3-11-424/31

3-11-424 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-424 Haldusasi T OÜ kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 22.11.2010 maksuotsus nr 12.2-3/2699-14; - jätta menetluskulud vastustaja kanda. Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2012 Menetlusosalised Kaebaja T OÜ esindajad juhatuse liige L. K ja T. V Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus esindaja Heli Insler RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata T OÜ kaebus haldusasjas nr 3-11-
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. märtsil
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1 3-11-424 22.11.2010 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.23/2699-14 kohustati T OÜ-d tasuma käibemaksu 754 106 krooni ja tulumaksu 1 310 749 krooni (tl 10-20). 18.01.2011 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega jäeti T OÜ vaie maksuotsusele rahuldamata (tl 23-24). 18.02.2011 postitas T OÜ kaebuse kohtule maksuotsuse tühistamiseks (tl 6-8). 28.02.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 26). 18.03.2011 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 29-39). 22.07.2011 kinnitas kaebaja, et tagab tunnistajate kohaloleku kohtuistungil ( II kd tl 128). 01.09.2011 määrusega määrati asi kohtuistungile ( tl 129). 28.10.2011 toimus kaebuse lahendamiseks kohtuistung (tl 135-146). 24.01.2012 toimus kaebuse lahendamiseks kohtuistung (tl 176). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on maksuotsus ebaõiglane ega kajasta tegelikke asjaolusid. Kaebaja on tellinud ehitustöid erinevatelt P. P´ga seotud äriühingutelt või P. P´lt ja teistelt füüsilistelt isikutelt. Vastustaja leiab, et kõik kokkulepitud tööd on teostatud P. P kui eraisiku poolt. Kaebaja hinnangul üritab maksuhaldur P. P ja tema isikuga seotud äriühingute maksuprobleeme edasi kanda kaebajale. Asjaolu, et P. P poolt esindatavad äriühingud on jätnud osaliselt esitamata maksuaruandeid ja tasumata maksud, ei saa olla kaebaja maksustamise aluseks. Kaebaja esindaja viitas maksumenetluses seletusi andes äripartneri füüsilisest isikust esindajale, et vastustajal ei tekiks kahtlust kaebaja piisavas hoolsuses äripartneri esindaja tuvastamisel. On loomulik, et isikud ei mäleta täpselt 1,5 -2 aastat tagasi toimunu üksikasju. Samuti on loomulik, et küsimustele vastates viitas kaebaja tuttavale füüsilisele isikule, kellelt on võimalik saada täiendavat teavet. Kõik tööd on tehtud äriühingute poolt ja vastuvõetud. Tartumaal Luunja vallas S ridaelamus teostas töid C OÜ tellimusel kaebaja. Kuna kaebaja oli lõpetanud just eelmise objekti, olid tal küll seadmed ja rendipind, kuid puudusid töölised. Kaebaja ei soovinud lühiajaliselt tööjõudu palgata ja ta pöördus P. P poole eesmärgiga rentida tema poolt esindatavatest äriühingutest tööjõudu ning tellida osadele töödele alltöövõtt. Kaebaja soovis vajalikke tööde teostamiseks koostööd äriühingutega, mitte erinevate füüsiliste isikutega. Vastustaja maksuotsuses toodud väited ei anna üksikult ega kogumis alust väita, et kaebaja lepingupartneriks ei olnud äriühingud, kelle esindajaks oli P. P. Maksuotsust lugedes jääb mulje, et S objektil on teostanud C OÜ tellimusel töid 6 erinevat P. P´ga seotud äriühingut. Tegelikkuses teostas töid 3 äriühingut: P OÜ, P OÜ, L OÜ. Nendest üks P OÜ tegeles tööjõu rentimisega ja kaks teostasid alltöövõttu. Maksuotsusest ei selgu, millistes konkreetsetes arvetes olid puudused teostatud tööde märkimisel ning milles puudused seisnesid. Arvetes on toodud teostatud tööde kirjeldus ja maht, tööde teostaja ja tellija vahel nimetatud asjaolude osas lahkarvamusi ei olnud. Tehtud tööd on aktsepteerinud ka tellija omanikujärelevalve esindaja. Ükski seadus ei kohusta lepinguid kirjalikult sõlmima. Keegi ei ole vaidlustanud tööde tegelikku teostamist. Maksuhalduri väide selle kohta, et töid teostanud äriühingutel puudusid töötajad, on põhjendamatu. Maksuhaldur tugineb oma väites asjaolule, et äriühingud ei ole esitanud vastavad maksuaruandeid. Kaebaja leidis üles töötajad, kes kõik ka maksuametis kinnitasid, et töötasid vastavates äriühingutes ning said sealt töötasu. Vastustaja on põhjendamatult jätnud 2 3-11-424 tähelepanuta kaebaja maksukohustust vähendavad tõendid ega arvestanud kaebaja poolt kontrollaktile esitatud vastuväiteid, mistõttu on maksuhalduri suhtumine olnud eelarvamuslik. Ka vaideotsus ei sisalda täiendavat põhjendust. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur jätnud teostamata järelevalve alltöövõttu teostanud äriühingute osas ning üritab nüüd ebaseaduslikult panna kaebajat vastutama äriühingute eest nende poolt esitamata jäetud aruandluse ja tasumata jäetud maksude eest. Maksuotsus rikub kaebaja õigust õiglasele ja seadusjärgsele maksustamisele. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsus on õiglane ja kajastab tegelikke asjaolusid. C OÜ juhatuse liige T. L seletuse kohaselt tunneb ta kaebaja esindajat, P. P isikut ei oska seostada, ei mäleta ehituspäeviku pidamist Luunja objektil. Kaebaja ja C OÜ vahel oli 10.11.2008 sõlmitud töövõtu leping tööde teostamiseks Luunjas, mille kohaselt alltöövõtjad pidid tööd teostama ja aktid koostama enne kuu 30-ndat kuupäeva selleks, et tagada kaebaja kohustuse täitmine peatöövõtja ees. Samuti oli kaebaja kohustatud järgima kõiki seadusi. EhS tulenevalt oli kaebajal kohustus järgida seadusest tulenevat dokumenteerimiskohustust sh koostama ehituspäevikuid. Lepingu kohaselt tuli töödega alustada 10.11.
6. Töövõtja oli kohustatud teostama tööd ise ega võinud ilma tellija nõusolekuta kasutada allhankijaid. Kaebaja on tellinud töid ja teenuseid äriühingutelt, mille esindaja oli P. P, kelle nime ei osanud tellija ehitustöödega seostada. Kaebaja ei ole esitanud tellija kirjalikku nõusolekut allhankijate kasutamiseks. Kaebaja esitas 03.11.2008 P OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu tööde teostamiseks Luunjas asuval objektil. Seega olid kaebajale tööde tegemise tingimused teada enne peatööettevõtulepingu sõlmimist, kuid ei ole ustav, et töödega sai alustada enne lepingu sõlmimist tellijaga. Kaebaja on maksumenetluses OÜ P osas seletanud, et tegemist oli projektipõhise tööga, kus tema tegeles tehnoloogilise poolega ja P. P tööde juhtimisega. Kõik objektil olnud firmad on seotud P. P´ga. Kaebaja ei mäleta töid mida teostas P OÜ, kuigi nimetatud äriühinguga oli sõlmitud töövõtuleping tööde teostamiseks objektil. Vastustaja saatis korraldused teabe andmiseks P OÜ juhatuse liikmetele, kuid korraldused tagastati. Kaebaja ei esitanud 03.11.2008 P OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel tööde teostamise kohta üleandmis-vastuvõtmisakte ega nõupidamiste protokolle. Ka on vastustaja hinnangul ebamõistlik lepingu p 6.1.5, kuna peatöövõtjaga 10.11.2008 sõlmitud peatööettevõtulepingust viidatud punktis kirjeldatud kohustusi ei ole. Vastustaja hinnangul ei täitnud kaebaja EhS ja töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi. On ebamõistlik olukord, kus alltöövõtja annab kaebajale tööde osas 12 kuulise garantii, kui kaebaja töövõtjana 24 kuulise garantii, millega kaebaja võtab endale täiendava vastutuse. Ebamõistlik on ka olukord, kus kaebaja poolt tööde üleandmine peatöövõtjale toimub enne, kui kaebaja poolt tööde vastuvõtmine alltöövõtjalt. Vastustaja hinnangul ei ole usutav kaebaja väide selle kohta, et tal oli eelnev kogemus ja seadmed betoonvalutööde valmistamiseks, samas seletab kaebaja, et tal ei olnud töötajaid, kellega töid teha. Seetõttu jääb arusaamatuks kuidas said kaebajal olla kogemused, kui tal ei olnud tööl kedagi, kes vajalikku tööd teeks. Vastustaja hinnangul sai kaebaja 10.11.2008 töövõtulepingus kinnitada vajalike vahendite ja tööjõu olemasolu põhjusel, et talle olid lepingu