3-12-49/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-49 Haldusasi Juri Kolesnikov kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kinnipeetava individuaalse täitmiskava rikkumisega kaebaja avavanglasse mittepaigutamisel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.01.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikov määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Tühistada Tartu Halduskohtu 17.01.
4. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
5. 28.03.2011 ja 28.04.2011 koostatud Juri Kolesnikovi individuaalsetes täitmiskavades (ITK) on märgitud järgmist: „Lähtudes vangistusseaduse §-st 20 ning individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevuste täitmisest on otstarbekas paigutamine avavangla osakonda“. Kaebajat ei ole avavangla osakonda üle viidud.
6. 06.01.2012 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks individuaalse täitmiskava rikkumisel ning kaebaja mitte paigutamisel avatud vanglasse. Kaebuse kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kirjalikult ja suuliselt Tartu Vangla poole, et vangla täidaks tema individuaalset täitmiskava ning paigutaks ta avavanglasse, kuid teda pole avavanglasse üle viidud. Kaebuse kohaselt on see asjaolu mänginud olulist rolli kaebaja vanglast ennetähtaegse vabastamise arutamisel kohtus, samuti lühiajalise väljasõidu taotluse arutamisel. Kaebaja nimetab põhjendatud huvina kaebuse esitamisel kahju hüvitamise taotluse esitamist. Kaebuse kohaselt halvendati avavanglasse mittepaigutamisega tema olukorda, mõjutati vanglast ennetähtaegse vabastamise arutamist kohtus ega lastud puhkusele. Avatud vanglast oleks kaebajal olnud rohkem võimalusi käia vabaduses puhkusel, isegi veeta vabaduses puhkepäevi ja ka vanglast ennetähtaegselt vabaneda, samuti on kinnipidamistingimused avatud vanglas tunduvalt paremad ja lihtsamad. Kaebaja taotles kaebuses ka riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.
7. Tartu Halduskohtu 17.01.
8. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise vabastamise kohta ning kohustati kaebajat tasuma hiljemalt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest riigilõivu 15,97 eurot. Halduskohtu põhjenduste kohaselt puudub kaebajal käesolevas asjas kaebeõigus, kuna kinnipeetava ümberpaigutamine on vangla kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus, mille tegemise nõudeõigus kinnipeetaval puudub. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ning seega on kaebus perspektiivitu ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. 25.01.2012 esitas J. Kolesnikov määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 17.01.
10. a määrus riigilõivust mittevabastamise kohta kaebuse esitamisel. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebus perspektiivitu, kuna kohtud vaatavad tingimisi enne tähtaega vabastamisel, kas kinnipeetav on temale ITK-s püstitatud eesmärgid täitnud ja ette nähtud programmid läbinud, ning ka vangla ise peab täitma kinnipeetava ITK-s märgitut. Kaebaja puhul oli ITK-sse märgitud, et teda on tarvis paigutada avavanglasse, kuid vangla seda nõuet ei täitnud.
11. Tartu Vangla leiab oma vastuses, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebus vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on perspektiivitu, ning põhjendatult jätnud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata. Vastustaja märgib, et kaebajale 28.04.2011 koostatud ITK-s on märgitud, et tema võimalik avavanglasse paigutamine võib kõne alla tulla, kui temale ITK-s ettenähtud tegevused on täidetud. ITK-s oli kaebajale ette nähtud läbida 2011 II kvartali jooksul sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“, mis lõppes 31.05.
12. Seega ei olnud ka enne 31.05.2011 kaebaja ümberpaigutamine avavanglasse ITK alusel ette nähtud. Kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks alustati dokumentide kogumise ja ettevalmistamisega nende saatmiseks Tartu Maakohtule 10.03.
13. 22.06.
14. a määrusega jättis Tartu Maakohus kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Seega leiab vastustaja, et Tartu Vangla tegevus kinnipeetava mittepaigutamisel avavanglasse ei ole põhjuslikus seoses kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisega. Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud kinnipeetavate avavanglasse paigutamise ühtsete kriteeriumite kohaselt ei tohtinud kinnipeetaval olla enne avavanglasse ümberpaigutamise otsuse tegemist kehtivaid distsiplinaarkaristusi mh seoses vanglas suitsetamist korraldavate normide rikkumisega. Sellest tingimusest teavitati ka kaebajat temale ITK tutvustamisel. 19.05.
15. a käskkirjaga nr 1-4/1346 karistati kaebajat distsiplinaarkorras 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega kahekuulise katseajaga kambris suitsetamise eest, mis on kinnipeetavale keelatud. Seega välistas kaebaja avavanglasse paigutamise pärast 31.05.2011 kehtiv distsiplinaarkaristus. Eelnevast tulenevalt leiab vastustaja, et õiguse rikkumine, mille kaitseks kaebaja on kohtusse pöördunud, puudub ning tema kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
17. Halduskohus jättis 17.01.
18. a otsusega rahuldamata kaebaja taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et VangS § 20 lg 1 alusel tehtav otsus kinnipeetava avavanglasse paigutamise kohta on vangla kaalutlusotsus, kuid ei jaga halduskohtu seisukohta kaalutlusotsusest tuleneva kaebeõiguse puudumise osas. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajale ei tulene VangS § 20 lg-st 1 subjektiivset õigust nõuda enda avavanglasse paigutamist, kuid ei ole arvesse võtnud kaebaja diskretsiooninormidest tulenevat õigust nõuda haldusorganilt diskretsioonivigadeta otsuseid või diskretsiooni redutseerimise puhul ainuvõimalikku otsust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust, hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Halduskohus ei saa võtta seisukohta halduse kaalutlusõiguse vigadeta rakendamise osas enne asja sisulist läbivaatamist. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu HKMS § 158 lg 3 lausetele 2 ja 3, mille kohaselt ei hinda halduskohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
19. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada kaebaja taotlust Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja mittepaigutamisel avavanglasse perspektiivituks kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna kaebajal on asjas tuvastatud asjaoludest tulenevalt kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Einar Vene Agu Timmi 3 Madis Ernits