Obsah (17)

§ 111§ 641§ 639§ 159§ 113§ 638§ 171§ 637§ 158§ 76§ 115§ 646§ 644§ 198§ 13§ 636§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-08-93881 T

§-le 638 tuginedes. 3 Haginõudesse on lisatud lisatööde teostamise eest akti nr 10/08 alusel koostatud arve nr 280139 summas 447 838.30 krooni, mistõttu on põhinõude suurus hagis 1 407 004.85 krooni (959 166.55 + 447 838.30).

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt saavad töövõtulepinguga võetud kohustused olla täidetud ainult siis, kui töövõtja on kõik tööd nõuetekohaselt teostanud. Töövõtulepingu pooled ei leppinud kokku, et lepingu täitmise käigus toimub tööde osade kaupa üleandmine-vastuvõtmine ja selle eest tasumine. Seega pidi töövõtja teostama kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööde etapid (tootmishoonete demonteerimine, vedamine Luunja valda ning tootmishoone taaspüstitamine) nõuetekohaselt. Hageja ei ole kokkulepitud töid teostanud. AS Revo Auto juhatuse liige J.L. on ise kinnitanud 05.09.
2. a protokolli p-s 4, et hoonet ilmselt tähtajaks valmis ei saa. Tööde lõpetamata jätmist kinnitab ka Incure Inkasso Agentuur OÜ 12.09.
3. a kiri, mille p-s 4 väidetakse selgesõnaliselt, et Revo Auto AS ei saa omapoolseid töid üle anda enne, kui tööd on lõpetatud, kuid selle eelduseks on eelnevate arvete tasumine. Isegi kui kostja tasus töövõtjale osaliselt tehtud tööde eest, ei tähenda see seda, et töö oleks vastu võetud. Kuna töövõtja ei ole täitnud töövõtulepinguga kokkulepitud kohustust, siis on tellijal õigus keelduda

§ 111

lg 1 alusel omapoolsete lepingust tulenevate kohustuste täitmisest ehk keelduda tasu maksmisest. Õiguslikult ei ole võimalik, et AS Revo Auto on loovutanud hagejale võla 1 407 004.85 ning viivised 1 674 335.77, kuivõrd töö eest tasu nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hageja on kohtule esitanud ka väidetavalt 25.03.

1. a koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti nr 09/08 ja 04.04.
2. a koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti nr 10/08, kuid kostjale pole neid allkirjastamiseks ehk tööde vastuvõtmiseks esitatud. Kostja on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktid ei ole TsMS § 229 lg 2 alusel käsitletavad tõenditena, sh dokumentaalsete tõenditena. Kui hageja oleks töövõtulepingut täitnud, siis oleks ta üleandmisevastuvõtmise akti sõlmimisel pidanud

§ 641

lg 1 kohaselt üle andma ka kogu ehitusega seotud dokumentatsiooni (joonised, kasutusjuhendid, ehituspäevikud jms). Kuna kostja on osa töötasust töövõtjale juba tasunud, siis ei saa võlanõue kuidagi olla 1 407 004.85 krooni.

§ 639

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Järelikult, kui töövõtulepingu pooled leppisid kokku konkreetses tasus, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda töövõtulepingus kokkulepitust suuremat tasu. Hageja viivisenõudel puudub õiguslik alus, sest töövõtutasu pole hagejast sõltuvatel põhjustel veel sissenõutavaks muutunud. Lisaks on pooled töövõtulepingu p-a 11.2.1 leppinud kokku leppetrahvis, mitte viivises, mistõttu on hageja

§ 159lg 2 alusel minetanud leppetrahvi nõudeõiguse.

Juhul kui kohus peaks leidma, et kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi ning hageja viivise või leppetrahvi nõue on põhjendatud, palub kostja

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada.

1. Kostja esitas 27.10.
2. a (I kd lk 189 – 195) ja 21.01.
3. a (II kd lk 109) täiendavad vastuväited hagile. Vastuväidete kohaselt ei vastanud AS Revo Auto poolt teostatud ehitustööd ei projektdokumentatsioonile, poolte vahel kokkulepitule, ehitusstandarditele ega heale ehitustavale. 4 Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei tulnud toime oma lepinguliste kohustustega – kinnistute jagamisega ja detailplaneeringu saamisega, mistõttu otsustasid pooled muuta töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise korda (p-i 5.3) ja asendada tasaarvestuse kaudu täitmine raha maksmise kohustusega. 07.09.
4. a allkirjastatud töövõtulepingu lisas on pooled veel lisaks kõigele muule otsesõnu märkinud, et muud 10.07.
5. a töövõtulepingu tingimused ei muutu. Kostja leiab, et see, millised aktidest loetletud tööd on tehtud ja millised tegemata, ei ole antud juhul esmane küsimus. Samuti ei ole antud juhul asjakohaseks sätteks hageja poolt viidatud

§ 638, kuivõrd selle sätte kohaldamise eeldused on täitmata.

Kui kohus asub seisukohale, et kostja pidanuks tööde eest tasuma vaatamata sellele, et ehitustöö ei ole lõplikult üle antud, on kostjal võimalik keelduda tasumisest seni, kuni AS Revo Auto ei ole kõrvaldanud puudusi ehitustöödes. Kostja on nendele puudustele korduvalt ka osundanud ning puudusi ehitustöödes on kostja tõendanud ka muu hulgas riiklikult tunnustatud ehitusekspert Kaarel Sahki arvamusega. Hageja on lepinguga seotud tasudest ebaõigesti maha arvanud arve nr 270 alusel tasutud summa 59 000 krooni. 30.07.

