lg-le 1 ja § 94 lg-le 1 on viivise määraks 8% (1,00% + 7%) aastas ehk 0,0219% päevas. Seega on 32 016,57 krooniselt summalt viivis ühes päevas 7 krooni [(0,0219 x 32 016,57):100)]. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja OÜ Willi+Trading kasuks varaline kahju summas 32 016,57 krooni ning viivised arvates hagi esitamisest, so alates 15.11.2010.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas, arvestusega, et viivise määraks on 7 krooni päevas. Alates kohtuotsuse tegemisest mõista viivis välja seaduses sätestatud protsendimääras kuni 32 016,57 krooni täieliku tasumiseni. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Ajavahemikul alates 28.05.2008.a. kuni 22.01.2009.a. töötas kostja hageja juures autojuhina ja 2008.a. detsembris viibis kostja seoses töö täitmisega hageja jaoks teostades rahvusvahelisi vedusid Taanis. 10.12.2008.a. kostja jõudis Frankfurdi lennujaama Saksamaal koorma laadimiseks Taanis asuva firma HCS Transports&Spedition korraldusel. Kostja parkis oma sõiduki lennujaama veoterminali lähedale selleks, et teha vähemalt 9 tunnine paus, mis on vajalik rahvusvaheliste vedude autojuhtide tööja puhkeaja eeskirjade järgi. Pärast mõnetunnist puhkeaega saabus kostjale teade arvuti teel, mis asub sõiduki kabiinis, et pidada sidet firma HCS Transports&Spedition logistidega. Sellest teatest nähtus, et mõne aja pärast jõuab kohale saksa autojuhi poolt juhitav vedukauto ja võtab kostja poolt juhitava sõiduki haagise selle edaspidiseks kasutamiseks. Kostja, alludes logistide korraldusele, kes olid kostja jaoks ainsateks vedude juhendajateks, haakis lahti veohaagise. Pärast haagise lahtihaakimist lõpetas kostja sõidukile paigaldatud tahhomeeter näitamast puhkepausi. Mõne aja möödudes jõudis kohale saksa autojuht ja võttis kostja haagise ning teatas, et helistab kostjale kus ja millal ta võib võtta oma haagise koormaga. Umbes 6-7 tunni pärast teatas kostjale saksa autojuht, et kostja võib võtta haagise koos koormaga lennujaama teisest küljest. Kostjal oli firma HCS Transports&Spedition korraldus alustada liikumist koheselt pärast haagise valmisolekut, sest koorem pidi olema toodud Taani ilma hilinemiseta. Taani jõudis kostja 12.12.2008.a. kell 10.00 praamil Puttgardenist Saksamaalt Rodbisse Taanis. Pärast laevalt maalesõitmist olid kõik veokid saadetud kontrolli taani politsei poolt. Kui saabus kostja järjekord, siis politseiametnik palus kostjalt dokumente ja tahhograafi väljatrükki. Pärast kontrollimist teatas politseiametnik kostjale, et on aset leidnud töö- ja puhkeaja jäme rikkumine ning kostja haagis, mis kuulub Taani firmale HCS Transports&Spedition on tagaotsitav. Politseinikud võtsid haagiselt maha registreerimisnumbrid, aga kostjale anti protokoll allkirjastamiseks. Kostja nimele kirjutatud protokollis oli äranäidatud trahvisumma 14 500 Taani krooni. Politseitöötaja ütles, et kostja peab trahvi tasuma kohapeal. Kostja helistas viivitamata tööandjale OÜ Willi+Trading ja teatas juhtunust. Tööandja vastas, et tal pole raha ja ta ei saa kostjat aidata. Hageja soovitas võtta ühendust oma Taani partneriga HCS Transports&Spedition. Kostja helistas ja teatas juhtunust firmale HCS Transports&Spedition. Selle firma töötaja palus kostjal üle anda telefon politseitöötajale. Järgnevalt käis vestlus politseitöötajaga kostja telefonilt taani keeles, mille sisust kostja aru ei saanud. Politseitöötaja tagastas vestluse lõppemisel kostjale haagise registreerimisnumbri ja palus kostjal oodata autos. 30-40 minuti pärast tagastas politseitöötaja dokumendid ja andis kostjale kviitungi 14 500 Taani krooni tasumiseks, mis oli vormistatud kostja nimele. Politseitöötaja andis kostjale korralduse jätkata liikumist 9 tunni pärast, hoiatades, et kui kostja liigub koahapealt 2-3 meetrit, siis kostja saab rahatrahvi 2 korda rohkem. Pausi ajal sai kostja arvuti teel teate HCS Transports&Speditionilt võimalusest hakata liikuma enne 9 tundi, kuna laading peab olema HCS Transports&Spedition laos kell 12.35. 3 2-09-31997 Kostja keeldus. Pärast 9 tunnist pausi Rodbi sadamas tõi kostja kohale laadungi HCS Transports&Spedition logistide poolt nimetatud kohta. Eeltoodust nähtub, et kostjaga juhtunu leidis aset töö täitmisel tööandja jaoks, tema teadmisel, tema kontrolli all ja vastavalt konkreetsete korraldustega tema äripartneri jaoks. Kostja nõustub faktiliste asjaoludega, et trahvi määrasid taani Kuningriigi politseiametnikud seoses autojuhi töö- ja puhkeaja rikkumisega autojuhi poolt. Töökohustuste täitmisel kostja juhindus sellest, kui kaua tal tuleb liikuda ja kui kaua aega puhata. Kuid kostja ei saanud üheaegselt mitte alluda hageja ja firma HCS Transports&Spedition korraldustele, kelle spetsialistid- logistid juhtisid veoseid. Järelikult nii hageja kui tema töövõtjad pidi kooskõlastama autojuhi liikumise ja puhkamise kava sellisel viisil, et see ei väljuks töö- ja puhkerežiimi nõuetest. Kostja ei ole oma süül või oma isiklikel vajadustel rikkunud hageja ja tema töövõtjate poolt tehtud ettekirjutuste järgset vedude kava. Kostja järeldab, et hageja töövõtja (alltöövõtja) HCS Transports&Spedition oli nõus sellega, et kostja mitte kostja omal süül rikkus töö- ja puhkeaja režiimi. Rahatrahvi kostja eest on hagi kohaselt tasunud HCS Transports&Spedition rikkumise tuvastamise kohas. Hageja esitatud tõendid ei lükka ümber, et kostja esitatud kviitungi alusel on kostja tasunud 1 950 eurot. Politseiga tekkinud probleem Rodbi sadamas oli lahendatud ilma kostja osalemiseta ja HCS Transports&Spedition vahetul osavõtul. Pärast veose kohaletoomist Rodbi sadamast ei saabunud kostjale mingeid pretensioone selle kohta, et HCS Transports&Spedition on kostja eest kandnud mingeid täiendavaid kulusid, mis on tekkinud kostja süü läbi. Hageja ise on volitatud ja kohustatud isik kostja poolt konkreetse rikkumise suhtes töökohustuste täitmisel, nimelt töö- ja puhkeaja nõuete rikkumises. Jälgima neid nõudeid peab hageja ise. Kostja 28.02.2011.a. kohtule esitatud avalduses palub kohaldada haginõuete aegumist. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kostja palub kohaldada hageja nõuete suhtes aegumist, siis kohus peab eelkõige andma hinnangu, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Juhul, kui nõue on aegunud jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata ning ei anna sisulist hinnangut haginõude tõendatuse kohta. Seega kui hagi on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Hageja on esitanud nõude alusetult rikastumise sätete alusel kostja vastu seoses kostjale määratud rahatrahvi tasumisega alusetult saadu tagastamise nõudes. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kohus tuvastas, et osaühing Willi+Trading esitas 07.07.2009.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu 4 2-09-31997 kiirmenetluse avalduse Artjom Tšetšjotkinilt 32 977.10 krooni saamiseks, milline nõue tulenes kostja eest 12.12.2008.a. tasutud rahatrahvi tõttu alusetust rikastumisest. Kohus tegi 31.07.2009.a. Artjom Tšetšjotkinile makseettepaneku, mis toimetati talle kätte 04.08.2009.a. 19.08.2009.a. esitas Artjom Tšetšjotkin nõudele vastuväite. Seoses Artjom Tšetšjotkini vastuväitega on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud 26.10.2009.a. ning nõue on antud üle Viru Maakohtule menetlus jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on edastanud 26.10.2009.a. määruse Viru Maakohtule 28.10.2010.a. Seega on tuvastatud, et hageja on nõude kostja vastu esitanud 07.07.2009.a. s.o. seaduses ette nähtud aegumistähtaja jooksul ja hageja nõue ei ole aegunud. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja töötas ajavahemikul 24.05.2008.a. kuni 22.01.2009.a. hageja juures töölepingu nr 14 alusel autojuhina (t.l. 15) ja 2008.a. detsembris viibis kostja seoses tööülesannetega Taanis. Pooled ei vaidle, et kostjale määrati 12.12.2008.a. rahatrahv 14 500 Taani krooni seoses sõidu- ja puhkeaja ületamise tõttu (t.l. 16-22, 42-43). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkumised pani kostja toime hageja kui tööandja jaoks, tema korraldusel ja kontrolli all ning vastavalt hageja äripartneri konkreetsetele korraldustele, mistõttu kostjale määrati rahatrahv. Liiklusseaduse § 203 lg-le 11 peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõikes 4 nimetatud isikud järgima juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja nimetatud määruse nõuetest kõrvalekalduv võlaõigusliku lepingu tingimus on tühine. Pooled ei vaidle, et kostja oli teadlik autojuhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamise kohustusest (t.l. 53, 55-56, 58-59). Kohtule esitatud Taani politsei raportist nähtub, et kostja on 10.12.2008.a kell 15:21 alustanud ja sealt edasi 24 h vältel veoautoga XXX ja sellega ühendatud haagisega XXX sõites eiranud nõuet puhata ööpäeva jooksul vähemalt 9 tundi järjest. Kohus nõustub hageja väitega, et haagise vahetamisega seotud sõidumeeriku näidu katkemise asjaolud ei puutu asjasse, sest kostja rikkumine politseirapordi alusel sai alguse Frankfurdi lennujaamast koormaga sõitu alustades. Kuid ka Frankfurdi lennujaamas seoses haagisele koorma pealelaadimise ilma kostja kasutuses oleva sõiduki osalemiseta oleks kostja saanud pidada üheksa tundi puhkepausi ja alles seejärel hakata edasi sõitma. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et konkreetse veo teostamise ajal saab sõidukile paigaldatud tahhomeetri ehk sõidumeeriku andmeid teada vaid autojuht ise, kasutades selleks autojuhi kaarti ja seetõttu hagejal ja ka tema äripartneritel puudus võimalus kontrollida sõidumeerikut kostja poolt veo teostamise ajal. Seega pidi vaid kostja olema teadlik, millisel ajavahemikul oli ta kohustatud välisriigis viibides mitte sõitma ehk puhkama ja millisel ajavahemikus sõitma ehk täitma tööülesandeid. Hageja möönab, et hageja äripartner HCS Transport & Spedition võis küll kostjale anda korralduse asuda liikuma kohe pärast haagise valmisolekut, kuid mitte korraldust rikkuda töö- ja puhkeaja nõudeid. Kuna ainult kostja oli teadlik, millal ta tohib sõitu jätkata ja millal mitte, siis ei saanud ega pidanudki kostja äripartner teadma kostja töö- ja puhkeajast. Kostja kirjeldades hageja äripartneri hilisemat korraldust taas liikuma hakata ja seda enne üheksat tundi, mis olid ette nähtud puhkamiseks, siis seda korraldust kostja ei täitnud, viidates tema suhtes varem teostatud politseikontrollile. Seega oli kostjal võimalus teavitada nii oma tööandjat või ka tema äripartnerit oma puhkeajast ja jätta korraldused täitmata kui seda tingis töö- ja puhkekaja nõuetest kinnipidamise vajadus. Kostja ei ole tõendanud, et rikkus töö- ja puhkeja nõudeid hageja 5 2-09-31997 või hageja äripartneri korraldusel ja teadmisel. Samas on üldteada, et mitteseaduslikke kohustusi keegi täitma ei pea. Vaidlust ei ole, et kostja kohustus oli järgida töö- ja puhkeaja nõudeid. Kohus leiab, et kuna trahv õigusrikkumiste eest määrati kostjale, siis on kostja kohustus tasuda temale määratud trahv. Hageja väidab, et hageja äripartner HCS Transport&Spediton on tasunud kostja eest kostjale määratud trahvi 14 500 Taani krooni ehk 1 950 eurot. HCS Transport&Spedition on 12.12.2008.a. esitanud Willi+Trading OÜ-le arve 1 950 euro tasumiseks seoses XXX esitatud trahviga (t.l. 61, 63). Hageja leiab, et kostja eest rahatrahvi tasumisega on kostja alusetult rikastunud hageja arvelt. Võlaõigusseaduse (
) § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt hageja leiab, et hageja ei olnud õigustatud ega kohustatud tasuma kostjale määratud rahatrahvi 1 950 eurot. Seega kohus leiab, et hageja esitatud tõend, et hagejal on tekkinud kohustus tasuda tema äripartnerile kostja trahv 1 950 eurot, on hageja enda esitatud asjaoludega vastuolus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks tasunud kostja rahatrahvi hageja äripartenile. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et hageja äripartner oleks kostja eest rahatrahvi tasunud. Kui ka hageja äripartner oleks tasunud kostja rahatrahvi, siis ei teki sellest iseenesest kohustust hagejale. Seega hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on tasunud kostja eest rahatrahvi ja kostja on seega rahtrahvi tasumisest vabanemise tõttu rikastunud. Kuna hageja on kohtule esitanud väited, et tal ei olnud kohustust tasuda kostja eest kostjale määratud rahatrahvi, siis ei teki ka hagejal kohustust temale esitatud arve alusel tasuda kostjale määratud rahatrahvi summa 1 950 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikastunud hageja arvel seoses asjaoluga, et hageja on tasunud kostja eest kostjale määratud rahatrahvi. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et hageja tõenditega ei saa ümber lükata, et kostja ise tasus 1 950 eurot kviitungi alusel. Samas eeltoodud kostja väide on vastuolus muude kostja esitatud väidetega, sest kostja ei ole väitnud selgesõnaliselt, et tema ise oleks tasunud temale määratud trahvi 1 950 eurot. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, et rahatrahv oleks kostja poolt tasutud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahju, sest kostja ei teavitanud hagejat liiklustrahvi määramisest Taanis ja keeldus hiljem igasuguste seletuste andmisest, siis oli hageja sunnitud pöörduma ise Taani politsei poole ja välja nõudma sealt kostja õiguserikkumise kohta koostatud materjalid. Kuna saadud materjalid ei olnud eestikeelsed, siis oli hageja sunnitud need tõlkima tõlkebüroos Scriba OÜ, kandes sellega seotud kulusid summas 1 505,70 krooni ehk 96.23 eurot (t.l. 24 pöördel). Hageja leiab, et tõlkekulude nõuet tuleb käsitleda kui alusetust rikastumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulu. Ilma selleta ei oleks kostja vastu nõude esitamine kohtusse olnud võimalik, kuna pärast töölepingu ühepoolset lõpetamist keeldus kostja igasuguste selgituste andmisest.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse 6 2-09-31997 aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 kohaselt käsitletakse otsese kahjuna ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, kuidas kohtusse pöördumisega on kostja hagejale tekitanud kahju. Kohtusse pöördumine on hageja õigus ning hageja kohustus on esitada oma nõude põhjendamiseks ja tõendamiseks tõendid, mis tuleb esitada eesti keeles. Kohtusse pöördumisega seotud kulud on eelkõige menetluskulud, mis tuleb kanda sellele menetlusosalisel, kelle kahjuks kohus otsuse teeb. Hageja on kohtusse pöördunud alusetust rikastumisest nõudega, mitte kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, millise nõudega võiksid kaasneda mõistlike kulutuse hvüitamise nõue seoses kahju kindlaks tegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega
lg 3 alusel.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 järgi on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Jätta menetluskulud maakohtus 63,53% ulatuses Artjom Tšetsjotkini kanda ja 36,47% ulatuses OÜ Willi+Trading kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada OÜ Willi+Trading hagi Artjom Tšetsjotkini vastu 1950 euro väljamõistmiseks osaliselt ja mõista Artjom Tšetsjotkinilt OÜ Willi+Trading kasuks välja 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot kulutuste katteks, 118,38 (ükssada kaheksateist eurot ja 38 senti) viiviste katteks ja viivised alates 30.12.2011 kuni kohustuse täitmiseni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.