KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-47968 T

) § 109 lg 1, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 113

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Pankrotimenetlus OÜ Grünestar (pankrotis) suhtes algatati Tartu Maakohtu 25.01.2007 määrusega. Poolte vahel puudub vaidlus, et OÜ Grünestar (pankrotis) tasus OÜ-le Teearu Grupp 2 teostatud tööde eest 574 896 krooni 21.12.2006. Seega on kohustus täidetud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Makse tegemise ajal oli OÜ-l Grünestar (pankrotis) kohustusi teiste võlausaldajate ees enam kui 3 miljonit krooni. Kostja väitis, et teostas töid riigihanke raames ning tööde tegelikuks tellijaks ei olnud mitte hageja, vaid AS JB Ehitus. Hageja tasus kostjale 574 896 krooni vahenditest, mida AS JB Ehitus oli hagejale üle kandnud. Samas puuduvad tõendid kokkuleppe kohta, et riigihanke täitmise rahastamine toimub läbi OÜ Grünestar (pankrotis) ja ka selle kohta, et tööde tegelik tellija oli AS JB Ehitus. Seega ei ole kohtu arvates tõendatud õigussuhete olemasolu AS JB Ehitus ja OÜ Grünestar (pankrotis) vahel. Tunnistaja T.H. kinnitas, et OÜ Grünestar (pankrotis) tellis asfalteerimistööd OÜ-lt Teearu Grupp, poolte vahel oli suuline töövõtuleping. On olemas ka tõend selle kohta, et OÜ Teearu Grupp annab OÜ-le Grünestar üle tööd, kuid tõend ei ole arvestatav, sest sellel puuduvad poolte allkirjad. OÜ Grünestar (pankrotis) täitis rahalise kohustuse OÜ-le Teearu Grupp ja eelistas sellega üht võlausaldajat teisele, sest samal ajal olid OÜ-l Grünestar (pankrotis) kohustused ka teiste võlausaldajate ees. Tunnistaja T.H. kinnitas, et OÜ-l Grünestar (pankrotis) oli juba novembri lõpus pankrotiseis. Seega tuleb lugeda, et OÜ Grünestar (pankrotis) oli rahalise kohustuse täitmise ajal maksejõuetu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-43-07 ja 3-2-1-58-03 väljendanud seisukohta, et võlausaldajate kahjustamise tuvastamist ei saa põhjendada sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud hageja enam teha makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes

§ 113

lg 1 p-s 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust – ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 muuhulgas selgitanud, et konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Kohus leidis, et kuna võlgnik teadis, et tal on kohustused ka teiste võlausaldajate ees ning pankrotiseis oli juba novembri lõpus, siis oli rahalise kohustuse täitmisel OÜ-le Teearu Grupp tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et eeldused rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 574 896 krooni tagastamiseks pankrotivarasse on täidetud ning hagi tuleb rahuldada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Teearu Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2010 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus hinnanud õigesti hageja juhatuse liikme T.H. tunnistajana antud ütlusi, mistõttu on kohtuotsus põhjendamatu. Antud juhul ei ole maakohus põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta on asunud seisukohale, et JB Ehituse ja hageja vahel puudus õigussuhe, kuigi menetluses on hageja pool kinnitanud vastupidist. Seetõttu ei põhine otsus õigetel järeldustel; 2) ei olnud raha tasumisega hageja poolt kostjale tegemist teiste võlausaldajate huvide kahjustamisega, sest menetlusest nähtub, et kostja tehtud tööde lõplikuks saajaks ei olnud hageja ning ka selle eest saadu ei kuulunud pankrotivarasse. Kohus on Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-43-07, 3-2-1-58-03 ja 3-2-1-39-08 tõlgendanud ebaõigesti. Antud juhul hageja juhataja tunnistas, et ülekande tegemisega kostjale ei muutunud hageja majanduslik olukord halvemaks. 3 Seega ei ole tõendatud, et ülekande tegemisega oleks tulevaste võlausaldajate huve kahjustatud. Kostja on menetluses viidanud korduvalt, et Riigikohus on asunud seisukohale, et nõudeid võib olla ka varasemast järgust ning see ei tähenda veel ühe võlausaldaja eelistamist teisele. Seetõttu ei saa veel kohus väita, et nõuete olemasolu toob automaatselt kaasa ka asjaolu, et võlgnik oli teadlik teiste võlausaldajate kahjustamisest oma majandusraskuste tõttu; 3) kahjustab kohtuotsus kostja huve tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete mõttes. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Samuti, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Teiste võlausaldajate poolt apellandile tasutud rahale pretendeerimine on hea usu vastane käitumine apellandi suhtes. Menetluse käigus on leidnud kinnitust, et kostja on oma töövõtulepinguga võetud kohustused hagejale täitnud ning on töö hagejale üle andnud. Seetõttu kostja suhtes nõude rahuldamine kahjustab tema huve ning rikub hea usu põhimõtet ning tekitab kostjale kahekordselt kahju lepingu täitmiseks soetatud vahendite näol, sest lepingu eseme kui vara on kostja hagejale üle andnud.
3. OÜ Grünestar (pankrotis) palub jätta OÜ Teearu Grupp apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2010 otsuse muutmata ning menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsus põhjendatud ning kohtuotsuse tegemisel on järgitud materiaal- ja menetlusõiguse norme; 2) on kohus andnud piisava põhjalikkusega hinnangu menetluses olevatele tõenditele ning tõendite usutavusele. Antud juhul on põhilisteks tõendavateks asjaoludeks tunnistaja T.H. antud ütlused, OÜ Grünestar pankrotimenetluses esitatud tunnustatud nõuete nimekiri ja ostureskontro; 3) rahuldas maakohus hagi, leides, et

§ 109

lg 1 ja § 113 lg 1 p 2 alusel kuulub tehing tagasivõitmisele, kuna tehing tehti kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist, millega kahjustati võlausaldajate huve, samuti oli võlgnik makse tegemise ajal maksejõuetu. Kohtu järeldused on ainuõiged; 4) tasuti apellandile makse tegemisega summa, mille vastustaja võlgnes apellandile. Apellandi väited, et vastustaja oli AS JB Ehitus rahade ülekandja apellandile, on tõendamata. Apellant ei ole ka esitanud taotlust kaasata AS JB Ehitus kolmanda isikuna menetlusse. Asjaolu, kas AS JB Ehitus ja vastustaja vahel olid võlasuhted, ei oma antud juhul tähtsust. Oluline on, et on tuvastatud võlasuhted apellandi ja vastustaja vahel; 5) oli võlgnikul ajal, mil apellandi nõue rahuldati summas 574 896 krooni, teiste võlausaldajate ees kohustusi enam kui 3 miljonit krooni. Antud asjaolu tõendab toimikusse lisatud tunnustatud nõuete nimekiri ja ostureskontro. Võlgnik oli makse tegemise ajaks lõpetanud majandustegevuse, mida tõendavad tunnistaja T.H. ütlused. Tunnistaja viimase tsitaadi kohaselt oli OÜ Grünestar juba novembri lõpus pankrotiseisus. Seega ei saanud väljamakse tagada võlgniku jooksvat majandustegevust. Apellandi väide, et ta ei olnud teadlik võlgniku maksejõuetusest, ei oma antud juhul tähtsust võlausaldajate huvide kahjustamisel. Võlausaldaja teadlikkus omab tähtsust

§ 113

lg 1 p 3 juhul, kui on tegemist tagasivõitmisega lähikondselt, antud juhul on asjakohaseks normiks § 113 lg 1 p

1. Oluline on seega asjaolu, et võlgnik oli teadlik enda maksejõuetusest ning tehing tehti 3 kuud enne pankrotimenetluse algatamist; 6) on apellant Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-39-08 valesti tõlgendanud. Apellant lähtub sellest, nagu oleks tema võlgnik ning vastustaja võlausaldaja. Tegelikkuses on võlasuhted vastupidised apellant on võlausaldaja ning vastustaja võlgnik, mis tähendab, et maakohus on jõudnud õigetele järeldustele, et kuna võlgnik oli teadlik oma maksejõuetusest ja tegi tehingu, on tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega. Tartu Maakohtu kohtuotsusega ei kahjustatud apellandi huve, kuigi apellant on toonud välja TsÜS §
2. Antud juhul ei kuulu säte kohaldamisele, kuna pankrotiseadusest tulenevad erinormid, mis võimaldavad võlausaldaja õigusi piirata. Tagasi 4 võidetaksegi kehtivaid tehinguid, kui sellega kahjustatakse teisi võlausaldajaid. Seetõttu on viited tsiviilseadustiku üldosa seadusele asjakohatud; 7) on vastustaja enne kohtumenetlust ja esimese astme kohtumenetluses rõhutanud, palju oleks apellandil võimalik saada raha juhul, kui ta esitaks nõude pankrotimenetlusse. Seega oli apellant antud asjaolust teadlik. Apellandile tasuti sajaprotsendiliselt kohustus, apellant ei pidanud vastustaja pankrotimenetluses üles astuma võlanõudega; 8) rahuldati apellandi nõue olukorras, kus vastustaja äritegevus oli seiskunud ning kui sel ajal oleks alustatud pankrotimenetlust, ei oleks tohtinud ka ajutine haldur anda luba apellandile väljamakseks. Maksejõuetus situatsioonis on õigustatud vaid need maksed, mis on vajalikud igapäevaseks majandustegevuse toimimiseks või vara säilitamiseks, apellandile tehtud makse sellise iseloomuga ei olnud. Vastustaja on tõendanud, et ajal, mil makse tehti, äriühing ei tegutsenud, väljamaksega rikuti võlausaldaja huve ning eelistati apellanti teistele võlausaldajatele. Õigusnormid tagasivõitmise kohta toetavad mõistlikkust - maksejõuetuse situatsioonis ei tohi eelistada üht võlausaldajat teisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2010 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
5. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalõigust ning põhjendatult rahuldanud hagi. Vastavalt

§ 113

lg 1 p-le 2 kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Hageja tugines nõude alusena sellele, et võlgniku poolt 21.12.2006 rahalise kohustuse täitmine toimus 1 kuu ja 4 päeva enne pankrotimenetluse algatamist ning sellega eelistati üht võlausaldajat teisele. Maakohus leidis, et kuna vaidlusalune rahaline kohustus täideti võlgniku poolt 1 kuu ja 4 päeva enne tema pankrotimenetluse algatamist, võlgnikul oli seisuga 21.12.2006 teiste võlausaldajate ees kohustusi enam kui 3 miljonit krooni ning võlgnik oli lõpetanud majandustegevuse 2006. a novembri lõpus, siis kahjustas võlgnik sellega teiste võlausaldajate huve. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase järeldusega ning apellandi väide teiste võlausaldajate huvide mittekahjustamisest on ekslik. Maakohus tugines hagi rahuldamisel muu hulgas tunnistaja T.H. ütlustele, millest nähtuvalt OÜ Grünestar (pankrotis) tellis asfalteerimistööd OÜ-lt Teearu Grupp suulise töövõtulepingu alusel, OÜ Teearu Grupp andis tööd üle ning 574 896 krooni tasuti tehtud tööde eest.

§ 113

lg 2 kohaldamine eeldab teiste võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamist ning oluline ei ole see, et apellandile täideti rahaline kohustus tehtud tööde eest. Teiste võlausaldajate huvide kahjustamist tõendab see, et võlgnik oli vaidlusaluse rahalise kohustuse täitmise ajaks lõpetanud oma majandustegevuse ning teistele võlausaldajatele oli täitmata kohustusi enam kui 3 miljoni krooni ulatuses. Seetõttu ei saa 574 896 krooni ülekandmist ühele võlausaldajale käsitleda võlgniku majandustegevusena. Võlgniku tolleaegne juhatuse liige ja osanik T.H. on tunnistajana kinnitanud eelmärgitud asjaolusid. 5 Apellandi seisukoht, mille kohaselt teiste võlausaldajate poolt apellandile tasutud rahale pretendeerimine on vastuolus TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega, on põhjendamatu.

§ 113

näol on tegemist pankrotiseaduses sisalduva erinormiga, mis võimaldab tagasi võita ka kehtivaid tehinguid ning nimetatud normi eesmärgiks on kõigi võlausaldajate võrdne kohtlemine. Iseenesest õige on apellandi väide, et võlgnikul oli õigussuhe ka JB Ehitus AS-ga ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Samas ei ole sellel käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna hagi on esitatud võlgniku ja OÜ Teearu Grupp vahelisest töövõtulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagasivõitmiseks. 8. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja 7