1. a on AS Revo Auto esitanud töövõtusuhte raames esimese arve tootmishalli ehitusliku põhiprojekti eest (lisa nr 4). Arvel on trükitud vale kuupäev, arve sai kostja kätte 30.07.
2. a. Ühtlasi lükkab eespooltoodu ümber ka kostja väited, nagu oleks ehitusprojekti tegemine olnud kostja kohustuseks. Seega ei ole kostja AS-le Revo Auto ettemaksuna tasunud mitte 2 034 901.75 krooni, nagu seda on väitnud hageja, vaid 2 093 901.75 krooni. Kostja on seisukohal, et enne pooltevaheliste lepingute koostamist fikseeritud võimalikud protokollid ei oma käesoleval hetkel enam tähendust, kuivõrd pooled on töövõtulepinguga muutnud seda, mis on fikseeritud protokollis. Töövõtulepingu p-s 3.2 on expressis verbis sätestatud, et pooled on saavutanud kokkuleppe: lepingu hind sisaldab kõiki töid, mis on vajalikud ehitustöö täielikuks tegemiseks, sh uute vundamentide tegemist. Lepingu p-de 5.1-5.5 kohaselt ei olnud kostjal tellijana mingit kohustust omal kulul materjali hankida. Oluline on veel see, et vastavalt töövõtulepingu p-s 4.4 oli poolte vahel kokku lepitud, et Ehitis B püstitatakse ilma soojustuseta, kuid töövõtja on kohustatud soojustusmaterjali kuiva kohta ladustama, et seda oleks võimalik hiljem soojustusmaterjalina kasutada. Nähtub, et poolte tahe oli lepingu sõlmimisel selline, et osa nö vanast soojustusmaterjalist pidi üle jääma ja töövõtja pidi selle ladustama kuivas kohas. Tulenevalt eespooltoodust muutsid pooled töövõtulepingu sõlmimisel seda, mille nad olid fikseerinud 22.06.
3. a protokollis. Isegi, kui seda hageja poolt esitatud protokolli saaks lugeda mingiks kokkuleppeks, siis ei saa ju varasem kokkulepe prevaleerida hilisema kokkuleppe üle. Hageja on lisanud seoses lisatöödega tõendina väidetava nõupidamise protokolli, mida kostja näeb esimest korda. Taolised allkirjastamata nõupidamise protokollid on hageja või AS Revo Auto poolt ilmselt tagantjärele koostatud ning need sisaldavad teksti, mis hagejale menetluslikult kõige kasulikum on. Tõele ei vasta hageja väited, et ehituse projektdokumentatsioon pidi tulema kostjalt. Töövõtulepingu p 1.3 sätestab, et Ehitise A ja Ehitise B demonteerimist, vedu ning püstitamist teises asukohas ning kõiki muid sellega kaasnevaid töid nimetatakse lepingus ehitustööks. Töövõtulepingu p-st 4.1 tulenevalt pidi kogu ehitustöö tegema töövõtja. 5 Alternatiivselt väitis kostja, et kuna hageja on esitatud nõude saanud loovutuse tulemusena AS-lt Revo Auto, siis on kostjal õigus tasaarvestada

§ 171lg 3 alusel nõuded, mis kostjal olid AS Revo Auto vastu.

Kuna AS Revo Auto ei saanud ehitustöödega tähtaegselt valmis, siis teatas kostja ehitajale, et kavatseb nõuda leppetrahvi vastavalt töövõtulepingule. Töövõtulepingu p 9.1.5 sätestab, et töövõtja kohustub kokkulepitud ehitustööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 26 000 krooni iga kalendripäeva eest. Sama säte nägi ette ka selle, et leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 15 täisnädala eest. Seega on leppetrahvi summa kokku 2 730 000 krooni (15 x 7 päeva x 26 000 kr). Kostja hoiatas AS-i Revo Auto leppetrahvinõudega koheselt, kui ehitaja oli ületanud lepingus sätestatud ehitustööde üle andmise tähtaja ja ka enne seda. Seda tõendab see, et poolte kokkuleppes 05.09.

1. a on AS Revo Auto juhataja märkinud, et hoonet ilmselt tähtajaks valmis ei saa, pigem maksaks trahvi ja loobuks tehingust. Kostja tasaarvestab alternatiivse vastuväite korras hageja oletatava nõudega kostja nõuded, mis tulenevad kostja poolt seoses töövõtulepingu täitmisega AS Revo Auto poolt viimasele vajalike ehitusmaterjalide ostmisega. Soojustusmaterjale on kostja soetanud kokku summas 350 266.10, kattematerjale summas 371 762.44 krooni, kõik kokku summas 722 028.54 kr. Pooltevahelise töövõtulepingu (I kd, tl 137-141) p 4.1 kohaselt oli töövõtja kohustuseks hankida kogu vajalik tööjõud, materjalid, töövahendid ja ehitusmasinad, et saavutada kokkulepitud töö tulemus. Nimetatud summa ulatuses on AS Revo Auto ja sellest tulenevalt ka hageja alusetult rikastunud. Kui kohus peab hageja poolt esitatud nõuet põhjendatuks, siis palub kostja tasaarvestada see kostja nõuetega kogusummas 3 452 028.54 krooni hageja vastu. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Tarmeko KV OÜ Nauvitsman kasuks põhivõlana 464 700.25 krooni ja viivisena 226 773 krooni. Tartu Maakohus jättis hagi esitamisel tasutud riigilõivust 33% OÜ Tarmeko KV kanda ja 67% OÜ Nauvitsman kanda. Poolte muud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt leidis kohus, viidates poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu II p-le 12.3 ja

§-le 13 lg 2, et pooled muutsid notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud lepingut vabas vormis – suuliselt. Pooled ei ole lepingu muutmisele lihtkirjalikus vormis esitanud vastuväiteid. Tunnistajate J.L. ja J.N. ütlustest nähtub, mis on kooskõlas ka poolte seisukohtadega, et

1. a sügisel puudusid AS Revo Autol finantsilised vahendid ehitustööde jätkamiseks omavahendite arvel, mistõttu leppisid pooled suuliselt kokku töövõtulepingu II punktist 5.3 erinevas ehitustöö eest tasumise korras. Pooled vaidlevad selles, kas nad leppisid kokku ettemaksus või tööde eest ositi tasumises. Kohus rõhutas, et töövõtulepingute I ja II kohaselt olid pooled kokku leppinud üksnes ehitustöö lõpptasus, mis kuulus tasaarvestamisele kostja nõudega hageja vastu. Pooled ei leppinud kokku erinevate tööoperatsioonide ja materjalide hindades ning selliseid arvestusi ei ole võetud töövõtulepingute I ja II lahutamatute lisadena. Seega ei saa klausel hageja poolt koostatud aktides „tööde maksumus lepingu järgi“ omada kostja jaoks mingit õiguslikku tähendust olukorras, kus akt on kostja poolt alla kirjutamata. Uurides hageja poolset tööde teostamise protsessi ja hageja poolt koostatud akte ja nende alusel esitatud arveid, nähtub, et käesolevas asjas on pooled kokku leppinud üksnes kogu töö maksumuses ja ei ole kokku leppinud töö erinevate osade maksumuses. Vaheetapi vastuvõtmise õiguslik tähendus sõltub pooltevahelisest lepingust. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus ehitustöö hind ei koosne liidetavate summast, st erinevate tööoperatsioonide kogusummast ja tellija ei ole soovinud akte allkirjastades ositi tasumisel kuuluvat hinda ka määrata, esitatud arved ei ole ka mitte alati vastavuses akteeritud töödega ja oluline osa aktidest (viiest aktist kolm) on 6 esitatud samal päeval - 21.04.
2. a, mil kõik tööd, va vuukide täitmine, olid kostja väitel lõpetatud, ei ole tõendatud poolte tahe kokku leppida tööde ositi vastuvõtmises ja ositi tasumises. Kostja makseid AS-le Revo Auto tuleb käsitleda ettemaksuna töövõtulepingute I ja II alusel. Ettemaksuga on tegemist juhul, kui lepingujärgne tasu töövõtjale makstakse enne töö valmimist või selle vastuvõtmist (

-i kommentaarid III osa lk 50). Kostja on makseid tasunud nii enne töö valmimist kui ka selle vastuvõtmist. Hageja ei ole 30.11.

1. a sõlmitud töövõtulepingu I lisas nimetatud hinna vähendamise kokkulepet menetluses tunnistanud ja on lähtunud oma nõude esitamisel töövõtulepingutes I ja II algselt kokkulepitud tasu suurusest. Kohus on seisukohal, et AS Revo Auto ja kostja vaheline ehitustööde tasu vähendamise kokkulepe on kehtiv. Kui kostja on olnud viivituses seoses kinnistute võõrandamise eellepingu täitmisega, siis saab õigustatud isik esitada kostja vastu sellest tulenevaid nõudeid, kuid nimetatud asjaolu ei muuda kehtetuks 07.09.
2. a ehitustööde tasu vähendamise kokkulepet. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pooled leppisid kokku ehitustööde tasu töö lõpetamisel kindla summana ja lepingus puudub makstava tasu kalkulatsioon, leppisid pooled kokku siduvas eelarves

§ 639lg 1 alusel.

Siduva eelarve korral ei sõltu töö eest makstav tasu töö tegelikust mahust või kulukusest. Töövõtja ei saa nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, va siis kui tellija soovib töövõtjalt selliste tööde teostamist, mis ei ole töövõtulepingu objektiks. Kohus pidas vajalikuks märkida, et ka mittesiduva eelarve korral

§ 639

lg 2 teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist lepingutingimuste alusel. Kui töövõtja ei teata tellijale eelarve olulisest ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue. Maakohus leidis, et hageja esitatud 04.02.

1. a ehitise nõupidamise protokollist nr 2 ja töövõtulepingu II p-dest 4.1-4.2 ei nähtu kokkulepet lisatööde tegemiseks ega ehitustööde tasu suurendamiseks lisatööde võrra. Pooltel ei ole vaidlust, et ehitustöö teostamine toimus AS-lt Haspo tellitud ehitusliku põhiprojekti alusel (I kd lk 166). Projekti joonise „Vundamentide lõiked ja välissein“ kohaselt pidi seinakonstruktsioon koosnema ka 12 mm tuuletõkkeplaadist ja 160 mm paksusest soojaisolatsioonist (kivivill või klaasvill). Seega ei saanud tuuletõkke paigaldus ja seinte soojustamine olla lepingu objekti tähenduses lisatööd. Ka katusele uue roovituse ehitus on hõlmatud töövõtulepingu objektist, mille eest lisatasu ei saa töövõtja nõuda. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja poolt lisatöödeks nimetatavad tööd ei ole käsitletavad lepingujärgse tööna ja tegemist on lepinguobjekti tähenduses lisatöödega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjaga on kokku lepitud nimetatud tööde täiendavas tasustamises hagetavas või muus summas täiendavalt ehitustöö tasu vähendamise kokkuleppes 07.09.
2. a kokkulepitud tasule. Seega tuleb hageja nõue lisatööde eest tasu nõudes 447 838.30 krooni (koos käibemaksuga) jätta rahuldamata. Hageja ei eita, et lepingu tähenduses ei ole tööd valmis (tegemata on vuukide täitmine viilhallis) ja tööde üleandmist ja vastuvõtmist töövõtulepingus II kokkulepitud korras ei ole toimunud. Hageja on selgitanud, et vaegtööks on viilhalli põrandaplaatide vuukide täitmine, mis jäi tegemata seetõttu, et kostja eiras töövõtja korraldusi ja võttis halli enne tööde lõpuleviimist kasutusse
3. a märtsis. Kohus viis 16.04.
4. a läbi paikkondliku vaatluse XXX kinnistul Lohkva külas Tartumaal. Kohus tuvastas, et nii viilhall kui ka kaarhall on kostja valduses. Kohus leidis, et olukorras, kus AS Revo Auto ei soovinud veel ehitustööd lõplikult kostjale üle anda, võttis kostja vastu kaudse tahteavaldusega puudustega (lõpetamata) töö. Kohus leidis, et OÜ Savekate projektijuhi kirjaga, S. L. e-kirjaga, tunnistaja J.L. ütlustega on tõendatud, et 7 ehitustööd jäid lõpule viimata seetõttu, et kostja ise asus halle kasutama enne ehitustöö üleandmist AS Revo Auto poolt töövõtulepingutes I ja II kokkulepitud korras. Seda, et AS Revo Auto iseenesest ei soovinud lõpetamata töid üle anda, tõendab AS Revo Auto tegevdirektori Niina Lauri 12.09.
5. a kiri Incure Inkasso Agentuur OÜ-le vastuseks vandeadvokaat Indrek Lillo vastuskirjale, kus Niina Lauri räägib tööde lõpetamise ja üleandmise vajadusest, mööndes samas, et tööde vastuvõttu kinnitab Tarmeko KV poolne tegevus halli kasutamisel (I kd lk 46). Ehitustööde vastuvõtmisega kaudse tahteavalduse teel väljendab sellise tahteavalduse tegija ühtlasi oma nõusolekut mitte järgida tahteavalduste tegemise kokkulepitud vormi ja tingimusi (RK otsus nr 3-2-1-32-09). Kohus veendus ka ise paikvaatluse käigus, et töö lõpetamatus (täitmata põrandavuugid) ei takista hallide kasutamist puitmaterjalide ladustamisel. Kohus on seisukohal, et samal ajal kui pooled leppisid kokku ehitustöö finantseerimise kokkuleppe muutmises ja kostja asus tegema ettemakseid, leppisid pooled täielikult kokku töövõtulepingu II punktis 5.3 kokkulepitud ehitustöö eest tasumise korra muutmises. Seega tekkis töövõtjal tasunõue ja selle maksmapanemise õigus rahas pärast kostja poolset töö vastuvõtmist 18.03.
6. a. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et töövõtja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab viivisena kostjalt 1 407 000 krooni. Töövõtulepingust tulenev tasunõue muutus käesoleval juhul sissenõutavaks siis, kui töö on vastu võetud, arvestades ka tellija õigust töö üle vaadata (

§ 637lg-d 4 ja 5).

Arvestades töövõtulepingu järgse ehitustöö vastuvõtmisega seotud asjaolude muutumist, on õigus määrata kohustuse täitmise tähtaeg võlausaldajal. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on töö vastu võtnud 18.03.

1. a. Töövõtja on esitanud arved 21.04.
2. a ja määranud tasumise tähtajaks 01.05.
3. a. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 02.05.
4. a ehitustöö eest tasumisega viivitamise eest. Kohtule esitatud arvetele on töövõtja märkinud viivisemääraks 0,2% päevas, mis on töövõtulepinguga II kokkulepitud viivisemäärast väiksem. Lepingus kokkulepitud viivisemäära kohaldamine on hageja õigus, aga mitte kohustus. Kui töövõtja on ise arve esitamisel nõudnud kostjalt lepingus lubatust väiksemas määras viivist, siis ei ole hagis suurema viivise nõudmine kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja viivise nõue on oma olemuselt leppetrahvi nõue

§ 158

tähenduses, kuna viivist arvestatakse kindlaksmääratud summalt, mitte aga võlgnetavalt summalt. Pooled on töövõtulepingu II p-s 11.21.1 sõnaselgelt kokku leppinud „viivise“ maksmises, kokkulepe vastab

§ 113sätetele.

Seadus ei keela leppida kokku viivise maksmises võlgnetavalt summalt. Kohus märgib, et viivisenõue on võlausaldajal alati ka seaduse alusel ilma täiendava kokkuleppeta. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks sõlmitud kokkuleppeid intressi tasumise vormis tuleb lugeda üldjuhul viivisekokkulepeteks, kui asjas ei ole selgelt tuvastatav leppetrahvi kokkulepe, mis käesoleval juhul puudub. Kostja on keeldunud tasumisest

§ 111lg 1 alusel.

Kohus on asjas tuvastanud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 märkinud, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine

§ 637lg 4 esimese lause järgi.

Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda

§ 111

lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud 8 või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Et tellija võiks

§ 111

lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08).

§ 644

lg 1 ja 2 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Asjas kogutud tõendite kohaselt on esmakordselt täitmise mittevastavust kirjeldatud alles kohtumenetluse ajal, mil kostja esitas hagejale ja kohtule asjatundja arvamusena ehitusinseneri ja riiklikult tunnustatud eksperdi Kaarel Sahki arvamuse (I kd lk 165). Kostja väited, et ta on tööde mittevastavusest pidevalt informeerinud töövõtjat suuliselt ei ole asjas tõendamist leidnud. Kohus leidis, et kuna kostja ise võttis vastu puudustega töö ja ei ole ka töö vastuvõtmise järel töövõtjat mõistliku aja jooksul puudustest töös teavitanud, siis ei saa kostja tasu mittemaksmisel tugineda vastuvõetud töö mittevastavusele lepingutingimustele. Kostja on esitanud alternatiivse vastuväitena leppetrahvi nõude, mis töövõtulepingu II p 9.15 alusel on kokku 2 730 000 krooni. Kostja on ostnud omal kulul ehitusmaterjale summas 722 028.54 krooni. Nimetatud summad palub kostja kohtul tasaarvestada, kui kohus peaks hageja nõuet mingis osas pidama põhjendatuks.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei kinnita kostja väidet, et viimane on teda leppetrahvi nõude osas hoiatanud suuliselt, tõendeid nimetatud väite kohta ei ole kostja esitanud. Seega on asjas tõendamata, et kostja on teavitanud töövõtjat võimalikust leppetrahvinõudest ja kostja nimetatud nõude alusel ei saa toimuda tasaarvestust hageja nõudega. Pooltel on vaidlus, kas ehitustöö teostamiseks vajalikud materjalid pidi hankima tellija või töövõtja. Kohus leidis, et kuigi töövõtulepingutest I ja II ei tulene selgelt tellija kohustust hankida ehitustöö tegemiseks vajalikke materjale, ei välista see poolte hilisemaid teistsuguseid kokkuleppeid. Kohus on käesolevas asjas juba korduvalt tuvastanud, et töövõtulepingu täitmise käigus leppisid pooled mitmetes töövõtulepingutega I ja II seotud õigustes ja kohustustes kokku teisiti. Seejuures on mõlemad pooled viidanud eelkõige suulistele teavitustele ja kokkulepetele. Kohus on seisukohal, et ka kattematerjalide ja soojustuse tellimine ja tasumine kostja poolt toimus vastavalt suulistele kokkulepetele ja see kulu pidi jääma kostja enda kanda täiendavalt ehitustöö lõpphinnale. Kohus leidis, et olukorras, kus kostja on tellijana lepingu täitmise käigus tellinud ehitustöö teostamiseks vajalikke materjale ja nende eest otse tasunud hankijatele ning seejärel tehtud töö vastu võtnud, ei ole kooskõlas ka hea usu põhimõttega esitada nimetatud materjalide eest tasunõue töövõtjale ca kaks aastat pärast arvete tasumist ja töö vastuvõtmist. Kostja arvates tuleb ehitustöö eest makstava tasu arvestamisel kostja poolt juba makstud tasu hulka arvestada ka ehitusprojekti eest makstud 59 000 krooni. Töövõtulepingu II p-s 6.3 on sätestatud, et ehitustöö peab vastama ka etteantud projektdokumentatsiooni kvaliteedinõuetele. Nimetatud sättest saab teha järelduse, et projekti pidi töövõtjale ette andma tellija. Kostja poolse (ehitusprojekti) arve tasumisega tuleb lugeda tõendatuks hageja väide, et projekti maksumus ei kuulunud ehitustöö hinna sisse ja see on kooskõlas ka kostja töövõtuleping II p-st 6.3 tuleneva kohustusega anda töövõtjale projektdokumentatsioon ette. Kohus lähtus nõude loovutamise määratlemisel Revo Auto AS-i 16.10.2008. a kinnitusest nõude loovutamise kohta (I kd lk 9). Kohus leidis, et 16.10.2008. a kinnitusega on tõendatud, et nimetatud nõue on loovutatud ja hageja on astunud selles nõudes AS Revo Auto asemele. Kohus 9 on tuvastanud, et nõude loovutamise ajaks 16.10.2008. a oli AS Revo Auto tasunõue muutunud ka sissenõutavaks. Seetõttu ei nõustu kohus kostja väitega selles, et AS Revo Auto ei saanud loovutada hagejale nõuet, mis ei olnud veel muutunud sissenõutavaks. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Ehitustöö lõplikult kokkulepitud hind oli 2 200 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, st kokku 2 596 000 krooni, millest kostja on tasunud töövõtjale ettemaksuna 2 034 901.75 krooni. Seega on tasumata osa 561 098.25 krooni. Töövõtja on jätnud tööd kokkulepitud mahus lõpetamata (täitmata vuugid) ja ei ole ka tegemata töö osas kostjale arvet esitanud, tegemata töö hinnaks hindab hageja vastavalt aktile nr 08/08 30654 krooni (I kd lk 80). Lisaks on hageja õiguseellane soovinud kostjalt nõutavast summast maha arvata leppetrahvi lepingust taganemise eest 65 744 (akt nr 09/08, I kd lk 82). Pärast nimetatud töövõtja enda mahaarvamisi leidis kohus, et kostjal on tasumata ehitustöö eest (561 098.25 – 30654 – 65744) 464 700.25 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Kostja on esitanud

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel taotluse viivise vähendamiseks.

Kostja on olnud viivituses 464 700.25 krooni tasumisega alates 02.05.

1. a kuni hagi esitamiseni 31.12.
2. a 244 päeva. Viivis nimetatud perioodi eest arvestusega 0,2% päevas on 226 773.60 krooni (arvestusega 929.40 krooni päevas). Asjaolu, et hageja on saanud nõude loovutuse korras, on avaldanud mõju menetluse kestvusele, sest hageja ei ole suutnud kohtule esitada kõiki vajalikke argumente ja tõendeid oma nõude kohta mõistliku aja jooksul. Hageja suutis esitada täpsustatud hagiavalduse alles aasta pärast esialgse hagi esitamist 21.12.
3. a pärast kohtu korduvaid ettepanekuid. Kohus on seisukohal, et kui hagi menetlemise kestvus on otseses sõltuvuses hageja tegevusest/tegevusetusest, siis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega nõuda nimetatud perioodi eest viivist ja vastavalt kostja taotlusele kuulub viivis vähendamisele. Kohus pidas mõistlikuks viiviseks 226 773 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. OÜ Tarmeko KV (edaspidi: kostja) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub muuta Tartu Maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust selliselt, et kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja palub apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on esimese astme kohus hinnanud valesti tõendeid, rikkunud oluliselt protsessinorme ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust; 2) ei ole AS-l Revo Auto töövõtulepingust tulenevat rahalist nõuet ning nõue on edasiulatuvalt tasaarvestatud kinnistu müügilepingu hinnaga. Töövõtuleping ei näinud ette, et kostja tellijana oleks pidanud ehitustöö eest tasuma mingisuguse rahasumma, kokku oli lepitud töövõtu väärtus; 3) on kostja täitnud oma kohustuse ja tellinud nii detailplaneeringu kui ka kinnistu mõõdistamise ja ka katastriüksusteks jagamise vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja on esitanud selle tõenduseks maakatastri kinnituse muudatuste tegemise kohta. Detailplaneeringu hilisem kehtetuks tunnistamine ei muuda olematuks tõsiasja, et detailplaneering koostati, võeti vastu ja ka kehtestati kohaliku omavalitsuse poolt; 4) ei ole kostja ega AS Revo Auto taganenud kokkuleppest, mis nägi ette töövõtutasu tasumise kinnistute üleandmise teel. Kostja leiab, et alles siis, kui keegi oleks nimetatud lepingust taganenud, tekiks küsimus töövõtulepingu väärtuse hüvitamisest; 10 5) ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et tasaarvestus ei ole kehtiv, sest kostja ei ole teinud AS-le Revo Auto tasaarvestusavaldust

§ 198tähenduses (otsuse lk 18).

Poolte vaheline tasaarvestus sisaldub juba pooltevahelises töövõtulepingu II p-s 15.2 ja müügilepingus. Täiendavate tasaarvelduste esitamine ei olnud vajalik. Kohus on valesti tõlgendanud

§-s 198 sätestatut. Lisaks sellele ei ole hageja käesolevas asjas tasaarvestusavalduse esitamata jätmisele kordagi tuginenud. Nimetatud küsimust ei ole arutatud ning sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 4; 6) jääb ebaselgeks kohtu seisukoht, et AS-l Revo Auto puudus nõue piisavas ulatuses, mida oleks saanud tasaarvestada kostja nõudega (otsuse lk 18). Tasaarvestatavad nõuded ei pea olema ühesuurused. Ka töövõtuleping p 15.1 jj on üles ehitatud sedasi, et pooled tasaarvestavad müügihinna selles ulatuses, mis ulatuses AS-l Revo Auto kostja vastu nõue tekib; 7) on kohus ebaõigesti kohaldanud

§ 13lg 2 ning AÕS § 119 lg 1.

Maakohtu seisukoht, et pooled olid suuliselt muutnud poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid, on tõendamata ning ebaseaduslik. Kohus ei ole arvestanud, et AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab võlaõiguslik leping kinnisasja omandamiseks olema sõlmitud notariaalses vormis. Isegi kui pooled oleks muutnud lepingut suuliselt, oleks selline kokkulepe tühine; 8) on õiguslikult võimatu, et AS-l Revo Auto oli töövõtutasu nõue kostja vastu ning seetõttu ei saanud AS Revo Auto sellist nõuet hagejale loovutada; 9) on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8; 10) ei ole hageja kokkulepitud tööd valmis saanud ja sellest kostjat informeerinud ega andnud tähtaega hoonete ülevaatamiseks ja pretensioonide esitamiseks. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kostja ei ole esitanud pretensioone, siis on töötasunõue muutunud sissenõutavaks. Maakohus ei ole otsuses

§ 636

kohaldamise eeldusi tuvastanud, mistõttu on materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud; 11) ei asenda tööde üleandmist-vastuvõtmist mõni muu dokument (näiteks arve). Sama põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05. Töövõtja poolt kostjale esitatud arvetel puudub igasugune õiguslik alus, sest hageja tasunõue pole muutunud sissenõutavaks; 12) on tõendanud töövõtja poolne tööde lõpetamata jätmine; 13) on ebaõige kohtu seisukoht, et kostja on ehitusobjekte kasutama hakates võtnud kaudse tahteavaldusega vastu puudustega töö. Riigikohus on rõhutanud, et võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (

§ 638lause 2, RKTKo asjas nr 3-21-80-08, 22).

