Obsah (6)

§ 1027§ 3§ 127§ 1043§ 1045§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Gerty Pau, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-1843

§ 1027

, § 1028 lg 1 sätestatud alusetu rikastumise ja § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 sätestatud kahju õigusvastaselt tekitamise sätete alusel, siis eeldas hageja, et kostja omandas hageja õiguseelneja arvelt raha ilma seadusliku või lepingulise aluseta ja tekitas õigusvastaselt kahju. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud. See, et nõude kostja vastu loovutati hagejale 12.04.2010. a, ei vabasta hagejat tõendamiskoormisest. Alusetu rikastumise või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagide esitamisel on tõendamiskoormis hagejal. Vaidluse tekkimisel haginõude üle peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama nii nõude tekkimise fakti kui ka nõude suurust.

§ 3

p 2 ja p 3 alusel võib võlasuhe tekkida muu hulgas kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest.

§ 127

lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 ja p 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Nimetatud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise kohutus kahju tekitajal. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas kahju õigusvastaselt. TsMS § 229 lg 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Käesoleva asja raames ei ole pooled vastavalt TsMS § 293 lg 1 kohaselt esitanud kohtule taotlust 07.05.

1. a käskkirjal nr 14 oleva allkirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks. Viru Maakohtu 3 27.04.
2. a hagi tagamata jätmise määruses selgitas kohus hagejale, et kriminaalasja menetluse käigus ei ole tuvastatud, et allkirja võltsis kostja. Kriminaalmenetlus lõpetati objektiivsete tõendite puudumise tõttu. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud I.S. ütluste kohaselt töötas ta AS-is Jõhvi Stomadent ja OÜ-s Mäenurga Talu raamatupidajana. A.D. oli juhatuse liige AS-is Jõhvi Stomadent, OÜs Mäenurga Talu ja MTÜ RSK Vaikla. Ülekannete tegemisega tegeles tunnistaja, A.D. aga kontrollis kõiki ülekandeid kontoväljavõtte alusel. Mitte ühtegi töötasu ei kantud üle tema teadmata (tl 61-63). Tunnistaja A.D. ütluste kohaselt töötas kostja AS-is Jõhvi Stomadent tegevdirektorina, I.S. aga raamatupidajana. Kõik sisemised dokumendid koostas ja allkirjastas kostja, pangaülekandeid teostas ja deklaratsioone esitas I.S. . Pangas said tehinguid teha ainult tunnistaja A.D. ja raamatupidaja, rahalisi dokumente allkirjastas ainult A.D. . Kostjal ei olnud mingit õigust ülekannete tegemiseks (tl 72-74). Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et kostjal puudus juurdepääs tööandja rahaliste vahendite juurde, mistõttu ei saanud kostja hagejale kahju tekitada. Asja raames ei ole tõendatud, et käskkiri nr 14 on võltsitud. Kuna käskkirja võltsimine ei ole tõendatud, siis on põhjendamatud hageja väited kostja poolt õigusvastselt kahju tekitamise kohta. Hageja ei ole tõendanud kostja suhtes

§ 127lg-s 4 sätestatud põhjusliku seose esinemist.

Kohus nõustus kostjaga, et kui kostja oleks kuritahtlikult ja salaja vormistanud käskkirja nr 14 ja sundinud raamatupidajat maksma endale lisatasu, siis oleks hageja selle koheselt avastanud pangakonto väljavõtteid kontrollides. ÄS § 306 lg 1 alusel on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ja sama paragrahvi lg 4 alusel korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. A.D. oli mitme äriühingu, sh AS-i Jõhvi Stomadent, ainus juhatuse liige, kes vastavalt ÄS § 315 lg 1 alusel pidi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Järelikult oli tööandjal võimalik kahju tekkimist vältida. Juhatuse liige peab vastutama AS-i Jõhvi Stomanent ees vastavalt ÄS § 315 lg-le 2. Seetõttu on hagi põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

§ 1027

kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 128

lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alljärgnevalt analüüsis kohus, kas kostja sai hageja õiguseellaselt midagi ilma õigusliku aluseta. See, et tööandja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lisa 1 järgi oli kostja põhipalga suuruseks 7 000 krooni, ei tähenda, et tööandjal oli keelatud maksta töötajale lisatasu või et kostjal oli keelatud teise töölepingu alusel töötamine. Kostja vastuse ja tunnistaja I.S. ütluste kohaselt tehti käskkiri, et lisatasu makstakse läbi AS-i Jõhvi Stomadent. Tunnistaja oli juures, kui kostja ja A.D. leppisid kokku lisatasu suuruses (tl 61-63). Kuni 01.07.

1. a kehtinud TLS § 8 alusel loetakse vaidluse korral lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kuni 01.07.
2. a kehtinud palgaseaduse § 2 lg 4 järgi on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Palgaseadusest tulenevalt ei olnud tööandjal keelatud maksta kostjale lisatasu, selleks ei pidanud tööandja käskkirja tegema. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et sellelt, mille 4 tagastamist hageja kostjalt nõuab, on tööandja arvestanud nagu töötasult tulu- ja sotsiaalmaksu. Kohus leidis, et hagi tuleb

§ 1027ja § 1028 alusel jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Jasitex esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse põhjendusi, mis puudutas ilma õigusliku aluseta saadu tagastamise nõude suurust osas, millega jäeti rahuldamata kostjale väljamakstud summade tagastamise nõue. Apellant taotleb selles osas asja läbivaatamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista Rutt Kösterilt välja hageja kasuks 3 462.41 eurot (54 175 krooni). Apellant palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on apellant seisukohal, et vaidluses, mille esemeks on õigusliku aluseta saadu väljanõudmine, lasub tõendamiskoormis isikul, kelle vastu on nõue esitatud. Vastasel juhul tekiks olukord, kus nõude esitaja peab tõendama negatiivset asjaolu. Vastustaja peab tõendama, et tal oli õiguslik alus lisatasu saamiseks; 2) on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 ja §
2. Maakohus on jätnud hindamata ja analüüsimata hagiavalduse lisa nr 2 (Riigiprokuratuuri 29.03.
3. a määruse), milles on märgitud, et 07.05.
4. a välja antud käskkiri nr 14 on võltsitud. Apellant on tõendanud, et käskkiri on võltsitud; 3) on kohus ebaõigesti leidnud, et AS Jõhvi Stomadent juhatusel oleks olnud võimalik kahju tekkimist vältida. Õigusliku aluseta saadu võib välja nõuda sõltumata sellest, kas juhatusel oleks olnud võimalik kahju tekkimist vältida; 4) ei ole asjaolu, et A.D. ütlused on vastuolus teise tunnistaja ütlustega, aluseks jätta A.D. ütlused täies ulatuses tähelepanuta. A.D. ütlustega on tõendatud, et AS Jõhvi Stomadent ei ole kokku leppinud lisatasu maksmises.
5. Rutt Köster vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei teadnud kostja, et käskkiri on võltsitud. Lisatasu maksti vastavalt tööandja ja töötaja kahepoolsele kokkuleppele, mis oli fikseeritud käskkirjaga. Hageja oleks pidanud käskkirja võltsimise avastama koheselt panga väljavõtteid kontrollides ja maksete korraldusi raamatupidajale tehes. Vastustaja taotleb I.S. ja A.D. ülekuulamist tunnistajatena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud, samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud hageja poolt riigile tasutud maksude, summas 38 341 kr, osas. 5 Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel menetlusnorme rikkunud ning ei ole ebaõigesti materiaalõigust kohaldanud, kui jättis hagi alusetu saadu tagastamise nõudes, summas 54 175 kr, rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda selles osas maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel käesolevas otsuses.
7. Apellandi väide, et maakohus on TsMS § 230 sätteid rikkudes määranud hagejale tõendamiskoormise, ei ole õige. Apellandile ei ole pandud negatiivse asjaolu tõendamiskoormist. Hageja-apellandi väitel puudus kostjal õiguslik alus hageja poolt väljamakstud summade saamiseks. Kostja esitas vastuväite, et ta sai vaidlusalused summad hagejalt töötasuna. Kostja esitas oma väite kinnituseks: 1) avalduse 29.11.2007, milles kostja palus tööandjat lõpetada tööleping nr 8 ning kõik teised töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepped (lk 28); 2) I.S. tunnistajana ülekuulamise taotluse. Maakohus kuulas I.S. tunnistajana üle, pooled ei esitanud tunnistaja ütluste erapoolikuse ega tõelevastavuse osas vastuväiteid, tunnistaja kinnitas, et kostjale täiendava töötasu maksmiseks oli tööandja ja kostja vahel kokkulepe, see vormistati käskkirjaga ja ülekannete tegemiseks andis korraldused ning kontrollis igakuiselt nende tegemist tööandja esindaja A.D. (lk 61). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti kostja esitatud tõendite alusel, et kostjal oli õiguslik alus ülekantud summade saamiseks.
8. Hagejal lasus olukorras, kus kostja oli oma vastuväidet tõendanud, tõendamiskoormis lükata hageja esitatud tõendid ümber. Hageja tugines väitele, et 07.05.2007 kuupäeva kandev käskkiri, mis andis ülekannete tegemiseks kostjale aluse, on võltsitud. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et käskkirja, mille hageja esitas ei olnud A.D. allkirjastanud, kuid väitis, et hageja ei ole tõendanud, et ekspertiisiks antud käskkiri oli sama, mis 2007 vormistati ning samuti puuduvad andmed, et selle oleks võltsinud kostja või keegi teine kindlaks tehtud isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et käskkirja võltsituse tuvastamine ei lükka ümber kostja esitatud ja tõendatud väiteid. Hageja tuginemine võltsitud käskkirjale ei ole piisav, et tuvastada hageja esitatud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Apellandi väide, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 438 sätteid, ei ole õige.
9. Hageja esitas kostja väidete ümberlükkamiseks taotluse tunnistaja A.D. ülekuulamiseks. Maakohus kuulas tunnistaja üle. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on jätnud hageja tunnistaja ütlused hindamata, kuna need ei ole kooskõlas kostja esitatud tõenditega. Maakohus refereeris ja hindas piisavas ulatuses tunnistaja A.D. ütlusi kohtuotsuse punktides 24 ja
10. Maakohus on tunnistaja A.D. ütlusi hinnates õigesti märkinud, et tunnistaja ütlused ei kinnita hageja väidet, et kostja omas ametikohustuste tõttu juurdepääsu hageja pangakontole ja kassas asuvale rahale. Tunnistaja A.D. kinnitas, et pangas oli tehingute tegemise õigus ainult raamatupidajal ja temal ning kõik rahalised dokumendid sai allkirjastada üksnes tunnistaja (lk 73).
11. Asjakohatu on apellandi väide, et alusetult saadu tagasinõude hagi menetlemisel leidis maakohus ebaõigesti, et hagejal oli võimalik kahju tekkimist vältida. Maakohus analüüsis hagi põhjendatuse kontrollimisel nii kahju hüvitamise kui alusetult saadu tagastamise eeldusi. Maakohus märkis viidatud põhjendused kohtulahendi punktis 26 käsitledes neid kahju hüvitamise kontekstis. Apellant rõhutas ringkonnakohtu istungil, et ta ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega hagi jäeti kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus ei ole vaidlustatud nõude aluse juures kahju välimist käsitlenud, siis jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta.
12. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. 6 Üllar Roostoja Gerty Pau 7 Andra Pärsimägi