Obsah (5)

§ 173§ 162§ 1741§ 174§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-896

§ 173

lg 1 järgi lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb kohtukuludena välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 543.25 eurot (8 500 krooni). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Capital Inkasso OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. aprilli 2011 otsuse tühistamist menetluskulude osas ning uue otsusega hageja menetluskulude maakohtus kindlaksmääramist vastavalt hageja poolt
3. märtsil 2011 esitatud menetluskulude nimekirjale summas 1 337.07 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pani kohus õigesti hageja menetluskulud kostja kanda, kuid kohus oleks otsuse tegemisel pidanud menetluskulud ka rahaliselt kindlaks määrama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud eriregulatsiooni alusel.

§ 1741

lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks; 2) toimus asjas esimene kohtuistung 14.02.2011. 17.02.2011 esitas kostja kohtule avalduse, millega võttis hagiavalduse õigeks. 18.03.2011 esitas hageja kohtule taotluse ning palus hagi õigeksvõtmise alusel menetlus lõpetada. Kohus korraldas siiski veel ka teise istungi, mis leidis aset 30.03.2011, ning kus kohus leidis, et menetlus tuleb hagi õigeksvõtmise alusel lõpetada. Kohtuistungil jättis kohus

§ 1741

lg 1 rakendamata ning ei andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seetõttu esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja viivitamatult pärast kohtuistungit 31.03.2011. 06.04.2011 tegi kohus otsuse, milles jättis

§ 1741

lg 1 regulatsiooni ja hageja menetluskulude nimekirja tähelepanuta ning lahendas menetluskulude küsimuse ebaõigesti

§ 173lg 1 alusel.

. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt, menetluskulude jaotuse ja osalise kindlaksmääramata jätmise osas, tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja menetluskulude nõude.
2. Maakohus on hagi rahuldanud, kuna kostja võttis hagi õigeks. Selle üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Apellant viitab õigesti

§ 1741

lg-le 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või 3 otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Käesolevas asjas esitas hageja menetluskulude nimekirja ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse 31.03.2011 (lk 88). Maakohus tegi 06.04.2011 otsuse, mille resolutsioonis märkis, et riigilõiv 543,25 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ja hageja kantud menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. 7.

§ 1741

lg-s 1 nimetatud lahendi korral peab maakohus andma enne lahendi tegemist pooltele võimaluse menetluskulude nimekirja ja vastuväidete esitamiseks ning juhul, kui pool soovib menetluskulude kindlaksmääramist tuleb taotlus lahendada ja märkida menetluskulude kindlaksmääramine kõigi kulude kohta kohtulahendi resolutsiooni. Hageja esitas õigeaegselt maakohtule taotluse 1 337.07 euro, sh riigilõiv 423,05 eurot ja 913,99 eurot õigusabi kulu, väljamõistmiseks kostjalt. Maakohus ei edastanud taotlust

§ 174

1 lg 1 viimases lauses sätestatud korras vastaspoolele ja asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks üldse taotlust menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses on võimalik hageja taotlus lahendada sõltumata sellest, et kostjale hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust edastatud ei ole. Apellatsioonkaebus, milles vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramata jätmine on kostjale kättetoimetatud 30.05.2011, sellega saab lugeda kostja teadlikuks asjaolust, et hageja on 1337.07 euro suuruse menetluskulude nõude maakohtus esitanud ja selles osas maakohtu otsuse vaidlustanud. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud ega soovinud esitada ka ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks ( 08.09.2011) oma seisukohti.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud asjas tuleb jätta kulud kostja kanda, kuna ta esitas vastuväite maksekäsu menetluses, seejärel vaidles hagile vastu ning alles menetluse kestel, pärast hageja poolt esitatud tunnistajate ülekuulamist, võttis kostja hagi õigeks.

1. Ringkonnakohus leiab, arvestades hagihinda ja menetluses tehtud toiminguid, et esindaja õigusabikulu on põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates oleks võinud maakohus kaaluda, kas 30.03.2011, s.o pärast hagi õigeksvõttu, oli kohtuistungi pidamine vajalik, kuid kuna kohtuistung toimus, siis sõltumata sellest, et istung kestis vaid mõned minutid ja kostjat kohal ei olnud, tuleb hageja esindaja kulud seoses istungiga lugeda põhjendatuks.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant ei ole esitanud menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuses taotlusi, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonikohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 4 Andra Pärsimägi