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 637

lg 4; 14) on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et AS Revo Auto nõue kostja vastu tulenevalt töövõtulepingutest on muutunud sissenõutavaks; 15) on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja on ehitustöö puudustele tuginenud liiga hilja (otsuse lk 20). Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 448 lg 8 ja

§ 644

lg 1 ja 2, kuivõrd käesoleval juhul olid AS Revo Auto ja kostja töövõtulepingus kokku leppinud, et kostja tellijana võib ehitajat puudustest teavitada tööde üleandmisel. Kostja on hagejat puudustest teavitanud koheselt, mida tõendavad kostja juhatuse liikme antud ütlused (II kd, tl 185); 16) on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja ei ole ehitajat leppetrahvinõudega hoiatanud õigeaegselt. Maakohus on rikkunud TsMS § 448 lg

1. Kostja hoiatas AS-i Revo Auto leppetrahvinõudega koheselt, kui hageja oli ületanud ehitustööde üleandmise tähtaega; 17) tasaarvestas kostja hageja oletatava nõudega ka kostja nõuded, mis tulenevad kostja poolt seoses töövõtulepingu täitmisega AS Revo Auto poolt viimasele vajalike 11 ehitusmaterjalide ostmisega. Kokku on kostja pidanud ehitajale soetama omal kulul ehitusmaterjale summas 722 028.54 kr. Nimetatud summa ulatuses on AS Revo Auto ja sellest tulenevalt ka hageja alusetult rikastunud; 18) on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 232 lg 1, sest maakohus on jõudnud järeldusele, et AS Revo Auto juhatuse liikme ütlused tõendavad pooltevahelise lepingu muutmist suuliselt; 19) ei nõustu kostja maakohtu otsustusega, milles kohus on ettemaksude arvelt keeldunud töövõtu tasu hulka arvama ehitusprojekti eest tasutud 59 000 krooni (otsuse lk 21-22). Vaidlusalune ettemaksu arve esitati kostjale 30.07.
2. a, s.o pärast töövõtulepingu sõlmimist (vt kostja teesid p 2.45 jj). Maakohus ei ole arvestanud kostja väidetega. Maakohus on rahuldanud hageja nõude, mida ei ole õiguslikult olemas. Nimetatud nõue on hageja õiguseellase ja kostja vahelises notariaalsel kinnistu müügilepingus tasaarvestatud. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasaarveldatud nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, sest AS Revo Auto ei ole kuni käesoleva ajani ehitustööd kostjale üle andnud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et AS Revo Auto ei ole üldse soovinudki ehitustöid kostjale üle anda.
3. OÜ Nauvitsman (edaspidi: hageja) esitas vastuapellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega OÜ Nauvitsman põhinõudes jäeti rahuldamata 65 744 krooni suurune osa ja millega OÜ Nauvitsman viivisenõudes jäeti rahuldamata 303 671.25 krooni suurune osa. OÜ Nauvitsman palub maakohtu menetluskulud jätta OÜ Tarmeko KV kanda. OÜ Nauvitsman taotleb hagi rahuldamist osaliselt ning põhivõlana 530 444.25 krooni ja viivisena 530 444.25 krooni väljamõistmist kostjalt hageja kasuks. OÜ Nauvitsman palub apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Tarmeko KV kanda. Vastuapellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) on ekslik kohtu seisukoht (otsuse lk 22), et hageja õiguseellane (AS Revo Auto) on soovinud OÜ-lt Tarmeko KV nõutavast summast maha arvata leppetrahvi lepingust taganemise eest 65 744 krooni (toimiku I kd, lk 82 akt), sest hageja ei ole nõudnud kostjalt leppetrahvi summas 65 744 krooni (seda ei ole lisatud arvele) ega ole kuidagi avaldanud soovi seda summat maha arvestada töötasu nõudest (arvest nr 280 138). Õige on põhinõue summas 530 444.25 krooni (464 700.25 krooni + 65 744 krooni), mis tuleks OÜ-lt Tarmeko KV välja mõista; 2) ei nõustu hageja maakohtu viivise vähendamise põhjendustega. Kohus ei saa vähendada viivisenõuet viitega menetluslikele toimingutele või tehes etteheiteid hageja tõendite/seisukohtade esitamisele. Viivis on materiaalõiguslik nõue, mille vähendamiseks on seadusest tulenevad võimalused (

§ 113lg 8, § 162).

Maakohus ei ole viivisenõude vähendamisel viitega hea usu põhimõttele toonud esile asjaolusid, mille kohaselt esitatud viivisenõue ei vastaks töövõtulepingule või oleks muud moodi ülekohtune. Samuti ei ole kohus viidanud erandlikele asjaoludele, mis õigustaksid viivist vähendama. Kohtumenetluse kestvus ei saa anda alust esitatud haginõude vähendamiseks; 3) ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et hagi menetlemise kestvus on olnud otseses sõltuvuses hageja tegevusest/tegevusetusest. Hageja ei ole esitanud 21.12.