sõlmimise ajal teada isikud, kes teostasid faktiliselt töid objektil ning kes ei olnud kaebaja ega P. P´a äriühingute töötajad. Tööjõu rentimiseks 10.11.2008 sõlmitud lepingust P OÜ-ga ei selgu, millisele objektile ja töödele ning millise kvalifikatsiooniga tööjõudu kaebaja rentis. Kuid objektiks ei saanud olla S, kuna antud leping on sõlmitud 3 kuud varem. Lepingu kohaselt esitab P OÜ peale tööde 3 3-11-424 lõppemist tööde loetelu ja töötundide lehe. Tasumise aluseks on enne töö alustamist sõlmitavad kokkulepped. Maksuhaldurile ei ole esitatud töötundide lehti ega kokkuleppeid. P OÜ ei ole registreeritud ehitustööde tegijana majandustegevuse registris. Äriühing ei ole deklareerinud ega tasunud töötajatele tehtud väljamaksetelt makse. Äriühing on kustutatud alates 27.08.2009 käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja poolt tasutud summadest kantakse P OÜ poolt OÜ-le L ja P OÜ-le ning osa võeti välja sularahas. Maksuhalduri selgituste kohaselt ei mäletanud kaebaja ega OÜ L kirjalike kokkulepete sõlmimist. Kuna OÜ-l L puuduvad ehitusmasinad (kopp), siis ei saanud ta ka 2009 arvel näidatud masinat rentida ja planeerimistöid teha. Sama teenuse on kaebaja ostnud M OÜ, kellel oli vastavad masinad olemas. OÜ L
7. aastal majandusaruannet ei esitanud. Äriühingu juhatuse liikmetelt vastustaja mingit teavet ei saanud. Äriühingu nimel tegutses P. P. Kaebaja poolt tasutud summadest kantakse OÜ L poolt osa üle P OÜ-le, osa P OÜ-le, osa võetakse välja sularahas. Kaebaja ja OÜ-ga G tehtud tehingute osas märgib kaebaja oma seletustes, et äriühing tegi vaegtöid objektil. Äriühingu nimel tegutses P. P. Osaühingule arve nr 10109 tasumine ei ole põhjendatud, kuna arvelt ei nähtu kulutusi transpordile. Alates 09.02.2010 on ettevõte kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Äriühing ei ole esitanud deklaratsioone ega tasunud väljamakstud töötasudelt makse. P OÜ pangakontodelt selgub, et G OÜ pangakontodelt tehakse ülekanded P OÜ-le ja laenuna tagasi. Arvete kohaselt tegi OÜ P objektil ehitustöid. Arveid ehitusjärelevalvega kooskõlastatud ei ole. Ehitusjärelevalvet teostas objektil P. U, kes käis korra nädalas objektil , esitas arveid, allkirjastas tehtud tööde akte. Peatöövõtja pidas päevikut, kus oli tema kohalolek fikseeritud. Järelevalve teostaja ei olnud midagi kuulnud P. P´st ega L. K´ist. P. P´a seletuse kohaselt sai tööd koos M. M´iga üle vaadatud, seejärel koostas ta arvutis OÜ P arve, mille andis L. K´ile kohapeal. M. M´ilt vastustajal teavet saada ei õnnestunud. Tehingu pooled ei ole vastustajale esitanud lepingut ega dokumente, mis kinnitavad tellimuste täitmist. Samuti ei ole esitatud ehituspäevikuid, kuigi väidetavalt neid peeti. Osaühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid ega deklaratsioone, tal puudusid töötajad. OÜ P kustutati 18.11.2009 käibemaksukohustuslaste registrist. OÜ-le P kaebaja poolt makstud summad võeti välja sularahas või kanti laenuna OÜ L ja OÜ P kontole. T. K´i, R. K´i, G. M´u seletuse kohaselt töö eest palka maksis P. P, OÜ-st C ja T OÜ-st ta kuulnud ei ole. R. T ei teadnud, milliste firmade all ta S objektil töötas, teda kutsus tööle P. P. Vastustaja hinnangul ei täitnud kaebaja nõuetekohaselt 10.11.2008 töövõtulepingut. Töötajad ei kinnita kaebaja väiteid nende töötamise kohta kaebaja poolt teenust osutanud äriühingutes. OÜ-ga V sai kaebaja oma seletuste kohaselt kontakti P. P kaudu, kes valmistas trepidetailid. P. P oma seletustes märgib, et ilmselt müüs ta kaebajale trepidetailid, millisele objektile need läksid, ta ei tea. Vastustaja väidetel on seletused trepidetailide osas omavahel vastuolus. OÜ V juunis 2009 esitatud käibedeklaratsioon ei kajasta maksustatavat käivet, seega ei saanud müüki toimuda. Äriühingul puuduvad töötajad ning ta ei ole esitanud aastaaruandeid ja on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 14.01.
