) § 396 lõikele 1, § 76 lõikele 1, § 101 lg 1 punktile 4 ning § 195 lõikele
Kostja vastuväited
lõikele 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavalduses on hageja märkinud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse summaks 1084,35 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 20. Hageja ülejäänud nõuetele on kostja vastu vaielnud põhjendusel, et põhivõlaga kaasnevad nõuded on ebamõistlikult suured. Kostja ei ole selgelt välja toonud, millistel põhjustel vaidleb ta vastu hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudele summas 45,87 eurot ning intressi nõudele summas 627,64 eurot. 21.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus (RK TKo 14.06.2005.a nr 3-2-1-66-05, p 16) ning üldjuhul ei ole põhjendatud leppetrahvi vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse (samas, p. 18). Käesolevas asjas on hageja nõudnud kostjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses alates 11.03.2011.a, mil kostjale saadeti viimane meeldetuletus. Hageja on nõudnud kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist kuni 19.09.2011.a summas 45,87 eurot. 22.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks seaduses sätestatud intress, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Tarbijakrediidilepingu puhul ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist (
23. Kohus leiab, et kuna hageja on nõude esitanud seadusjärgse viivise määra ehk
Kostja ise ei ole oma viivise vähendamise taotlust ka sisuliselt põhjendanud. Kohus selgitas kostjale 21.12.2011.a pöördumises (toimiku lk 86-87), et üldjuhul viivise vähendamine alla seaduses sätestatud määra ei ole põhjendatud ning kostjal tuleb põhistada ja tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes ta viivise vähendamist soovib. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja kohtule ühtegi täiendavat seisukohta esitanud ega ole põhistanud, milliste asjaolude esinemise tõttu peaks kohus antud asjas erandlikult vähendama viivist alla seaduses sätestatud määra ning milline oleks see viivise summa, mida kostja ise põhjendatuks peaks. Kostja on üksnes kohtule esitanud kaks tõendit – Mikitamäe Vallavalitsuse tõendi 05.01.2012.a (toimiku lk 91) ning Eesti Töötukassa teatise (toimiku lk 92), kuid kostja ei ole kohtule teatanud, milliseid asjaolusid ta nimetatud tõenditega tõendada soovib. Kohus ei saa pelgalt kohtule esitatud kahest tõendist ise järeldada, millistele asjaoludele kostja tugineda soovib ning miks peaks viivist vähendama alla seaduses sätestatud määra. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kostja vastu täielikult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kogu viivise summa, mis on seisuga 19.09.2011.a sissenõutavaks muutunud ehk 45,87 eurot. 24. Lisaks viivisele on hageja palunud kostjalt välja mõista intressi summas 627,64 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 14.10.2008.a kuni 10.03.2011.a ehk laenulepingu ülesütlemise päevani. Intressi arvestamisel on aluseks võetud lepinguline intressi määr 24% aastas ning intressi on arvestatud tasumata laenu põhiosa summalt. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta hageja intressinõudele vastu vaidleb. Intressi vähendamine
lg 1 alusel kohtu diskretsiooniotsusena võimalik ei ole, kuna antud sätte alusel saab vähendada üksnes leppetrahvi või viivise nõuet.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 alusel tuleb kohustuselt tasuda intressi vastavalt lepingus kokku lepitud määrale, kui leping sisaldab kokkulepet intressi määra kohta.
lg 1 näeb samuti ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi ning intressi tasumise nõue ei välista ega piira lepinguosaliste õigusi viivise osas (
Riigikohus on leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hinda tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Pooled on vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intressi arvutavad (RK TKo 22.10.2002.a nr 3-2-1-108-02, p 10). Käesolevas asjas on kostja andnud hagejale isiklikult kirjaliku kinnituse, et ta nõustub talle esitatud laenutingimustega (toimiku lk 26). Laenutingimuste kohaselt oli antava laenu intressiks 24&% aastas võlguolevalt summalt (toimiku lk 49). Kostja jättis intressi tasumise kohustuse täielikult täitmata. Eeltoodu alusel tuleb hageja intressinõue kostja vastu täielikult rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata intressina 627,64 eurot. 25. Lisaks intressi ja viivise nõudele on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 104,22 eurot. Hageja on välja toonud, et kahju seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuuri poolt esitatud arves, kuna hageja pidi võla sissenõudmisega seoses kandma kulusid (arve toimiku lk 50). Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi vastuväidet ega põhjendust, millest tulenevalt ta hageja kahjunõudele vastu vaidleb.
MS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste põhjal, lähtudes nõudest. Kui pool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest, eeldatakse poole omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kuna kostja pole selgesõnaliselt hageja kahju nõudele vastu vaielnud ega esitanud kahjunõudele vastuvaidlemiseks ühtegi selgesõnalist vastuväidet, tuleb hageja kahju nõue kostja vastu täielikult rahuldada, kuna antud nõue põhineb seadusel ja on hageja poolt tõendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks tekitatud kahjuna välja mõista 104,22 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.