lg 1 ja § 67 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja piirati karistuse kandmise ajal osaliselt või täielikult
08.06.2011 vaideotsusega nr 6-12/222-1 (tl 73) jäeti 11.04.2011 käskkirja nr 6-3/719-D kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 74-75) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 2. 15.07.2011 esitas R.R Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja vahendusel Jõhvi kohtumajja halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 6 lg 2 p 1 kohase nõudega kaebuse (tl 1-14), paludes Viru Vangla käskkirjad 20.01.2011 nr 6-2/70-T ja 11.04.2011 nr 6-3/719-D kehtetuks tunnistada. Põhiseaduse § 28,
lg 1 ja § 39 lg 2, „Kinnipeetava töölevõtmise, töölt kõrvaldamise ja tööst vabastamise korra“ § 3 lg 3, „Koristaja ohutusjuhendi“ punkt 4.1 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 2 ja § 14 lg 5 p 4 viidates väitis kaebaja, et põeb astmat, teavitas sellest koheselt vangla meditsiinitöötajat, kuid määrati koristustööle ja anti korraldus tööle asuda ilma tervislikku seisundit, tööoskusi ja soove arvestamata ning vaatamata sellele, et vanglal ei saanud olla piisavat teavet tema terviseseisundi kohta, perearst pole andnud omapoolset luba, ta pole läbinud koristuskoolitust ja ohutusjuhendit ei ole tutvustatud. Veel viitas kaebaja haldusmenetluse seaduse § 6, § 36 lg 1 ja 2, § 40, § 49 lg 2 ja mitmetele muudele õigusaktidele, kirjeldas oma tervisega seonduvate dokumentide sisu ja väitis, et talle ei antud kahte nädalat vastuväidete, selgituste ja tõendite esitamiseks, ei selgitatud menetluse käiku, menetleja ei kontrollinud asjaolusid, tööle määramise käskkirjas puuduvad töögraafik ja -ülesanded ning see anti ajal, mil ta polnud Eesti Vabariigis süüdi mõistetud, vaid oli vahistatu. 19.01.2012 edastatud täienduses (tl 128-129) täpsustas kaebaja oma nõuet paludes vaidlustatud käskkirjad õigusvastaseks tunnistada ja tühistada ning märkis, et jätab moraalse kahju alusetult kartseris istumise eest kohtu otsustada.
p 1 alusel selle eest, et 11.03.2011 ei allunud ta vanglaametniku korraldusele asuda koristama.
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 tulenevalt peab kinnipeetav üldreeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes pole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Isiku puhul, kes ei ole veel jõudnud vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka eeldatakse töövõimelisust, vastupidise peab tuvastama üldjuhul Sotsiaalkindlustusamet ekspertarstide abil või kinnipeetava suhtes
R.Ri tööle määramise on vastava käskkirja 2 koostamise päeval kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud isik (tl 110 pöördel). Kaebaja ei ole läbinud enda tööle määramise käskkirja suhtes
’ lg 5 kehtestatud kohustuslikku kohtueelse menetlust (tl 151 pöördel) ega saa seetõttu nõuda kohtu vahendusel selle haldusakti tühistamist. Kohtutoimikusse esitatud tervisekaardi (tl 28-45) andmetel on Viru Vangla arstid talle astma kohta varasemalt pandud diagnoosi ja ravi vajadust 30.12.2010 ja 04.01.2011 toimunud vastuvõttudel kinnitanud (tl 38-39) ning seega oli selle haiguse olemasolu meditsiiniosakonnale ka teada. Diagnoosi määramine ja kinnipeetava töövõimele hinnangu andmine on tervishoiuteenuse osadeks ja nende õiguspärasuse kontrollimine pole Riigikohtu lahendi nr 3-31-69-10 kohaselt halduskohtu pädevuses. 6. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. R.Rile antud korraldus tuleneb
lg 1 kehtestatud töötamise kohustusest ning tema tööle määramise kohta 20.01.2011 antud käskkirjast, mida kaebaja ei olnud enne distsiplinaarmenetluse alustamist vaidlustanud. Seega oli tegemist õiguspärase korraldusega ning kaebajal tuli see vaatamata oma teistsugusele arusaamale ilma vastu vaidlemata täita. Tal on küll astma näol olemas tervislikud probleemid, milledele ta on korduvalt ka tähelepanu juhtinud, kuid distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on selle menetluse käigus uuritud tema tervisliku seisundiga seonduvat, sest 06.04.2011 on Viru Vangla meditsiiniosakonna arst koostanud tõendi (tl 115), milles märgitakse selgesõnaliselt, et vastunäidustusi tervise poolt koristajana töötamiseks ei ole. Seega ei vasta tõele, kaebaja väide, et menetleja ei ole asjaolusid kontrollinud (tl 8). Menetlejal puudus alus kahelda selles, et vanglas tegutsev arst teab seal majandustöödele rakendatavate kinnipeetavate suhtes kohalduvaid töötingimusi ja oskab hinnata nende võimalikku mõju konkreetsetele isikutele ning jätta arsti arvamus tähelepanuta. Vastav alus puudub ka halduskohtul ning lisaks pole arsti arvamus eespool juba nimetatu kohaselt üldse halduskohtus vaidlustatav. Kaebaja ei saa ennast vabandada ka väidetega, et ta oli seoses astma ägenemisega proovinud pääseda arsti vastuvõtule (tl 7), sest selle kinnituseks esitatud dokumendid (tl 133-137) tõendavad küll soovi saada erinevatel põhjustel ja aegadel arsti juurde, kuid ei ole seotud vaidlusaluse korralduse andmise ajaga, olles kas oluliselt varasemad (tl 137) või hilisemad (tl 133-136). 7.
lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. R.Ri süü tööle asumise kohta antud korralduse täitmata jätmises on tõendatud vanglaametnike ettekannete (tl 108 ja 116) ja distsiplinaarmenetluse käigus kogutud arstitõendiga (tl 115), ta ei ole oma seletuskirjas (t 109), vaides (tl 74-78) ja kaebuses (tl 2-14) ka ise korralduse täitmisest keeldumist eitanud ning tema põhjendused on juba nimetatud arstitõendiga ümber lükatud. Viru Vangla poolt kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on R.Ri puhul järgitud kõik vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Menetluse käik on justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 kehtestatud nõuete kohaselt protokollitud (tl 106-107), karistatut on teavitatud menetluse algatamisest (tl 113), talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 109) ning karistus on talle määratud seaduses ette nähtud ühekuulise tähtaja ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletustest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on just kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige otstarbekam. Halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud distsiplinaarkaristuse sisulist otstarbekust, kuid kuna
lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja 3 muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saab seitsme ööpäeva pikkune karistus arvestada nii kaebaja isikut kui vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule, pole ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata tema õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega kinnitab kõik asjas esitatu, et R.Rile määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, põhiseaduses kehtestatud õigusi ja vabadusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid. Kuna distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel saab arvestada üksnes juba välja antud tõendeid ja vastu võetud otsustusi, ei muuda kaebajale antud korraldust ja selle täitmisest keeldumise eest määratud karistust õigusvastaseks ka asjaolu, et 08.11.2011 on Viru Vangla meditsiiniosakond väljastanud tõendi (tl 127), mis välistab töötamise töökohal, kus on võimalik kokku puutuda olmekeemia ja tolmuga ning 05.12.2011 koostatud otsustusega nr 6-10/43662-1 (tl 126) on meditsiiniosakond vabastanud R.Ri tema taotluse alusel tolmustest töödest. Majandustööd Viru Vanglas on ilmselgelt erinevad nendest töödest, mida täitis kaebaja Soome Vabariigis kinnipidamisel viibides ja seega ei saa lähtuda ka seal tema töövõime kohta aastatel 2007 ja 2009 antud seisukohtadest (tl 112 ja 138). 8. Vangistuseaduse § 90 lg 1 ja 3 kehtestatu ei välista vahi all viibiva isiku ( tl 46-48) tööle määramist.
lg 1, § 39 lg 3, § 43 lg 1 ja 2 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav tema võimeid ja oskusi arvestava tööga üksnes vastava võimaluse korral ja rakendatakse selle puudumisel vanglateenistuse äranägemisel vangla majandustöödele. Tuginemine
lg 2 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 2 ja § 14 lg 5 p 4 (tl 5-6) on samuti asjakohatu, sest kaebaja pole arvestanud, et sama seaduse § 15 lg 5 p 3 ja 4 kehtestatuga töötajale antud õigused võimaldavad keelduda tööst või see peatada ainult tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral või juhul, kui töö täitmine seab ohtu töötaja või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid. Kaebaja poolt viidatud Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 3 lg 3 (tl 3) reguleerib ainult kinnipeetava käitistes töötamist ega ole kohaldatav vangla majandustöödel töötamise korral. Lisaks ei näe selle § 4 kinnipeetava tööle vormistamisele kehtestatud nõuded ette, et vastavas dokumendis peaks ära tooma töögraafiku ning töö alustamise ja lõpetamise kellaajad. Vaidlusaluses 20.01.2011 käskkirjas nr 6-2/70/T (tl 110) on R.Ri ees- ja perekonnanimi, sünniaega sisaldav isikukood, töökoht, tööle asumise aeg ja töötamise tähtaeg, töötasu suurus ja käskkiri on kaebajale allkirja vastu ka teatavaks tehtud. Seega sisaldab see kõiki andmeid, mis niisuguses haldusaktis olema peavad. Üheski vangistusalases õigusaktis pole kehtestatud vanglale kohustust anda koristajana majandustööle määratud kinnipeetavale spetsiaalne tööriietus ning tutvustada tööohutuse eeskirju igaks juhuks. R.R keeldus töötamast ja seega ei saa ta vanglale tööohutusega seotud eeskirjade mittetutvustamist ette heita, kuna neid on nii vabaduses kui vanglas viibivale töötajale põhjust tutvustada alles tegelikul tööle asumisel. Haldusmenetluse seaduse § 36 lg 1 tulenev selgitamiskohustus eeldab vastavat soovi, mida R.R pole enda sõnade kohaselt avaldanud (tl 151 pöördel), tuginemine sama seaduse § 49 lg 2 on aga üldse arusaamatu, sest see reguleerib avatud menetlust, kinnipeetava distsiplinaarmenetlus aga pole seda. Haldusmenetluse seadustiku § 58 kehtestatu ja halduskohtu praktikas juurdunud seisukohtade kohaselt saab haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise kaasa tuua vaid niisugune menetlusnõuete rikkumine, mis võis mõjutada otsustuse sisu. Kuna õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda talle meelepärast tööd ja R.Rile astma kohta varasemalt pandud diagnoos oli eespool juba märgitu kohaselt meditsiiniosakonnale teada, ei saanud tema ärakuulamata jätmine mõjutada tööle määramise käskkirja sisu, distsiplinaarkaristuse määramisel on ta aga ära kuulatud (tl 109). Kaebuse täienduses sõnastatud kahju hüvitamise nõude osas möönis kaebaja kohtuistungil (tl 152), et pole läbinud selle esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ja seega puudub kohtul alus tema vastava nõude läbivaatamiseks. 4 9. Eeltoodud järeldustel jääb R.Ri kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kõik kaebaja poolt kantud menetluskulud (tl 86, 93 ja 143-146) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.