2-11-41066 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 27. veebruar 2012.a kell 16.00 Tsiviilasja number 2-11-41066 Tsiviilasi MTÜ

§ 404

lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 13.02.2012.a.

1. Pooled täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja 2 vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostja 1 vastu. Hagi rahuldamine kostja 1 suhtes
3. 06.06.208.a sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr 42/3, mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu summas 10 000 krooni (639.12 eurot). Kostja 1 kohustus laenu maksegraafiku alusel tagasi maksma hiljemalt 15.06.2009.a ning tasuma laenusummalt intressi 8% aastas (t. lk. 7). Hagiavalduse kohaselt kostja 1 ei ole oma kohustusi nõutaval viisil täitnud, ta on jätnud tagastamata laenu põhisummas 236.47 eurot, millelt on arvestatud intress 51.13 eurot ja viivis kuni hagi esitamiseni 326 eurot. Kostja 1 ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hageja poolt laenu andmise, kostjal 1 võlgnevuse tekkimise ega tekkinud võlgnevuse suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on tõendatud, et kostjal 1 on tekkinud kohustus hageja ees kokku summas 523.60 eurot 16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma 3

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud hagist kostja 2 suhtes. Kostja 2 ei olnud vastu hagist loobumise vastuvõtmisele ega menetluse lõpetamisele. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse kostja 2 suhtes. 18. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud 19.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

20.

§ 405

lg 1 p 3 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse kostjalt 1 menetluskulude väljamõistmist kokku summas 332.33 eurot. Kostjal 1 ei ole vastuväiteid menetluskulude väljamõistmisele. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt 1 välja hageja menetluskulud 332.33 eurot. Riigilõivu tagastamine
2. Hageja esindaja on tasunud hagiavalduse esitamisel hageja eest riigilõivu summas 236.47 eurot (t. lk. 62). Käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 287.60 eurot (236.47 + 51.13). Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja sama seaduse Lisa 1 alusel tuli nõudelt kuni 319.55 eurot tasuda riigilõivu 63.91 eurot. Seega hageja on tasunud riigilõivu 172.56 eurot ettenähtust enam.
3. RLS § 15 lg 1 p 1 ja

§ 150

lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on taotlenud enammakstud riigilõivu tagastamist tema esindajale. Kohus 4