Obsah (8)

§ 195§ 76§ 101§ 162§ 94§ 113§ 415§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-28483 Tsiviila

) § 396 lõikele 1, § 76 lõikele 1, § 101 lg 1 punktile 4 ning § 195 lõikele

1. Laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse suurus on 1084,35 eurot. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja intressi summas 130,
2. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma intressi määras 26,40% aastas tasumata laenusummalt. Samuti nõudis hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Alates 30.03.2011.a kuni hagiavalduse esitamiseni oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 38,03 eurot. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista kahju summas 104,22 eurot, mis seisneb hageja poolt käenduslepingu alusel OÜ-le Incure Inkasso Agentuur tasutud teenustasus. Hageja palus nõude rahuldamise korral mõista kostjalt hageja kasuks välja ka menetluskulud, millisteks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot.
3. Hagiavalduse täpsustuses 20.09.2011.a tõi hageja välja, et intressi on arvestatud perioodi eest 14.10.2008.a kuni 10.03.2011.a määraga 24% aastas tasumata põhiosa summalt 1084,35 eurot. Intresse on arvestatud alates 14.10.2008.a kuni 19.09.2011.a summas 627,64 eurot. Viivise tasumist nõuab hageja kostjalt alates 11.03.2011.a. Seisuga 19.09.2011.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 45,87 eurot. Täiendavalt selgitas hageja, et laenu summa väljastati kostjale 13.10.2008.a. Eelnevalt oli kostja 09.10.2011.a allkirjastanud laenulepingu, kus ta kinnitas, et on üldtingimustega tutvunud. Laenuleping öeldi üles kostjale 10.03.2011.a saadetud meeldetuletusega. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, tekkis hagejal kahju, mida tõendab Incure Inkasso Agentuuri OÜ arve.
4. Kohtule 30.09.2011.a esitatud hagiavalduse täpsustuses tõi hageja veel kord välja intressi arvestuse. Intress on arvestatud perioodil 14.10.2008.a kuni 10.03.2011.a 877 päeva eest määraga 0,066% päevas võla jäägilt 1084,35 eurot ning tasumisele kuuluva intressi summa on 627,64 eurot. Laenuleping öeldi üles 10.03.2011.a.

§ 195lg 1 alusel oli leping teatega üles öeldud.

Kostja vastuväited

1. Kostja ei tunnistanud hagi kohtule 16.11.2011.a esitatud vastuses. Kostja leidis, et põhivõlaga kaasnevad nõuded on ebamõistlikult suured. Kostja viitas, et ta tugineb uuele võlaõigusseaduse redaktsioonile.
2. Kohtule 24.11.2011.a esitatud vastuses kostja tunnistas hageja nõuet põhivõlgnevuse osas. Hageja viivise nõuet pidas kostja ebaproportsionaalselt suureks, mis tuleneb inimlikust loogikast. Tõendeid kostjal kohtule esitada ei ole. Kostja on majanduslikes raskustes ja kaks aastat töötu. Kostja viitas, et 05.04.2011.a jõustus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse uus redaktsioon.
3. 10.01.2012.a esitas kostja kohtule Mikitamäe Vallavalitsuse õiendi ja Eesti Töötukassa teatise. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
5. Kohus leiab, et kuna kostja on tunnistanud hageja nõuet põhivõlgnevuse ulatuses, tuleb antud summa kostjalt välja mõista õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi rahuldamisel tugineb kohus

§ 76

lõikele 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavalduses on hageja märkinud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse summaks 1084,35 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 20. Hageja ülejäänud nõuetele on kostja vastu vaielnud põhjendusel, et põhivõlaga kaasnevad nõuded on ebamõistlikult suured. Kostja ei ole selgelt välja toonud, millistel põhjustel vaidleb ta vastu hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudele summas 45,87 eurot ning intressi nõudele summas 627,64 eurot. 21.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus (RK TKo 14.06.2005.a nr 3-2-1-66-05, p 16) ning üldjuhul ei ole põhjendatud leppetrahvi vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse (samas, p. 18). Käesolevas asjas on hageja nõudnud kostjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses alates 11.03.2011.a, mil kostjale saadeti viimane meeldetuletus. Hageja on nõudnud kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist kuni 19.09.2011.a summas 45,87 eurot. 22.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks seaduses sätestatud intress, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Tarbijakrediidilepingu puhul ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist (

§ 415lg 1).

23. Kohus leiab, et kuna hageja on nõude esitanud seadusjärgse viivise määra ehk

§ 113lõikes 1 sätestatud määra alusel, puudub alus viivise vähendamiseks.

Kostja ise ei ole oma viivise vähendamise taotlust ka sisuliselt põhjendanud. Kohus selgitas kostjale 21.12.2011.a pöördumises (toimiku lk 86-87), et üldjuhul viivise vähendamine alla seaduses sätestatud määra ei ole põhjendatud ning kostjal tuleb põhistada ja tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes ta viivise vähendamist soovib. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja kohtule ühtegi täiendavat seisukohta esitanud ega ole põhistanud, milliste asjaolude esinemise tõttu peaks kohus antud asjas erandlikult vähendama viivist alla seaduses sätestatud määra ning milline oleks see viivise summa, mida kostja ise põhjendatuks peaks. Kostja on üksnes kohtule esitanud kaks tõendit – Mikitamäe Vallavalitsuse tõendi 05.01.2012.a (toimiku lk 91) ning Eesti Töötukassa teatise (toimiku lk 92), kuid kostja ei ole kohtule teatanud, milliseid asjaolusid ta nimetatud tõenditega tõendada soovib. Kohus ei saa pelgalt kohtule esitatud kahest tõendist ise järeldada, millistele asjaoludele kostja tugineda soovib ning miks peaks viivist vähendama alla seaduses sätestatud määra. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kostja vastu täielikult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kogu viivise summa, mis on seisuga 19.09.2011.a sissenõutavaks muutunud ehk 45,87 eurot. 24. Lisaks viivisele on hageja palunud kostjalt välja mõista intressi summas 627,64 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 14.10.2008.a kuni 10.03.2011.a ehk laenulepingu ülesütlemise päevani. Intressi arvestamisel on aluseks võetud lepinguline intressi määr 24% aastas ning intressi on arvestatud tasumata laenu põhiosa summalt. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta hageja intressinõudele vastu vaidleb. Intressi vähendamine

§ 162

lg 1 alusel kohtu diskretsiooniotsusena võimalik ei ole, kuna antud sätte alusel saab vähendada üksnes leppetrahvi või viivise nõuet.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 94

lg 1 alusel tuleb kohustuselt tasuda intressi vastavalt lepingus kokku lepitud määrale, kui leping sisaldab kokkulepet intressi määra kohta.

§ 397

lg 1 näeb samuti ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi ning intressi tasumise nõue ei välista ega piira lepinguosaliste õigusi viivise osas (

§ 397lg 4).

Riigikohus on leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hinda tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Pooled on vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intressi arvutavad (RK TKo 22.10.2002.a nr 3-2-1-108-02, p 10). Käesolevas asjas on kostja andnud hagejale isiklikult kirjaliku kinnituse, et ta nõustub talle esitatud laenutingimustega (toimiku lk 26). Laenutingimuste kohaselt oli antava laenu intressiks 24&% aastas võlguolevalt summalt (toimiku lk 49). Kostja jättis intressi tasumise kohustuse täielikult täitmata. Eeltoodu alusel tuleb hageja intressinõue kostja vastu täielikult rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata intressina 627,64 eurot. 25. Lisaks intressi ja viivise nõudele on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 104,22 eurot. Hageja on välja toonud, et kahju seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuuri poolt esitatud arves, kuna hageja pidi võla sissenõudmisega seoses kandma kulusid (arve toimiku lk 50). Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi vastuväidet ega põhjendust, millest tulenevalt ta hageja kahjunõudele vastu vaidleb.

§ 415lg 1 kohaselt võib krediidiandja nõuda tarbijalt tarbijakrediidilepingu puhul lisaks viivisele ka kahju hüvitamist. Ts

MS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste põhjal, lähtudes nõudest. Kui pool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest, eeldatakse poole omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kuna kostja pole selgesõnaliselt hageja kahju nõudele vastu vaielnud ega esitanud kahjunõudele vastuvaidlemiseks ühtegi selgesõnalist vastuväidet, tuleb hageja kahju nõue kostja vastu täielikult rahuldada, kuna antud nõue põhineb seadusel ja on hageja poolt tõendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks tekitatud kahjuna välja mõista 104,22 eurot.

1. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada kostjale, et kostja poolt viidatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus ei ole hagimenetluses kohaldatav ning kostja ei saa pelgalt nimetatud seadusele tuginedes vabaneda tema vastu esitatud lepingulisest nõudest. Võlgade ümberkujundamise menetluse alustamiseks tuleb võlgnikul endal esitada kohtule vastavasisuline avaldus ning seda avaldust menetletakse kohtus hagita menetluse korras. Võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine ei tähenda seda, et kohus vabastab võlgniku automaatselt kõigist viimase kohustustest, vaid avalduses tuleb tuua makseraskuste tekkimise põhistus ning esitada need abinõud, milliste kohaldamist võlgnik soovib oma makseraskuste ületamiseks. Avaldusele tuleb lisada võlgade ümberkujundamise kava ning avalduses toodud asjaolusid tõendavad tõendid. Seega juhul, kui kostja soovib oma võlgu ümber kujundada, tuleb tal endal pöörduda kohtusse sellekohase avaldusega.
2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
3. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et ta on menetluskuludena antud asjas tasunud riigilõivu summas 191,73 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot. Hageja esindajal on kulunud materjalidega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks ½ tundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 3 tundi, hagiavalduse kohtusse esitamiseks ½ tundi. Kokku on hageja esindaja osutanud õigusabi 4 tunni ulatuses ning hageja ja hageja esindaja vahelise kokkuleppe alusel on ühe töötunni hinnaks 65 eurot. Muid menetluskulude nimekirju hageja kohtule ei esitanud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hageja menetluskulude nõue kostja suhtes rahuldada ja kostjalt tuleb menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ja õigusabikulude summa 260 eurot, kokku 451,73 eurot. Anu Uritam Kohtunik