1. a täpsustatud hagiavaldust (ei ole muutnud hagi alust ega eset), vaid esitanud oma seisukohad kostja menetluses esile toodud vastuväidete pinnalt. On ebaõige järeldada, et kostjal tekkis alles seejärel kohustus esitada oma sisulised vastuväited hagile; 4) on kostja tegevus/tegevusetus põhjustanud viivise jätkuva kulgemise kohtumenetluse jooksul (kohtuistungitel taotluste esitamisega). Kostja pidi arvestama, et hagi täieliku või osalise rahuldamise korral kaasneb sellega viivisenõue; 12 Apellant on seisukohal, et viivisenõue tuleks rahuldada 530 444.25 krooni ulatuses, s.o samas ulatuses põhinõudega. Viivisearvestus hagi esitamisest 31.12.
2. a kuni kohtuotsuseni 05.05.
3. a on 778 692.159 (734 päeva * 0,2 * 530 444.25) krooni, mille hageja vähendab põhinõudeni. Arvestades asjaolu, et kohus on mõistnud viivise välja 226 773 krooni ulatuses, siis soovib apellant, et ringkonnakohus mõistaks täiendavalt välja viivise 303 671.25 krooni ulatuses.
4. OÜ Nauvitsman (edaspidi: hageja) esitas 23.07.
5. a vastuse kostja apellatsioonkaebusele. OÜ Nauvitsman vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb Tartu Maakohtu otsus jätta muutmata. OÜ Nauvitsman palub menetluskulud jätta OÜ Tarmeko KV kanda. Hageja vastuväidete kohaselt: 1) ei suutnud OÜ Tarmeko KV jagada kinnistut ja saada alale kehtivat detailplaneeringut, mistõttu kadus AS-il Revo Auto huvi eellepingu täitmise ja kinnistute omandamise vastu; 2) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et esitatud arvete tasumist kostja poolt tuleb käsitleda töövõtulepingu järgsete ettemaksetena. Samas leiab hageja, et nimetatud järeldus ei mõjuta lahendi lõppjärelduste õigsust. Kohus ei ole selgitanud, kuidas saab näit. arve nr 280 095 alusel teostatud maksed olla ettemaksud, kui AS Revo Auto teostas objektil viimased tööd
6. a märtsis (selles ei ole pooltel vaidlust) ja 837 358.70 krooni suuruse arve tasumine on toimunud osade kaupa 22.05., 29.05., 02.
7. ja 06.06.
8. a, st. mitu kuud peale tööde lõpetamist; 3) on kostja esmakordselt alles apellatsioonkaebuses asunud väitma, et poolte lepingu p-s 15.
9. sisalduv tasaarvelduskokkuleppe muutmine eeldanuks notariaalset vormi, mistõttu on selle suuline muutmine tühine tulenevalt AÕS §-st 119 (mis on käsitletav uue asjaoluna). Lepingu p. 5.
10. on selgelt töövõtulepingu tingimus, sätestades ehitustööde eest tasumise viisi. Sellist tingimust on võimalik

§-le 13 lg-le 2 tuginedes muuta mistahes vormis, sest töövõtulepingule on poolte kokkuleppega antud notariaalne vorm. Samuti on pooled asunud muudetud lepingut uuel kujul täitma; 4) ei oma kostja väide, et pooled ei ole taganenud kokkuleppest, mis nägi ette töövõtutasu maksmise kinnistute üleandmise teel (kaebuse p. 3.14), asjas tähendust, sest pooled on muutnud töövõtulepingu tasustamise tingimust (punkti 5.3.); 5) ei ole antud vaidluses oluline kinnistute müügi eellepingust taganemine või eellepingu olemasolu. Hageja on seisukohal, et kostja võib endiselt nõuda eellepingu täitmist, kui ta on täitnud endal lasuvad kohustused, eelkõige saavutanud detailplaneeringu kehtestamise; 6) ei saanud AS Revo Auto lõputöid teostada kostjast tuleneval põhjusel: kostja kolis oma tehnika ja kauba tootmishoonesse vahetult peale betoonpõranda valamist, kuid enne põranda vuukide täitmist; 7) ei saa tellija tegevus (antud juhul hageja takistamine viimase ja mitteolulise tööotsa teostamisel) tuua kaasa õigustust jätta tööde eest maksmata. AS Revo Auto teostas tööd ulatuses, mis olid tema võimuses (va. põranda vuukide täitmise), esitas tööde kohta aktid ja arved (Tarmeko on kinnitanud nende kättesaamist), mis tähendab, et AS Revo Auto andis Tarmekole tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Kuivõrd Tarmeko akte ei allkirjastanud ega esitanud mingeid pretensioone tööde kohta, küll aga asus halle kasutama, siis tuleb asuda seisukohale, et Tarmeko võttis tööd vastu; 8) on meelevaldne kostja seisukoht, et tellijana oleks mõeldud justkui AS-i Revo Auto, kes oleks oma kaubad ladustanud OÜ Tarmeko KV, st. võõra isiku tootmishoonesse. Tootmishoone põranda koormas kostja ise oma kaupadega; 9) ei ole tõendatud, et kostja teavitas hagejat ehitustööde puudustest koheselt, mistõttu ei ole kostjal õigus tugineda

§-le 111 lg 1; 13 10) on arusaamatu kostja väide, et nad said alles asjatundja arvamusest teada, et AS-l Revo Auto puudus õigus ehitustööde teostamiseks. AS-l Revo Auto olid kõik õigused ehitustööde teostamiseks ning nimetatud asjaolu ei ole tähtis puudusest teavitamise ajamomendi fikseerimisel; 11) on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja ei teavitanud mõistliku tähtaja jooksul leppetrahvist ja vastupidine väide on tõendamata. Leppetrahvist peab teavitama tellija ja seda mõistliku tähtaja jooksul peale rikkumise avastamist, kostja ei ole seda teinud mõistliku tähtaja jooksul; 12) on ekslik kostja seisukoht, et töövõtutasu sees oli ehitusprojekti eest tasutud 59 000 krooni. AS Revo Auto korraldas ise ehitusprojekti tellimise ja esitas 30.06.

