Kostja ei saa esitada
S § 167 lg 1 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Kuna hageja ei ole esitanud oma nõuet pankrotimenetluse raames, siis eksisteerib hagejal võimalus esitada oma nõue üldkorras. Sellest tulenevalt ei ole käendusega tagatud kohustus lõppenud ning
Käendaja ja põhivõlgnik vastutavad võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt. Seepärast säilib võlausaldajal õigus esitada põhivõlgniku pankrotimenetluses nõue käendaja vastu ka pärast seda, kui võlausaldaja on esitanud juba nõude põhivõlgniku vastu. Samuti ei ole käesoleval juhul tegemist äriregistrist kustutatud äriühingu juhatuse liikme vastutusega, vaid tegemist on käendaja kohustustega ja käenduse kohustuste täitmisega. Juriidilise isiku kustutamisega äriregistrist ei lõppe juriidilise isiku kohustused. Riigikohus on märkinud, et kui võlausaldaja on mööda lasknud nõuete esitamiseks sätestatud tähtaja, ei lõpe võlausaldaja nõue registrist kustutatud äriühingu vastu, sest siin ei ole tegemist õigust lõpetava tähtajaga. Samuti ei ole tegemist aegumistähtajaga, millele tuginedes võiks võlgnik esitada vastuväite võlausaldaja nõude maksmapanekule. Tuginedes hageja ja V. Õunapuu vahel sõlmitud käenduslepingule palus hageja mõista kostjalt tema kasuks välja 44 974.40 kooni põhivõlgnevuse ja 34 586.53 krooni 22.04.2010 seisuga arvestatud viivise eest, kokku 79 542.75 krooni. 2. Vello Õunapuu vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt 09.03.2010 OÜ Äntu Ehitus registrist kustutamisega lõppesid ka temaga seotud õigused ja kohustused, sh ka 19.02.2008 lepingust tulenevad võlakohustused. Kuna OÜ Äntu Ehitus põhikohustus on lõppenud, on lõppenud ka kostja käenduskohustus, mis on aktsessoorne kõrvalkohustus, mis tähendab, et käenduse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus. Juriidilise isiku lõppemisel võivad jääda kehtima mitteaktsessoorsed tagatised (Riigikohtu otsused nr. 3-2-1-78-00 ja 3-2-1-119-04), kuid
lg l ja 2 alusel tekkiv käendaja solidaarne vastutus juriidilise isiku põhivõla eest on olemuselt aktsessoorne ning lõpeb koos juriidilise isiku õigusvõime lõppemisega. Ekslik on ka hageja tuginemine
§-s 186 sätestatule. Nimetatud säte reguleerib võlasuhte lõppemise üldalused ja kuulub kohaldamisele reeglina juhul, kui erisätetes ei ole täpsustatud konkreetse võlasuhte lõppemise alused. Käesoleval juhul sätestab
Samuti ei kohaldu käesolevas asjas
, kuna kostja ei ole käendajana võtnud kohustust tagada põhivõlgniku kohustuste täitmist ka juhul, kui põhivõlgniku õigusvõime ära kaob. MAAKOHTU LAHEND
lg 1 ja 2 kohaselt ei saa käendaja kasutada sellist vastuväidet, mille võimaliku esitamise eest võlausaldaja kaitsmine oli käenduse andmise eesmärgiks. Selliseks vastuväiteks oleks muuhulgas juriidilisest isikust põhivõlgniku pankrotimenetluse tagajärjel põhivõlgniku kohustuse lõppemine. Seega käendaja ei saaks esitada vastuväidet, et kohustus on lõppenud seetõttu, et põhivõlgnik kustutati registrist. 3 Käendaja saab
Põhivõlgnikul omakorda olnuks õigus esitada vastuväide, et käendatavat kohustust ei eksisteeri ja seda seetõttu, et juriidilise isiku registrist kustutamisel lõppesid ka tema kohustused. Võlasuhtega seotud kõrvalkohustuse lõppemist reguleerib
. Käenduse osas on sätestatud eriregulatsioon
Käendus on oma olemuselt aktsessoorne tagatis ja ta lõppeb põhikohustuse lõppemisel, kui see ei ole poolte kokkuleppes reguleeritud teisiti (
Võlasuhte lõppemise alused tulenevad
§-st 186. Juriidilise isiku õiguste ja kohustuste saatus selgub likvideerimismenetluses. Pankrotivõlgniku lõpp ehk registrist kustutamine pankrotimenetluse lõpuks ei välista iseenesest nõuete hilisemat esitamist PankrS § 167 alusel, kuid seda eeldusel, et pankrotivõlgnikul oli siiski nõuete rahuldamiseks vajalikku vara. Antud juhul seda asjaolu esitatud ja tõendatud ei ole. Põhivõlgniku pankrotimenetlus lõppes raugemisega pankroti välja kuulutamata seetõttu, et põhivõlgnikul puudusid vajalikud vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leidis, et kuna käendus on aktsessoorne suhe ja eriregulatsioon antud juhul poolte vahel
lg 2 mõttes puudus, siis kohustust ei ole võimalik täita juriidilisest isikust põhivõlgniku osavõtuta kohustissuhtest. Juriidilisest isikust põhivõlgnikku ei eksisteeri alates tema registrist kustutamisest 09.03.2010. Hagejal oleks asjakohane kas vaidlustada pankrotimenetluse lõpetamise määrus või esitada enne põhivõlgniku registrist kustutamist põhivõlgniku või käendaja vastu nõue kohtusse. Seega kui kõrvalkohustusena oleks tegemist olnud mitteaktsessoorse tagatisega või kui käendaja vastuväited olnuks piiratud
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Käenduslepingu allakirjutamisel tunnistas käendaja, et ta vastutab kohustuste täitmise eest võlgnikuga solidaarselt. Seega käendaja on oma kohustusega tutvunud ja nõustunud. Ilmselge, et käenduslepingus sätestatu välistas igasuguste vastuväidete esitamist käendaja poolt. Ebaselgeks jääb, millistele tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et pooled peaksid sõlmima täiendava kokkuleppe tulevikus tekkivate vastuväidete esitamise vältimiseks. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-119-04 leidnud, et kohustise täitmise tagamise eesmärgiks on tagada kohustise täitmine ka siis, kui seda ei täida võlgnik. Seega kohustiste täitmise tagamise instituudi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui võlausaldaja nõue lõppeks pelgalt võlgnikuks oleva juriidilise isiku likvideerimise tõttu ning seetõttu ei saaks võlausaldaja oma nõuet rahuldada tagatise arvel. Seejuures ei lõppenud kohustis ulatuses, milles see oli tagatud. Kohustise täitmine, mis seisneb raha maksmises võlausaldajale, on võimalik ka ilma võlgnikust juriidilise isikuta; 2) ei ole
§-s 186 sätestatud aktsessoorse võlasuhe lõppemise alused täidetud ning käendusega tagatud kostja kohustus ja käendussuhe lõppenud ei ole. 5. Vello Õunapuu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti viidanud
ÜS § 45 lg-le 2. Juriidilise isiku registrist kustutamine tähendab tema õiguste ja kohustuste lõppemist. Hageja esitas kostja kui 4 käendaja vastu nõude tulenevalt hageja ja OÜ Äntu Ehitus kui põhivõlgniku vahel 19.02.2008 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 3781 ning hageja ja kostja vahel 19.02.2008 sõlmitud käenduslepingust. Vaidlust ei ole, et OÜ Änta Ehitus kui põhivõlgnik on 09.03.2010 kustutatud äriregistrist seoses pankrotimenetluse raugemisega. Seega lõppesid OÜ Äntu Ehitus õigused ja kohustused, sh hageja ja OÜ Äntu Ehitus vahel 19.02.2008 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 3781 tulenevad võlakohustused. Kostja kui käendaja vastutus põhivõlgniku võlakohustuse eest on aktsessoorne võlakohustus. Kohtupraktika kohaselt juriidilise isiku õigusvõime lõppemisel võivad jääda kehtima juriidilise isiku kohustuste täitmise tagamiseks antud mitteaktsessoorsed tagatised, nagu hüpoteek ja garantiivastutus. Kohus on õigesti leidnud, et pooled ei soovinud suhet reguleerida selliselt, et käendaja kohustus realiseeruks ka sel juhul, kui põhivõlgnik registrist kustutatakse. Kohus on seejuures õigesti asunud seisukohale, et põhivõlgnikul omakorda olnuks nõudele õigus esitada vastuväide, et käendatavat kohustust ei eksisteeri ja seetõttu, et juriidilise isiku registrist kustutamisel lõppesid ka tema kohustused. Seetõttu on kohus õigesti kohaldanud
lg-t 1, mille kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kohus on jätnud põhjendatult kohaldamata
lg 2, mille kohaselt käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja eelkõige esitada pärija vastutuse piiratuse vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet tema likvideerimis- või pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. Seetõttu on kohus õigesti kohaldanud
lg 2; 2) on hageja ekslikult asunud seisukohale, et nii käenduse kui garantii vastutuse õiguslikud tagajärjed on ühesugused juhul, kui põhivõlgnikust juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisega. Hageja ei ole arvestanud, et käenduse kui aktsessoorse kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja käendus kui kõrvalkohustus jagab põhikohustuse saatust. Garantii kui mitteaktsessoorse kõrvalkohustuse kehtivus ei ole aga seotud tagatava kohustusega ja on sõltumatu põhivõlgniku ja võlausaldaja võlasuhtest. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend käsitleb juhtumit, kus tegemist oli mitteaktsessoorsete tagatistega ning selline lahend ei ole käesoleval juhul asjakohane; 3) on põhjendatud kohtu seisukoht, et kuivõrd teade OÜ Äntu Ehitus pankrotimenetluse raugemisega lõppemise kohta ilmus 11.01.2010 ja selle järgnevalt olnuks hagejal asjakohane kas vaidlustada pankrotimenetluse lõpetamise määrus või esitada põhivõlgniku või käendaja vastu nõue kohtusse ja seda enne põhivõlgniku registrist kustutamist. Kuna hageja ei ole hagi enne OÜ Äntu Ehitus registrist kustutamist esitanud, siis lõppes käendus OÜ Antu Ehitus äriregistrist kustutamisega; 4) ei ole kohus tuvastanud ega kostja väitnud, et hageja kui võlausaldaja nõue lõppes põhivõlgniku likvideerimisega. Kohus jõudis kohtuotsuses järeldusele, et seoses põhivõlgniku OÜ Äntu Ehitus äriregistrist kustutamisega lõppes kostja käendusvastutus, kuivõrd põhivõlgniku käendusega tagatud kohustused lõppesid. Kui hageja leiab OÜ Äntu Ehitus võla eest vastutava isiku, kelle vastutus ei ole seoses registrist kustutamisega lõppenud, võib hageja võlausaldajana oma nõude ikkagi maksma panna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 mõttes puudus, siis ei ole kohustust võimalik täita juriidilisest isikust põhivõlgniku osavõtuta ning kuna võlgniku registrist kustutamisega 09.03.2010 lõppes põhikohustus, siis lõppes ka käendus.
lg 2 kohaselt ei või käendaja esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja eelkõige esitada pärija vastutuse piiramise vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet tema likvideerimis- või pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärglase puudumise korral. Antud juhul käendaja vastuväite, et põhivõlgniku kohustus lõppes seoses tema registrist kustutamisega, maksmapanek läheks vastuollu käenduslepinguga määratud riski jaotuse põhimõtetega, sest tegemist on vastuväitega, mille võimaliku esitamise eest võlausaldaja kaitsmine on käenduse andmise eesmärgiks. Kohustiste täitmise tagamise instituudi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui võlausaldaja nõue lõppeks pelgalt võlgnikuks oleva juriidilise isiku registrist kustutamise tõttu ning seetõttu ei saaks võlausaldaja oma nõuet rahuldada tagatise arvel. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et osaühingu registrist kustutamisega seoses pankrotimenetluse raugemisega ei lõpe võlasuhe
Antud juhul on võimalik kohustist täita ilma võlgniku osavõtuta ja kohustise täitmine oli tagatud. Kohustise täitmine, mis seisneb raha maksmises võlausaldajale, on võimalik ka ilma võlgnikust juriidilise isikuta. 6 10. Kuna 19.02.2008 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 3781 tulenev kohustus ei ole võlgniku poolt täidetud ning võlasuhe ei ole ka lõppenud
§-s 186 sätestatud alustel, siis tuleb hagi rahuldada kostja kui käendaja vastu ning kostjalt välja mõista hageja kasuks 5 083,73 eurot. Nimetatud summa ei ületa käenduslepingu punktis 1.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.