8. OÜ I tehingute osas märgib kaebaja, et parkla ehtituse tellis ta lepingu alusel P. P kaudu S objektile. Lepingut kaebaja esitanud ei ole. P. P seletuse kohaselt esindas ta S objektil äriühingut, äriühing rentis Se autot. Äriühingul on majandusaasta aruanded esitamata alates 2008 aastast. Alates 2009 ei ole deklareerinud ega tasunud makse. Maksuhalduri väidetel ei ole kaebajale maksu määramisel aluseks asjaolu, et P. P´ga seotud äriühingud on jätnud esitamata maksuaruanded ja tasumata makse, vaid asjaolu, et nimetatud firmad ei ole teenust osutanud ega kaupa müünud. Asjas kogutud tõendite alusel tekkis 4 3-11-424 maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et vaidlusalused tööd on teostanud P. P koos teiste füüsiliste isikutega. Juriidiliste isikute nimel on vormistatud arved formaalselt. Kaebaja väited tehingute sõlmimise kohta juriidiliste isikutega on paljasõnalised ja tõendamata. Arvetel kajastatud teenuste/kaupade mahud, kogused, nimetused on märgitud üldsõnaliselt. Maksuhaldur on pöördunud kolmandate isikute poole teabe saamiseks. Samas peab isik tõendama talle teada olevad asjaolusid, täitma kaasaaitamiskohustust. Kaebaja asjas olulisi dokumente ei esitanud. Maksuotsuses on äriühingute kaupa ära toodud tehingud kaebajaga vastavalt saadud teabele ja dokumentidele ning on tuvastatud, et lisaks kaebaja poolt ära märgitud äriühingutel on S objektil teostanud töid teised maksuotsuses märgitud äriühingud. P OÜ, P OÜ arvetel ei ole märgitud akte ega lepinguid, mis viitaksid tööde teostamisele, selgitaksid tööde mahu, sisu, aega ja hinda. Seega ei vasta nimetatud arved KMS § 37 lg 7 p 5, p 6 nõuetele. L OÜ arvel nr 6 puudub maksukohustuslasena registreerimise number. G OÜ arvel on märgitud vastavalt tellimusele, kuid puudub tellimuse number ja tellimus. 28.04.2009 arvel puudub selgitus, millise akti alusel on tööd teostatud. Vastustaja selgitusel peab arve olema koostatud selliselt, mis võimaldab tuvastada kauba või teenuse. V OÜ arvetel ei nähtu, millistest osadest komplekt koosnes ning millist tellimust täideti. Metallpostide kohta koostatud arvelt ei nähtud tugipostide mõõtmed. I OÜ arvetelt ei nähtu, milliseid töid parkla rajamisel tehti. Arvetel esinevad vormi puudused on kõrvaldatavad ning ei ole aluseks maksu määramisel. Oluline on, et maksuhaldur tuvastas tehingute mittetoimumise arvetel märgitud isikute vahel, mis ei ole vormipuudus. Eelkõige tuleneb vastustaja seisukoht lepingute puudumisest ja asjaolust, et tehingupooled on maksumenetluses andnud vastuolulisi ütlusi sh lepingute osas. Esitatud dokumentide puhul on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et dokumendid on vormistatud tagantjärgi. Ükski maksumenetluses ülekuulatud töötaja ei kinnita töösuhet äriühinguga, vaid seletavad, et tööle kutsus neid P. P, kes pidi ka palga maksma. P. U ei tunne ega tea midagi kaebajast ega P. P´st. Ka on kaebaja ja P. P poolt antud seletused ja dokumendid vastuolulised. Vastustaja on põhjendanud kaebaja vastuväidete mittearvestamist. Kaebaja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi dokumenti. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
9. Kaebus on postitatud 18.02.2011 vastustaja 22.11.2010 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 18.01.2011 vaideotsusega rahuldamata, vaideotsuse sai kaebaja kätte 19.01.2011 (tl 6). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksuotsuse kohaselt tegeles kaebaja kontrollitaval perioodil ehitusteenuse vahendamisega C OÜ-le Tartumaal Luunja vallas S objektil. Esitatud arvete kohaselt soetas kaebaja erinevaid teenuseid ja kaupu äriühingutelt, mille juhatuse liige või esindaja oli P. P. 5 3-11-424 Kaebaja selgituste kohaselt oli tal C OÜ-ga sõlmitud lepingu täitmiseks vajalik kogemus, seadmed ja rendipind, kuid puudusid töötajad. Kaebaja soovis P. P´a äriühingutelt rentida tööjõudu ja tellida alltöövõttu ning selleks tellis ta ehitustöid erinevatelt P. P´ga seotud äriühingutelt. Kaebaja ei soovinud töid tellida eraisikutelt, vaid teha koostööd äriühingutega. Kaebaja oma maksumenetlustes antud seletustes viitas P. P´le kui äripartneri füüsilisest isikust esindajale. Seega oli kaebaja piisavalt hoolas ning tuvastas äripartneri isiku. Kaebaja kinnitusel teostasid S töid kolm P. P´ga seotud äriühingut: P OÜ, P OÜ ja L OÜ. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja ei vormistanud P. P´ga seotud äriühingutelt ehitusteenuse saamiseks kirjalikke lepinguid, ehitamise kohta kaebaja ega väidetava tehingupartneri poolt ehituspäevikuid ei peetud, tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakte ei koostatud. Kaebaja kinnitas kohtuistungil maksuotsuses tuvastatud asjaolusid dokumentide vormistamata jätmise kohta selgitades, et enamus kokkulepetest olid suulised. Aktid, ehituspäevikud ja muu dokumentatsioon jäid tegemata, kuna objektil oli valmimisega kiire. Järelevalve teostaja võttis tööd vastu ning seetõttu ei peetud vajalikuks akte koostada. Kuna kaebaja väidetel teostasid S töid vaid kolm äriühingut, annab kohus otsuses hinnangu kaebaja väidele ja tõenditele seoses nimetatud äriühingutega. Kaebaja juhatuse liikme L. K´i kohtuistungil antud seletuste kohaselt tuli C OÜ pakkumine äriühingule ajal, kui olid tehtud ettevalmistused äriühingu sulgemiseks (rendiruumid tagasi antud, töölistega töölepingud lõpetatud). Kaebaja võttis antud pakkumise vastu projektipõhise tööna ning vajalike seinaelementide valmistamiseks võttis rendiruumid kaheks nädalaks tagasi rendile. Tegemist oli ridaelamuga. Kaebajal tuli tagada hoone ehitamiseks vajalik tehnoloogiline pool. Ehitamise jätkamiseks oli hoonele vaja teha termoprofiilist seinaelemendid. Kaebaja tegi ehitusobjektil pooleli oleval hoone alusel ehituse jätkamiseks vajalike detailide joonised, elemendid ning püstitas need. Kaebajal oli eelnevalt tehas, kus toodeti taolisi majaelemente. Kaebaja juhatuse liige L. K juhtis seinapaneelide tootmist Tallinnas, Tartus tõsteti seinaelemendid paika. Seinaelemente tegid kaebajale kaebaja esindaja juhendamisel kaebaja poolt renditud töötajad P OÜ-st. Tööde juhtimisega Tartu objektil tegeles kaebaja kinnitusel P. P, kus P teostas objektil juhtimist ning esitas selle eest kaebajale arved. Kaebajale teadaolevalt tegi objektil tööd P. P firma P OÜ. Projekti juhtimise eest tõi P. P arved P OÜ nimel. Tegemist sai olla ainult ühe objektiga, sest rohkem objekte sel ajal töös ei olnud. P töötajad olid renditud kaebaja poolt ja tegid algselt seinapaneele Tallinnas, kui see töö valmis sai, siis läksid Tartu objektile (II kd tl 136, 137). Kaebaja taotles oma väidete kinnitamiseks tunnistajana üle kuulata P. P (tl 143-145). P. P andis kohtuistungil ütluseid, mille kohaselt oli tema juhitaval firmal P OÜ-l kaebajaga suuremahuline objekt Tartus Sl. Antud objektil tegid tööd kaks tunnistaja poolt esindatavat firmat: OÜ P tegeles ehitustöödega ja L OÜ valmistas paneele, mõlemat äriühingut esindas tunnistaja lepinguliste suhetes kaebajaga. Koostöö OÜ-ga P vormistati kirjalikult. L OÜ-ga oli paneelide valmistamiseks kaebajal suuline kokkulepe. OÜ L valmistas viie nädala jooksul Tallinnas asuvas angaaris Tartumaal Sl asuvale objektile vajalikke paigaldatavaid maja moodulpaneele. Tegemist oli projektipõhise tööga, paneele hakati enne tegema S ehitamise osas kokkuleppe saavutamist. Hetkel kui OÜ L sõlmis kokkuleppe kaebajaga oli paneelide tootmiseks joonised olemas, muidu ei oleks saanud teha hinnapakkumist. Töötajad oli tööl S OÜ ja L OÜ all. Kaebaja tellis tunnistaja poolt juhitavast firmast paneelid. Tööks vajalikud projektid sai L. K´i käest. Paneelide valmistamiseks rentis P. P kogu angaari, rendile andjat ei mäleta. Need töölised, kes tegelesid paneelide tootmisega, Se tööle ei läinud. 6 3-11-424 Hiljem sai tunnistaja kaebajaga kokkuleppele OÜ P poolt S üldehitustööde tegemiseks. Kohapeal oli P OÜ põhiehitaja. Ehitusel oli töölised OÜ P poolt, keda tunnistaja juhendas. P OÜ kaudu, mida esindas samuti tunnistaja käis ehitusmaterjali varumine. Kaebajaga oli lepinguline suhte OÜ-ga P, tunnistaja kasutas lepingu täitmiseks allhankijaid, kuid arved esitas otse kaebajale, ei näinud vajadust teha arveid läbi mitme enda poolt esindatava firma. Tunnistaja ütluste kohaselt algas S ehitus detsembrikuus. Novembrikuus tehti paneele selle objekti tarbeks L OÜ poolt. Hinnates kaebaja kohtuistungil antud seletuses kirjeldatud asjaolusid ja võrreldes neid tunnistaja ütlustega on need omavahel vastuolus asjas olulist tähtsust omavate asjaolude osas. Nii kaebaja esindaja kui ka tunnistaja kinnitavad, et nende poolt esindatavad äriühingud valmistasid paneelid Tallinnas asuvas angaaris S objekti tarbeks. Kusjuures kaebaja seletusel rentis ta paneelide valmistamiseks töötajaid P OÜ-st, mille esindajaks oli tunnistaja. Hiljem jätkasid samad töötajad töötamist S. Tunnistaja ütluste kohaselt valmistas paneelid tema firma L OÜ ning need töötajad Se tööle ei läinud. S tegid tööd ainult P OÜ töötajad. Eeltoodust tulenevalt on tehingupoolte väited omavahel vastuolus paneelide tootmist organiseerinud ja paneele valmistanud äriühingu osas ning tootmisega tegelnud töötajate edasise kasutamise osas S asuval objektil. Maksuotsuse kohaselt väitis kaebaja esindaja maksumenetluses, et OÜ L tegi tööd S, kus ehitas seinakonstruktsioone ja koristas. P. P seletas maksumenetluses, et OÜ L tegutses S. OÜ L oli seinte ehitusega S hõivatud enne P OÜ-d (tl 15). Lähtudes eeltoodust on eelpool nimetatud isikute poolt maksumenetluses antud seletused omakorda vastuolus kohtumenetluses antud seletusega. Kaebaja seletusel alustati tööde tegemisega S objektil novembrikuus, tunnistaja kinnitusel detsembrikuus. Arvestades seda, et ehitustööd kokku kestsid väidetavalt kaks kuud, on tegemist olulise ajalise vastuoluga tehingute täitmisel. Tunnistaja P. P ütluste kohaselt oli S tööde kohta arvete koostamise aluseks 03.11.2008 sõlmitud ehitusleping, akte ei peetud vajalikuks koostada. P. P ütluste kohaselt aktid koostati kindlasti ja nende alusel koostati arve. Lähtudes eeltoodust on vastuolus tehingu poolte väited arvete aluseks olevate dokumentide osas. Aktide koostamine maksumenetluses kinnitust ei leidnud. Oluline on märkida, et kaebaja ja OÜ P sõlmisid omavahel alltöövõtu lepingu enne peatöövõtulepingu sõlmimist C OÜ-ga. Mõlemad tehingu osapooled kinnitavad, et alltöövõtu objektiks oli ridaelamu Tartus Sl. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tavapärase olukorraga/ajastusega tehingute sõlmimisel. Arvestades eelpool tuvastatut ning asjaolu, et töövõtu leping esitati maksuhaldurile alles peale kontrollakt koostamist ja eriarvamuste esitamist (tl 14), tekitab see asjas põhjendatud kahtluse, et leping koostati tegelikust kuupäevast oluliselt hiljem. Tunnistaja R. K ütluste kohaselt töötas ta 2008 lõpust arvates kuni kaks kuud OÜ-s P ja tegi tööd Tartus Sl asuval objektil. Kaebaja esindajat on objektil näinud, kuid tema tunnistaja tööd ei juhendanud. Tööülesandeid jagas ja kontrollis P. P, kes võttis tööle ja maksis töö eest. Oli kirjalik leping 2 kuuks , töötingimusi ei mäleta, lepingut esitada ei ole. Palka maksti sularahas, lõpparvet ei saanud. Tallinnas tootmises tööl ei käinud ning ei tea kes moodulseinad valmistas (tl 141). 7 3-11-424 Ühtegi tõendit, mis kinnitaksid R. K ütlusi tema töötamise kohta OÜ-s P asjas esitatud ei ole. Ei saa välistada, et tunnistaja töötas nimetatud objektil, kuid asjas kogutud tõendid ei kinnita tunnistaja töötamist vaidlusaluste tehingute raames. Kaebaja hinnangul on ta käitunud heauskselt. Kaebaja kinnitusel kontrollis ta äriühingute P OÜ ja P OÜ osas, et neil ei olnud võlgu ning äriühingud olid käibemaksukohustuslased. P. P´ga ei olnud algselt juttu, millise firma all töid tehakse, kaebaja teadis P. P firmat L OÜ ning tehingute tegemisel eeldas, et tegemist on L OÜ-ga. Kui arvetelt nähtus, et tegemist on teiste firmadega, siis sai aru, et leping tuleb sõlmida teiste firmadega. Käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana/teenuse osutajana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja/teenuse osutaja. Kohtu hinnangul kinnitavad kaebaja eelpool toodud väited maksuhalduri järeldust selle kohta, et kaebaja ei tuvastanud tehingu sõlmimisel tegelikku tehingu poolt. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil antud seletuses, et algselt ei lepitud kokku, millise firma all töid tehakse ning alles arvete alusel sai ta aru, milliste äriühingutega on tegemist. Seega kaebaja tehingu sõlmimisel ei teadnud/ega tuvastanud millise äriühinguga ta tehingu sõlmis. Asjaolu, et objektil tehtud töö on aktsepteerinud ka tellija omanikujärelevalve esindaja, ei tõenda antud töö teostamist vaidlusaluste tehingute/arvete alusele. Maksuotsuses ei tuginetud kaebaja pahausksuse tuvastamisel üksnes asjaolule, et kaebaja jättis väidetavalt ehitustööd teostanud äriühingu tuvastamata, vaid hinnati maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis. Asjas kogutud tõendite kohaselt ei tea kaebaja, millise konkreetse äriühingu poolt arvel kirjeldatud töid teostati. Samuti on maksumenetluses tuvastatud, et väidetavatel alltöövõtjatel puudus reaalne majandustegevus, seega ei saanud ka nimetatud osaühingud ehitustöid teostada. Tulenevalt eelpool kirjeldatud olukorrast on ümberlükatud kaebaja väiteid enda heauskse käitumise kohta. Kaebaja jäi kohtuistungil oma selgituste juurde seoses paneelide tootmisega kaebaja enda poolt ning seoses tööde tegemisega S objektil novembrikuus (tl 146). Kaebaja taotles 28.10.2011 toimunud istungi edasilükkamist, sest soovis lisaaega oma seletust kinnitavate tõendite esitamiseks (erinevad dokumendid, lepingud) ning kompromissi saamiseks maksuhalduriga. Ükski seadus ei kohusta lepinguid kirjalikult sõlmima. Kuid arvestades seda, et MKS § 150 lg 1 alusel lausub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, tuleb kaebaja esitada tõendid, mis kinnitaksid tema väiteid vaidlusaluste tehingute sõlmimise kohta. Kohtu poolt antud tähtajaks kaebaja kohtule ühtegi tõendit ei esitanud. Kahe kohtuistungi vahelisel ajal ei võtnud kaebaja maksuhalduriga ühendust ega esitanud ka maksuhaldurile tõendeid. 24.01.2012 kohtuistungile kaebaja kohale ei ilmunud ega teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjustest. Kaebaja poolt kaebuses käsitletud tehingute toimumise seab lisaks eelpool tuvastatule kahtluse alla tehingu teise poole osas tuvastatud asjaolud. Maksumenetluses on tuvastatud, et P OÜ-l on esitamata majandusaasta aruanded alates
10. aastast. Äriühing ei ole registreeritud ehitustööde tegijana majandustegevuse registris. Alates
11. aasta augustist ei ole äriühing deklareerinud ega tasunud tulu- ja sotsiaalmaksu, 8 3-11-424 äriühingul puudusid töötajad. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist alates 18.11.2009, kuna äriühing ei tegelnud ettevõtlusega. P OÜ osas on maksumenetluses tuvastatud, et majandusaasta aruanne on äriühingul esitamata alates 12.12.
12. Äriühing ei ole registreeritud ehitustööde tegijana majandustegevuse registris. Äriühing ei ole deklareerinud ega tasunud tulu- ja sotsiaalmaksu, äriühingul puudusid töötajad. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist alates 27.08.2009, kuna äriühing ei tegelnud ettevõtlusega. L OÜ osas on maksumenetluses tuvastatud, et majandusaasta aruanne on äriühingul esitamata 2008 aasta kohta. Äriühing ei ole registreeritud ehitustööde tegijana majandustegevuse registris. Äriühing on deklareerinud viimase TSD isikutele väljamakse
13. aasta novembri eest. Äriühingu 2009 aasta KMD ei kajasta sellist käivet, mis on näidatud kaebajale esitatud arvetelt. Kaebaja poolt makstud arvete eest tasutud summadest kantakse osa P OÜ ja P OÜ arvetele ning osa võetakse sularahas välja. Äriregistri poolt tehti 26.01.2010 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, mis jõustus 09.04.
14. Maksuotsuses käsitletud osaühingute majandustegevuse osas tuvastatu ei ole iseenesest seotud kaebaja kui maksukohustuslase kohustustega, vaid iseloomustab eelkõige antud osaühingute majandustegevust ja usaldusväärsust. Samuti ei ole kaebajale maksuotsuses etteheidetud nimetatud asjaolude tuvastamata jätmist tehingute sõlmimisel. Käesoleval juhul on maksumenetluses tuvastatud eelpool nimetatud äriühingutel majandustegevuse puudumine ning koostoimes teiste maksumenetluses tuvastatud asjaoludega on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt ei ole tõendatud vaidlusaluste majandustehingute tegelik toimumine arvetel näidatud poolte vahel. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, ei ole kaebaja esitanud väiteid ja tõendeid, mis lükkaksid ümber või seaksid kahtluse all maksuotsusega tuvastatud asjaolud või maksumenetluses kogutud tõendid. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusaluste tehingutega soetanud materjale ega ehitusteenust arvetelt märgitud äriühingutelt. Kontrolli käigus on tuvastatud, et vaidlusaluste tehingute kohta koostatud arved on fiktiivsed, kaebaja on esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibedeklaratsioonides, suurendades tahtlikult käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu. Kuna maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt kaebaja maksumenetluses kontrollitud arvete alusel tegelikkuses kaupa ega teenust ei soetanud, ei saanud kaebaja olematut kaupa ja/või teenust ka oma ettevõtluses kasutada. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohase arvega KMS § 37 mõttes ning kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 toodud korras KMS § 31 lg 1 alusel. Tulumaksuseaduse § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Seega saab ettevõtlustulust maha arvata ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid nõuetekohaste arvete alusel. Kohtupraktika kohaselt peab tulumaksuarvestuses kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kontrolli käigus on tuvastatud, et kaebaja on teinud väljamakseid vaidlusaluste tehingute kohta koostatud arvetel näidatud kaupade ja teenuste eest. Kuna asjas ei ole tõendamist 9 3-11-424 leidnud vaidlusalust tehingute toimumine, ei saa kaebaja raamatupidamises olevaid arveid lugeda nõuetekohasteks kuludokumentideks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud tulumaksu määramine TMS § 51 alusel. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotles tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust ei esitanud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 10