3-09-2646/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. märts 2012, Tartu 3-09-2646 Victor Kazmirchuki kaebus Virumaa Pensioniameti otsuse nr 17138 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.12.
2. a otsus Victor Kazmirchuki apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Victor Kazmirchuk Vastustaja Virumaa Pensioniamet RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 28.12.
3. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
4. aprillini
5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. V. Kazmirchuk esitas Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametile taotluse, milles palus arvestada pensioniõigusliku staaži hulka sõjaväeteenistuses viibitud aeg kooskõlas 16.10.
7. a jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolliga.
8. Virumaa Pensioniamet jättis 20.10.
9. a otsusega nr 17138 rahuldamata V. Kazmirchuki avalduse pensioniõigusliku staaži ümberarvutamiseks.
10. V. Kazmirchuk esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Virumaa Pensioniameti 20.10.
11. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja soovib saada pensionile lisastaaži kolme aasta eest, mil ta teenis Eestis Nõukogude Armee sõjaväeteenistuses. Kaebaja saab Eestis tavalist vanaduspensioni, milleks on 4356 krooni ja sellest jääb tal elamiseks ainult 1426 krooni, kuna tal on suured arved. Kaebaja ei saa Venemaalt pensioni, sest tal ei ole selleks staaži. 1 HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohtu 28.12.
13. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (edaspidi koostöökokkulepe) artikkel 8 kohaselt ei laiene see koostöökokkulepe endise NSVL-i relvajõudude sõjaväelastele ega ajateenijatele. Riigikohtu 22.04.
14. a lahendis nr 3-3-1-92-09 on kohus jõudnud analoogsele järeldusele, et koostöökokkuleppe artikkel 8 ei laiene sõjaväeteenistuses viibijatele. Kuna kaebaja kuulub koostöökokkuleppe artiklis 8 nimetatud isikutel hulka, siis ta ei saa taotleda sõjaväeteenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja ei elanud kohustusliku sõjaväeteenistuse suunamine ajal Eestis ega Vene Föderatsioonis, vaid Kasahhi NSV-s ehk praeguses Kasahstanis. Kuna kaebaja suunati sõjaväeteenistusse väljastpoolt Eestit, siis ei arvestata seda aega riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lg 5 kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebajal puuduvad koostöökokkuleppest tulenevad õigused. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. V. Kazmirchuk esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pole kaebaja kunagi olnud Kasahhi NSV kodanik, sest kuni
16. aastani ei olnud tal passi. Kaebaja elas Kasahhi NVS-s tõendi alusel, mida loeti sünnitunnistuseks. Kaebaja sai passi alles
17. aastal pärast sõjaväeteenistuse läbimist. Kaebaja taotleb juba kolm aastat pensionile lisastaaži, aga seda ei rahuldata. Kaebaja on apellatsioonkaebuses välja toonud ka oma kulud.
18. Virumaa Pensioniamet palub jätta V. Kazmirchuk apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele täielikult vastu ja nõustub Tartu Halduskohtu 28.12.
19. a kohtuotsuses toodud seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.12.
21. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22. Ringkonnakohus peab vajalikuks anda oma seisukoht selles osas, kas pensioniamet jättis õigustatult rahuldamata V. Kazmirchuki taotluse arvata sõjaväeteenistuse aeg NSVL relvajõududes tema pensioniõigusliku staaži hulka. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Koostöökokkuleppe art 4 sätestab, et pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Vene Föderatsioon loeb NSVL relvajõududes teenitud aja pensioniõigusliku staaži hulka. RPKS § 28 lg 5 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaž eest pensioni. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja suunati sõjaväeteenistusse Kasahhi NSV-st. Tähendust ei oma seejuures asjaolu, kas kaebaja oli Kasahhi NSV kodanik või mitte ja kus väljastati talle pass. Seega puudub V. Kazmirchuki puhul võimalus pensioni määramisel või ümberarvutamisel arvesse võtta sõjaväeteenistuse aega endise NSVL relvajõududes. 2
23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja suhtes ei laiene ka koostöökokkuleppe sätted. Koostöökokkuleppe art 8 sätestab, et Poolte territooriumidel Relvajõudude, Riikliku Julgeoleku organite ja sisevägede endiste sõjaväelaste, siseministeeriumi ametkondade juhtiv- ning reakoosseisu endiste töötajate, teiste sõjaväeformeeringute esindajate ning nende perekonnaliikmete pensioniline kindlustamine teise Poole territooriumil reguleeritakse erikokkuleppega. Artiklist 8 saab järeldada, et selles nimetatud isikute pensioniline kindlustamine kõigis koostöökokkuleppega hõlmatud aspektides reguleeritakse erikokkuleppega ning koostöökokkulepe pole nimetatud isikute suhtes kohaldatav. Koostöökokkuleppe-järgne pensioniline kindlustamine hõlmab ka vanaduspensioni määramisel ja ümberarvutamisel koostöökokkuleppe artiklis 4 nimetatud pensioniõigusliku staaži arvessevõtmist. See, et koostöökokkulepe ei laiene artiklis 8 nimetatud isikutele, tähendab ka seda, et need isikud ei saa artiklis 8 nimetatud staatusele tuginevalt taotleda koostöökokkuleppega sätestatud õiguste kasutamist, sh taotleda artikliga 8 hõlmatud isikuna teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2010 lahend nr 3-3-1-92-09 p 44). Seega on vastustaja õigesti kaebaja taotluse rahuldamata jätnud ja puuduvad alused halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ka muud apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi