KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-8245 Tsiviilasi

§ 601

lg 1 omakorda, et kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Seega

§ 601

lg 1 ja ÄS § 179 lg 4 koostoimest tulenevalt on registripidaja kohustatud määrama täiendava tähtaja andmete või vastuväite esitamiseks.

§ 602

lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb kohus trahvimääruse. Seega saab kohus trahvida isikut alles peale täiendava tähtaja andmist. Nimetatud normi eesmärgiks on anda ettevõtjale just võimalus tugineda mõjuvale põhjusele, andmete mitteesitamisel, et vältida trahvimist, kuna registripidajale ei pruugi olla teada mõjuvad põhjused, mis takistavad andmete esitamist; 3) palub määruskaebuse esitaja määruskaebuse tühistada, kuna määruskaebuse esitajal esineb mõjuv põhjus majandusaasta aruande esitamata jätmiseks ning kohus on määranud trahvi 2 enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist võttes sellega määruskaebuse esitajalt võimaluse esitada vastuväide ja põhjendused aruande esitamata jätmise kohta. Antud juhul ei ole määruskaebuse esitajale teadaolevalt registripidaja nimetatud tähtaega määranud, mistõttu ei ole äriühingu juhtorganid saanud esitada ka kirjalikke dokumente, et tõendada mõjuva põhjuse olemasolu. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul esineb mõjuv põhjus majandusaasta aruande esitamata jätmiseks, kuna juhatusel puuduvad mistahes raamatupidamisedokumendid

1. a kui ka varasema aja kohta ning juhatus on koheselt teinud kõik endast oleneva nende saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle muutmise aluseks.
3. ÄS § 71 lg 2 kohaselt kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Vastavalt ÄS § 179 lg-le 4 esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Vaidlustatud määrusega määrati Jaanus Silmale rahatrahv 320 eurot
4. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole
5. a majandusaasta aruannet tähtaegselt registripidajale esitanud, siis on ta rikkunud ÄS § 179 lg-s 4 sätestatud kohustust ja ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
6. Jaanus Silma väide, et
7. a majandusaasta aruande mittetähtaegse esitamise põhjuseks on see, et endine juhatuse liige ei ole äriühingu vara ega raamatupidamisdokumente OÜ-le Amberstar üle andnud, ei anna alust vaidlustatava trahvimääruse tühistamiseks. Asjaolu, et majandusaasta aruanne on jäänud tähtaegselt esitamata väidetavalt raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu, ei vabasta äriühingu juhatuse liiget vastutusest, sest seadusest tulenevalt (ÄS § 179 lg 4) on majandusaasta aruande õigeaegse esitamise kohustus juhatuse liikmel. Ettevõtja peab tegutsema suhetes riigiga korraliku ettevõtja hoolsusega, mis muuhulgas tähendab, et äriühingu juhatuse liige peab võtma tarvitusele kõik abinõud majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks. Määruskaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et Jaanus Silm oleks täiendavad abinõud (mh vastava hagi esitamine) raamatupidamisdokumentide üleandmiseks ja sealjuures majandusaasta aruande esitamiseks tarvitusele võtnud. 6.

§ 601

lg 1 sätestab, et kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Lähtuvalt sama sätte lg-st 2 kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb 3 kohus trahvimääruse ja kordab varasemat määrust andmete esitamise kohta koos uue trahvi määramise hoiatusega. Kohus toimib sel viisil seni, kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide. ÄS § 71 lg 2 kohaselt kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 71 lg 2 on erinorm

§ 601

lg-te 1 ja 2 suhtes ning registripidaja on õigustatult määranud rahatrahvi hoiatamismäärust tegemata. Registripidaja otsus kas määrata rahatrahv juriidilisele isikule endale või juriidilise isiku juhatuse liikmele, kui ka registripidaja otsus määrata rahatrahv ilma hoiatamismääruseta on registripidaja diskretsiooniotsus. 7.

§ 601

lg 8 alusel ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasikaebust esitada. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4 Andra Pärsimägi