi kohaselt on A. Rootsile kroonilise haiguse tõttu vastunäidustatud raske füüsiline töö ja raskuste tõstmine üle 3 kg (tl 21). Vaidlustatud käskkirja alusel on kaebajat karistatud selle eest, et ta keeldus 31.07.2010 koristamast eelvangistushoone kolmandat sektorit. Nii vastustaja kui ka halduskohus on leidnud, et kuna tegemist ei ole raske füüsilise tööga ja see ei ole seotud üle 3 kg raskuste tõstmisega, siis puudusid meditsiinilised vastunäidustused sellise töö tegemiseks. Samuti leidis halduskohus, et kaebajal oli võimalik panna ämbrisse vähem vett või paluda veeämbri tõstmiseks kõrvalist abi. 2 Ringkonnakohus taoliste seisukohtadega ei nõustu. Sektori põranda koristamine ei ole tõesti raske füüsiline töö, kuid selle juures on vajalik kasutada vett. Samas ei ole põranda pesemisel pindalaga üle 100 m2 võimalik kasutada veeämbrit, mille kaal ei ületaks 3 kg, kuna sellise koguse veega ei ole põranda pesemine võimalik. Kaebajal ei ole võimalik kasutada selle töö tegemiseks ka kõrvalist abi nagu on seda väidetud halduskohtu otsuses, kuna saatevalvuril puudub kohustus abistada kinnipeetavaid majandustööde tegemisel. Kuigi apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tööhõive ankeedi kohaselt on kaebaja nõustunud tegelema võimaluse korral puidu- ja metallitöödega, ei ole selles märgitud tööd seotud raskuste tõstmisega. Asjaolu, et kaebaja saab hakkama igapäevaste olmetoimingutega, ei anna veel alust asuda seisukohale, et kaebaja peab hakkama saama ka oma kambrist tunduvalt suuremate pindade koristamisega. Kaebuse rahuldamata jätmise aluseks ei ole ka vastustaja väide, et kuna kaebaja käib spordisaalis, siis ei ole tal mingeid vastunäidustusi ka koristamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isikul on sportimisel võimalik teostada harjutusi, mis ei ületa talle lubatud füüsilist koormust. Asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlustanud enda tööle määramise käskkirja, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebajal ei ole võimalik tervislikule seisundile viidates hilisemalt tööle asumisest keelduda. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole kaebaja tööle määramisel piisava põhjalikkusega tutvunud kaebaja tervisliku seisundiga, kuna vastasel juhul ei oleks teda rakendatud tööl, mis on seotud talle meditsiiniliselt vastunäidustatud raskuste tõstmisega. Seoses sellega ei ole ringkonnakohtu arvates kaebaja poolt talle pakutud tööst keeldumine põhjendamatu ning seda ei saa vaadelda distsipliinirikkumisena. Seega tuleb kaebajale distsipliinirikkumise eest koostatud käskkiri tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada.
27. Kuna kaebaja oli nii halduskohtus kui ringkonnakohtus vabastatud riigilõivu tasumisest, siis antud asja menetluskulusid ei esine. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi