3-10-2294/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. märts 2012, Tartu 3-10-2294 Ahmed-Aga Gašimovi kaebus Viru Vangla 25.06.
2. a käskkirja nr 6.-3/1319-D tühistamiseks ja Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 21.03.
3. a otsus Ahmed-Aga Gašimovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ahmed-Aga Gašimov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt esitatud tervisekaardi väljavõtted 23-l lehel ja 15.04.
5. a distsiplinaarmenetluse protokoll.
6. Apellatsioonkaebus rahuldada.
7. Tühistada Tartu Halduskohtu 21.03.
8. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tühistada Viru Vangla 25.06.
9. a käskkiri nr 6.-3/1319-D ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming kaebaja poolt 04.07.2010 esitatud vaide tähtaegselt läbi vaatamata jätmise kohta.
10. Mõista Viru Vanglalt Ahmed-Aga Gašimovi kasuks välja viimase poolt kohtumenetluses kantud kulude katteks 31,94 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Viru Vangla 26.05.
12. a käskkirjaga nr 6.-2/469-T määrati kinnipeetav Ahmed-Aga Gašimov tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (sektori E8 koristaja) alates 27.05.2010 kuni 27.08.2010 tunnitasuga 9,90 krooni (tl 22). Käskkirja tutvustamisel märkis A.-A. Gašimov, et ta ei keeldu tööst, kuid koristajana töötada ei saa (tl 22). Viru Vangla 25.06.
13. a käskkirjaga nr 6.-3/1319-D karistati A.-A. Gašimovi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kartseri karistuse kandmise ajaks täiendavate piirangute seadmisega. Käskkirja kohaselt ei allunud A.-A. Gašimov 27.05.2010 vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda E8 osakonnas koristajana tööle.
14. A.-A. Gašimov esitas 04.07.2010 vaide Viru Vangla 25.06.
15. a käskkirja nr 6.-3/1319-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla ei jõudnud vaiet tähtaegselt menetleda.
16. A.-A. Gašimov esitas 01.09.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 25.06.
17. a käskkirja nr 6.-3/1319-D tühistamist ja Viru Vangla toimingu – vaide tähtaegselt läbi vaatamata jätmine – õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja keeldunud tööst ega töötamisest, mis on märgitud ka vaidlusaluses käskkirjas ning valvur ei andnud talle korraldust tööle asumiseks, vaid küsis, kas hakkad tööle. Seega on kaebajat karistatud alusetult, käskkiri on kaalutlusvigane ning kaebajale kartserikaristuse määramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne meede. Kaebajal on terviseprobleemid seljaga, mis ei võimalda tal koristajana töötada. Kaebaja tööle määramisel ei selgitatud talle tema õigusi ja töökohustusi, ei viidud läbi tööalast koolitust ega instruktaaži ning ei väljastatud töötamiseks tööriideid. Vaidele mittetähtaegselt vastamise õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on märgitud preventiivne huvi, et vangla lõpetaks õigusvastase tegevuse ja jälgiks edaspidi seadusest tulenevaid menetlustähtaegu.
18. Tartu Halduskohtu 21.03.
19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olnud valvur V. Grabari 27.05.
20. a ettekandest nr 2356, et 27.05.2010 kella 08.15 paiku anti kaebajale korraldus asuda koristama E-8 osakonda ning kaebaja keeldus sellest (tl 71). VangS § 38 lg-st 1 tuleneb, et vanglal oli õigus suunata kaebaja majandustöödele koristajana ilma tema nõusolekuta. Vangistusseadusest tulenevalt on töökohustusest vabastatud isikute loetelu ammendavalt seaduses välja toodud ning isikuid, kellele see loetelu ei laiene, võib karistada distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Kaebaja põhjendused tööst keeldumise kohta on otsitud ega anna alust tööst keeldumiseks. Kaebaja tööle määramise käskkirja kooskõlastas 26.05.2010 meditsiiniosakonna vanemõde osakonna juhataja ülesannetes, kes leidis, et kaebajal puuduvad põhjused tööst keeldumiseks tervislikel põhjustel (tl 68 pöördel). 21.06.2010 esitas meditsiiniosakond täiendava tõendi, milles kinnitas, et kaebajal on lubatud töötada majandustöödel abitöölisena 0,2 koormusega (tl 74). Kaebaja on nõustunud töötama elektrikuna, kokana või vanglas noorte kinnipeetavate spordivõistluste organiseerijana. Nimetatud tööde tegemine eeldab samuti füüsilist liikumist ja mõnel juhul tunduvalt intensiivsemat liikumist kui koristamine. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja tööst keeldumine oli tingitud soovimatusest töötada koristajana, mitte aga suutmatusest terviseprobleemide tõttu tööd teha. Kuna vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on jäme distsipliinirikkumine, siis oli kaebaja karistamine kartserikaristusega proportsionaalne tema poolt toime pandud rikkumisega. Kaebaja vaide tähtaegselt lahendamata jätmine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebajal on õigus pärast seadusega ette nähtud vaide läbivaatamise tähtaja möödumist pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
21. A.-A. Gašimovi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus lähtunud üksnes vastustaja seisukohtadest ning jätnud kaebaja argumendid analüüsimata, tõendid kogumata ja hindamata, millega on rikkunud uurimisprintsiipi. Kohtuotsus on põhjendamata, kuna otsuses ei ole jälgitav, mis tõendite alusel on kaebus jäänud rahuldamata ning milliseid õigusakte on seejuures kohaldatud. Halduskohus on jätnud arvestamata kaebaja väited, et ta ei olnud suuteline tööle asuma tervislikel põhjustel. Kohus on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud, kuna vangla ei ole esitanud ning kohus ei ole ka omal initsiatiivil välja nõudnud ühtegi meditsiinilist õiendit kaebaja meditsiinikaardist. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi perearsti või eriarsti poolt väljastatud õiendit, millest nähtuks kaebaja töövõime tuvastamine ja arsti nõusolek kaebaja tööle rakendamiseks. Ebaõige on halduskohtu väide, et kaebaja olevat distsiplinaarmenetluse käigus keeldunud seletuskirja kirjutamisest. Isegi kui oleks korrektselt tuvastatud kaebaja distsiplinaarsüütegu, on määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne arvestades, et kaebaja ei ole aastaid toime pannud ühtegi distsipliinirikkumist ning kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Viru Vangla toimingu – vaide mittetähtaegne lahendamine – õigusvastaseks tunnistamata jätmise osas on halduskohtu otsus vastuolus mitmete põhiseaduse sätetega ning Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadega. A.-A. Gašimov esitas apellatsioonimenetluses täiendavate tõenditena koopiad tervisekaardist 23-l lehel ja distsiplinaarmenetluse protokolli, millest nähtub, et kaebaja kohta
22. a sarnastel asjaoludel algatatud distsiplinaarmenetlus lõpetati põhjusel, et kinnipeetav keeldus õigustatult tööst tervislikel põhjustel.
23. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohus vastavalt kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 25 lg-tele 2 ja 3 kohtuotsust arusaadavalt põhjendanud, viidates kohaldatud õigusaktidele ja kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja on 06.12.
24. a kirjalikule vastusele lisanud kõik distsiplinaarmenetluse kui ka vaidemenetluse materjalid ning kaebaja poolt taotletud tervisekaardi väljavõtte. Kaebaja ei ole selgitanud, missuguseid olulisi tõendeid tulnuks halduskohtul endal veel täiendavalt koguda. Halduskohus ei ole uurimisprintsiipi rikkunud, sest kõik olulised tõendid otsuse tegemiseks olid asja materjalides olemas. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, kuid ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid halduskohtule esitada. Kaebajal oli võimalik esitada halduskohtule oma tervisekaardi väljavõtteid halduskohtu otsusele eelneva ajaperioodi kohta. Hilisemad tervisekaardi väljavõtted ja 15.04.
25. a distsiplinaarmenetluse protokoll ei ole antud juhul asjakohased. Vastustaja möönab, et halduskohus on osaliselt eksinud väites, et kaebaja keeldus distsiplinaarmenetluse käigus seletuskirja kirjutamisest. Kaebaja keeldus seletuskirja andmisest vahetult peale ettekande koostamist, kuid 01.06.2010 on kaebaja kirjaliku seletuse siiski andnud. Vastustaja on halduskohtule kaebaja 01.06.
26. a seletuskirja esitanud, samuti 3 on seletuskirjale viidatud distsiplinaarmenetluse protokollis ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Seega on halduskohus kaebaja seletuskirja kui tõendit hinnanud ja arvestanud ning ekslik väide kohtuotsuses ei ole saanud viia valeotsuseni. Vastustaja nõustub kaebajaga, et kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõigusi riivav, kuid VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab distsipliinirikkumise toimepanemise eest kohaldada ka kartserisse paigutamist ja seda rakendatakse raskete distsipliinirikkumiste korral. Vanglateenistuse ametniku seaduslikult antud korraldusele mitteallumine on vangistuses raske distsipliinirikkumine ja selle eest seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine on proportsionaalne karistus. Vastustaja jagab halduskohtu seisukohta, et vaide esitajal oli võimalus vastustaja poolt vaide tähtaegselt läbivaatamata jätmise korral pöörduda kaebusega halduskohtusse. Vastustaja on omaks võtnud, et kinnipeetavate vaideid ei jõutud tähtaegselt menetleda, kuid kaebajal puudub preventiivsel eesmärgil õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.03.
28. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Samuti peab ringkonnakohus uurimisprintsiibist lähtudes põhjendatuks võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid koopiad kaebaja tervisekaardist 23-l lehel 2009-
29. a kohta ning distsiplinaarmenetluse protokolli 2011.a. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud neid halduskohtule vähemalt selliste dokumentide osas, mis kuupäevaliselt olid enne kaebuse esitamist olemas, ei anna ringkonnakohtu hinnangul veel alust esitatud tõendeid tagasi lükata, sest halduskohtule esitatud kaebuses (tl 10) on kaebaja taotlenud halduskohtult kõigi asjassepuutuvate materjalide väljanõudmist vastustajalt. Kui vaidlus käib põhilises osas selle üle, kas kaebajal esines 27.05.2010 tervislikust seisundist tulenev põhjendatud alus keelduda täitmast tööleasumise korraldust, siis on kaebaja tervisekaardi väljavõtted ilmselgelt asjassepuutuvaks materjaliks, mida halduskohus aga mingil põhjusel vastustajalt välja ei nõudnud ja mida ka vastustaja kohtule ei esitanud. Kuna HKMS vr § 35 lg-st 4 ning HKMS § 188 lg 1 p-st 6 tuleneb siiski ka apellatsioonimenetluses võimalus asja õigeks otsustamiseks täiendavaid tõendeid koguda ja käesoleval juhul ei ole välistatud, et siis, kui neid tõendeid ei oleks esitanud kaebaja ise, oleks kaebaja tervisekaardi koopiad välja nõudnud apellatsioonikohus, tuleb kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde võtta.
30. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlustatud käskkirja alusel on kaebajat karistatud selle eest, et ta keeldus 27.05.2010 asumast koristajana tööle vangla osakonnas E8, viidates tervisest tulenevatele takistustele. Asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlustanud enda tööle määramise käskkirja, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebajal ei ole võimalik tervislikule seisundile viidates hilisemalt tööle asumisest keelduda. 01.06.2010 kirjutatud seletuskirjas märkis kaebaja, et ta ei keeldunud otseselt tööst, vaid selgitas valvurile, et teda vaevab pidev alaseljavalu ning ta oli paar päeva tagasi arsti vastuvõtul, kes määras talle 3-kuulise ravikuuri ja vastavad harjutused, kuna ta ei saa tulenevalt selgrooga seotud vaevustest ennast ette ega taha painutada. 26.05.
31. a tööle määramise käskkirja on samal päeval kooskõlastanud vangla meditsiiniosakonna vanemõde osakonna juhtaja ülesannetes (tl 22p) ning 21.06.2010 on meditsiiniosakond andnud välja õiendi, mille kohaselt viibis kaebaja 19.04.2010 neuroloogi vastuvõtul seoses pidevate seljavaludega, 30.04.2010 tehti talle röntgenuuring ja 24.05.2010 viibis kaebaja taastusraviarsti vastuvõtul (tl 74). Samas õiendis on leitud, et kaebajal on 4 lubatud töötada abitöölisena 0,2 koormusega ning kui esineb seljavalu, siis võib ta saada meditsiiniosakonnalt valuvaigistit. Kaebaja poolt esitatud tervisekaardi väljavõtetes on 19.04.2010 toimunud neuroloogi vastuvõtu kohta märgitud aga ka seda, et vastuvõtule tuleku üheks eesmärgiks oli ka vajadus saada spetsialisti arvamus selle kohta, kas A.-A. Gašimov on võimeline töötama koristajana, ning et dr. R. Valvuri arvates ei ole kaebaja võimeline koristajana töötama, kuna ta ei ole võimeline tegema painutusi. Arsti otsuseks on märgitud, et A.-A. Gašimov tuleb saata taastusravi arsti juurde ja ka see, et patsient ei saa töötada koristajana. 24.05.2010 viibiski kaebaja taastusravi arsti vastuvõtul, mille kohta on kokkuvõttes märgitud, et kaebajale on selg vaevusi põhjustanud juba 2-3 aastat, valud lokaliseeruvad alaseljas, röntgenoloogiliselt esineb küljekõverdus, koormustaluvus on madal, hommikul on väga raske tõusta ja pikemal kõndimisel tekivad valud. Ette ja taha painutada ei saa, liikuvus ainult puusaliigese arvelt, vasakule painutus valuvaba, paremale valuga ja tekib reflektoorne lihaspinge. Seda, et kaebajal esinevad tugevad alaseljavalud suhteliselt sageli, näitavad ka ülejäänud tervisekaardi väljavõtetel märgitud sissekanded aastatest 2009-
32. Lähtudes tervisekaardi väljavõtetest leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole kaebaja tööle määramisel siiski piisava põhjalikkusega tutvunud kaebaja tervisliku seisundi andmetega, kuna vastasel juhul ei oleks teda koristajana tööle rakendatud olukorras, kus 19.04.
33. a seisuga on neuroloogi vastuvõtul kindlaks tehtud, et A.-A. Gašimov ei ole, tulenevalt seljavaludest ja neist tingitud pingest ning võimetusest teha painutusi, võimeline koristajana töötama. Samuti on kaebaja 3 päeva enne talle tööleasumise korralduse andmist viibinud taastusraviarsti vastuvõtul, kus selgus, et tal esinevad jätkuvalt alaseljavalud ning ta ei saa painutada ette, taha ega ka paremale. Seoses sellega ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik ka tõsikindlalt väita, et kaebaja poolt talle pakutud tööst keeldumine 27.05.2010 oli põhjendamatu ning tegemist oli distsipliinirikkumisega. Olukorras, kus enne kaebajale tööleasumise korralduse andmist oli olemas kaks vastandlikku seisukohta tema töövõimelisuse kohta – 19.04.
34. a arsti otsuse kohaselt ei ole kaebaja võimeline koristajana töötama ja meditsiiniosakonna 26.05.
35. a kooskõlastuse kohaselt on kaebaja võimeline koristajana töötama täiskoormusega, oleks vangla siiski enne kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist pidanud laskma põhjalikumalt üle kontrollida, milline oli kaebaja tervislik seisund tegelikult. Ka 21.06.2010 õiendis leitu, et kaebaja võib töötada abitöölisena 0,2 koormusega, kinnitab ringkonnakohtu hinnangul pigem seda, et meditsiinilistel põhjustel kaebaja tegelikult koristajana töötada ei saa, ning mõistlik ei ole ka see seisukoht, et kui seljavalu endiselt esineb, siis tuleb tööleasumisel küsida meditsiiniosakonnalt vajadusel valuvaigistit, mitte aga keelduda tööst.
36. Lisaks eeltoodule nõustub ringkonnakohus kaebajaga ka selles, et isegi juhul, kui kaebaja oleks 27.05.2010 distsipliinirikkumise toime pannud, tuleks vaidlusalune käskkiri tühistada, sest sellega kaebajale määratud karistus (7 ööpäevaks kartserisse paigutamine koos teiste vangistusseadusest tulenevate õiguste piiramisega) ei ole ilmselgelt proportsionaalne, arvestades asjaolu, et A.-A. Gašimovil puudusid 27.05.2010 seisuga varasemad kehtivad distsiplinaarkaristused.
37. Halduskohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata ka esitatud tuvastamiskaebuse, sest kaebajal esineb selleks kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvi – preventiivne huvi, mis on ka kohtule esitatud kaebuses välja toodud. Kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset ka tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda vaid juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või 5 faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Käesoleva asja asjaolud ei viita aga õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisele, mistõttu ei ole preventiivse huvi puudumine ilmselge. Samuti on Viru Vangla tunnistanud vaide seaduses ettenähtud tähtaja jooksul lahendamata jätmist. Seega on vangla õigusvastaselt viivitanud vaide lahendamisega ning rikkunud sellega VangS § 11 lg-s 7 märgitud tähtaega. Vaiete suure hulga, tööjõu vähesuse või töökorralduslike erisustega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide, sh menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmist. Sellele seisukohale, et menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmine on õigusvastane ning kaebajal esineva preventiivse huvi alusel tuleb haldusorgani vastav toiming õigusvastaseks tunnistada, on jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 25.02.
38. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-100-
40. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus rahuldatakse, halduskohtu otsus tühistatakse, ning tehakse uus otsus, millega kaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisega seoses kantud kulud (riigilõiv 31,94 eurot, tl 40 ja 110) vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk