KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2012, Tartu Haldusasja number 3-10-3361 Haldusasi Andres Vähi kaebus Tartu

) sätteid, arvestades VangS-st tulenevaid erisusi.

§ 75

järgi tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kaebaja sai tema suhtes koostatud Tartu Vangla inspektor-kontaktisik peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes olnud T. Ude 01.09.

1. a käskkirjast nr 1-4/1788 teada 01.09.
2. Seega hakkas vaide esitamise tähtaeg kulgema alates 02.09.2010 ja vaide esitamise tähtaeg oli 01.10.
3. Alates käskkirjast teadasaamisest oli kaebajal võimalik koostada vaie ning edasta see vangla administratsioonile. VSkE § 48 lg 6 kohaselt annab kinnipeetav vaide üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Kaebaja esitatud vaie on registreeritud 04.10.
4. Seega on vaie käskkirja peale esitatud mittetähtaegselt. 3 9.

§ 77

kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada

§-s 34 sätestatud tingimustel.

§ 34

lg 1 järgi võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Esiteks on kaebaja nimetanud mõjuva põhjusena vaide mittetähtaegseks esitamiseks asjaolu, et 29.09.2010 etapeeriti kaebaja Tartu arestimajja. Kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogust nähtuvalt jõudis kaebaja menetlustoimingult tagasi 29.09.2010 kell 15.

1. Ringkonnakohus leiab, et etapeerimine Tartu arestimajja ei võimaldanud küll kaebajal vaiet üle anda menetlustoimingu kestuse ajal (s.o 29.09.2010 hommikust kuni kella 15.10-ni päeval), kuid see ei saanud kuidagi takistada kaebajat edastada vaie tähtaegselt muul ajal enne või pärast etapeerimist. Kaebaja sõnul ei olnud 30.09.2010 ja 01.10.2010 võimalik vaiet kontaktisikule edastada, kuna nendel kuupäevadel ei olnud kontaktisik I. Poljatšenkot ning sektori korrapidajad keeldusid vaiet vastu võtmast. Ka vastustaja kinnitab oma vastuses, et 30.
2. ja 01.10.2010 teenindas kontaktisik I. Poljatšenko asemel sektorit, kus kaebaja paiknes, kontaktisik U. Treier. Inspektor-kontaktisiku üheks teenistusülesandeks on kinnipeetavate taotluste-avalduste ja vaiete vastuvõtmine ja tema vastuvõtuaeg on kuuendas sektsioonis ajavahemikul 10.30-12.
3. Määruskaebuses on kaebaja väitnud, et ta avaldas korduvalt sektori korrapidajale soovi anda üle vaie, kuid tema avaldustele ei reageeritud. Samas on kaebaja viidanud teiste kinnipeetavate aktiivsemale tegevusele avalduste esitamisel ja vastustaja seisukohtadest nähtuvalt on teised kaebajaga samas sektoris paiknevad kinnipeetavad 30.09.2010 ja 01.10.2010 Tartu Vanglale avaldusi esitanud. Ka inspektor-kontaktisik U. Treier on vaidemenetluse raames kinnitanud, et 30.09.2010 ja 01.10.2010 võttis tema vastu
4. sektori kinnipeetavaid, kuid vaide esitaja ei ole tema poole pöördunud. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal oli võimalus edastada vaie tähtaegselt vaiete vastuvõtmiseks pädevale vanglaametnikule. Kaebaja pidi olema teadlik, kes vanglaametnikest on pädev vaideid vastu võtma ning olema piisavalt hoolas, et vaie saaks ettenähtud viisil ja ajal edastatud. See, et vaidlusalusel perioodil oli tööl teine inspektor-kontaktisik, ei ole põhjus talle avaldusi mitte esitada. Ka Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-59-00 asunud seisukohale, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Vaide esitamise võimalikkust vaidlusalusel perioodil kinnitab ka asjaolu, et teiste kinnipeetavate esitatud avaldused on vaidlusalusel perioodil vanglani jõudnud. Seega on vaie kaebajale õiguspäraselt tagastatud tähtaja ületamise ning mõjuvate põhjuste puudumiste tõttu vaidemenetluse tähtaja ennistamiseks.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja ei ole läbinud VangS § 11 lgs 5 ette nähtud korda seda liiki vaidluste kohtueelseks lahendamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et koostoimes HKMS (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon) §-ga 11 lg 31 p 1 tuleb VangS § 11 lg 5 tõlgendada selliselt, et vaide tagastamise korral on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui vaide tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav rikkus vaide esitamise korda või ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi, ei ole kinnipeetav läbinud vastavat liiki asjade kohtueelsel lahendamisel kehtivat korda. Seega, kui kinnipeetav rikub asja kohtuvälise lahendamise korda, ei saa tal tekkida kohtusse pöördumise õigust. Eelnevat tõlgendust toetab ka see, et alates 24.07.2009 kehtib VangS § 11 lg 81, mille kohaselt juhul, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kuna antud juhul on vaie kaebajale õiguspäraselt tagastatud, ei ole kaebaja läbinud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seaduses sätestatud kohustuslikku korda. Seega on halduskohus õigesti jätnud kaebuse läbi vaatamata. 4
6. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja määruskaebuses toodud selgitused talle distsiplinaarmenetluse määramise asjaolude kohta, kuna need ei oma tähtsust vaide tähtaegse esitamise ning vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohtueelse korra läbimise seisukohalt. Maili Lokk Einar Vene 5 Madis Ernits