1. a arve summas 59 000 krooni. Seega esitati arve veel enne I töövõtulepingu sõlmimist 10.07.
2. a ja enne II, notariaalset töövõtulepingu sõlmimist 09.08.
3. a, mistõttu ei saanud ehitusprojekti maksumus juba seetõttu ehitushinnas sisalduda; 13) on asjakohatu kostja väide, et nõude rahuldamine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja poolt maksmata arved panid aluse AS Revo Auto majandusraskustele ja tegevuse lõpetamisele.
4. OÜ Tarmeko KV vaidleb OÜ Nauvitsman vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Tarmeko KV jääb vastuses vastuapellatsioonkaebusele apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde. OÜ Tarmeko KV Kostja leiab, et hageja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kostja vaidleb vastu hageja esitatud põhjendustele viivise vähendamise kohta. Kostja arvates ei saanud kohus lähtuda suuremast viivisemäärast kui sellest, mida hageja õiguseellane on kostjalt nõudnud. Kostja vastuse kohaselt on loogiline viivisenõude kärpimine, kui hageja esitab kohtusse viivisenõude ja seejärel põhjustab asja venimise. Kui sellisel juhul ei oleks kohtul õigus viivisenõuet kärpida, siis tekiks olukord, kus hagejal oleks kasulik venitada asja menetlust.
5. Kostja esitas 07.10.
6. a kohtule taotluse hageja vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks põhjendusel, et hageja on vastuapellatsioonkaebuse esitanud 30.06.
7. a, seega 2 nädalat hiljem apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast. Kostja esitas 28.02.
8. a kohtu tegevusele vastuväite juhindudes TsMS § 333
9. lõikest seoses hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega. Vastuväidete kohaselt ei ole piisav vastuapellatsiooni menetluse võtmise põhjenduseks asjaolu, et hageja oleks nagunii esitanud menetlustähtaja ennistamise taotluse, mille kohus oleks pidanud rahuldama, sest kohtumäärusesse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta oli sattunud viga. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ning TsMS §-s 67 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödalaskmise tõttu ei olnud võimalik seda esitada. Hageja vastuapellatsioonkaebus on esitatud ilmselgelt tähtaega rikkudes ning seetõttu palub kostja jätta vastuapellatsioon läbivaatamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust arvestades hagi rahuldatud osa suurusega. 14 Ringkonnakohus nõustub osas, millega maakohus hagi rahuldas, maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda neid põhjendusi käesolevas otsuses. Ringkonnakohus suurendab maakohtu poolt hagi rahuldatud osa suurust nn leppetrahvi osaga ja tühistab maakohtu otsuse viivise vähendamise põhjenduste osas ning muudab väljamõistetud viivise suurust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
11. Apellant esitas vastuväite kohtu tegevusele seoses vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega. Ringkonnakohus märgib lisaks kohtuistungil esitatule, et vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks tuleb lugeda ringkonnakohtu poolt TsMS § 641 alusel tehtud määruse kättetoimetamisele järgnevat päeva. Ringkonnakohus leiab, et kuna TsMS § 337 ei sätesta erandeid, siis on apellandi väide, et nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus tuleb otse advokaadil vastaspoolele esitada, õige. Käesolevas asjas rikkus seda nõuet hageja esindaja, kes ei edastanud vastaspoolele vastuapellatsioonkaebust. Ringkonnakohus aga leiab, et menetlustähtajad vastuste ja edasikaebuste esitamiseks ei hakka kulgema hetkest, kui poolte esindajad neid vahetavad, vaid vastava otsustuse tegemisest kohtu poolt. TsMS § 63 kohaselt kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisti. TsMS § 641 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kohustab kohus vastustajat koos apellatsioonkaebuse kättetoimetamisega apellatsioonkaebusele kohtu määratud ajaks kirjalikult vastama, märkides ära, mida vastus peab sisaldama. Kohus teavitab vastustajat ka vastuapellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest teatamisel määrab kohus tähtaja vastuse koostamiseks TsMS § 63 alusel, samas dokumendis tehakse viide TsMS § 635 sätestatud vastuapellatsioonkaebuse esitamise õigusele, mille esitamise tähtaeg on seadusega määratud. Ringkonnakohus möönab, et kohustus edastada dokument kohe vastaspoolele ja kohtu kohustus menetlusdokumente kätte toimetada võivad eraldi vaadatuna olla erinevalt tõlgendatavad tähtaegade kulgemise osas. Ringkonnakohus leiab, et sätteid tuleb vaadata omavahelises koosmõjus ja nende tõlgendamisel tuleb arvestada menetluse ökonoomia ja selguse põhimõtetega. Põhjendatud on tähtaja kulgemise alguseks lugeda kohtu poolt koostatud määruse kättetoimetamisele järgnev päev. Apellandi tõlgendus tooks kaasa menetlusliku ebaselguse, kuna menetlusosalistel hakkaks vastamise ja edasikaebamise tähtaeg kulgema sõltumata sellest, et kohus kohustas dokumendis puuduseid kõrvaldama ja lõppeks võis ka keelduda dokumenti üldse menetlemast. Samuti suurendab see poole menetluskulusid põhjendamatult ning küsitav on, kes peab hüvitama menetlusse mittevõetud apellatsioonkaebusele koostatud vastuse kulud.
12. Apellandi väide, et AS-l Revo Auto ei ole töövõtulepingust tulenevat rahalist nõuet, kuna töövõtuleping ei näinud ette, et tellija oleks pidanud ehitustöö eest tasuma rahasumma, ei ole õige. Maakohus on tuvastanud, et tellija kohustus töövõtjale tasuma ehitustöö eest 2,2 miljonit krooni ning selles osas ei ole apellatsioonkaebust esitatud. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et tellija kohustus töövõtulepingu alusel tasuma ehitustöö eest 2 600 000 kr. 15 Töövõtulepingu p. 5.
13. andis tellijale õiguse teostada tasaarvestuse ehitustöö eest tasumisele kuuluva summa osas töövõtja poolt kinnisasja omandamise eest tasumisele kuuluva summaga. Tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on tasaarvestuse olukord ja tasaarvestuse tegemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Ringkonnakohus märgib, et poolte kokkulepe, mis andis tellijale õiguse tasaarvestuse tegemiseks ei muuda tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldusi.

§ 198

teise lause kohaselt tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Käesolevas vaidluses ei olnud hagi esitamise ajaks tasaarvestuse olukorda tekkinud. Apellandi viide AÕS § 119 lg-le 1 ei ole asjakohane. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe, mis andis tellijale õiguse tasaarvestuse tegemiseks, ei ole seotud kinnisasja omandamise lepinguga. Tegemist on töövõtulepingu tasu ja kinnistu omandamise müügisummade tasaarvestusele suunatud kokkuleppega.

§ 198ei sätesta tasaarvestuse avaldusele vorminõudeid.

Ringkonnakohus leiab, et tellija ja töövõtja vahel sõlmitud lepingust ei tulene poolte tahe, et lepingu p-s 5.

1. sätestatud tellija õigus teha tasaarvestus, välistab poolte rahalised nõuded erinevate lepingute alusel. Seda seisukohta kinnitab ka lepinguosaliste hilisem käitumine.
2. Apellandi väide, et töövõtjal puudus töövõtutasu nõue, mistõttu ei saanud seda hagejale loovutada, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja ei korda neid käesolevas otsuses.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et töövõtja tasu oli muutunud sissenõutavaks ning, et tellija võttis töö vastu asudes ehitusobjekte kasutama.
4. Apellandi väide, et ebaõige on maakohtu järeldus, et tellija on ehitustöö puudustele tuginenud liiga hilja, ei ole õige. Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud põhjendatud järeldusele, et tellija ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatanud, et ta leppetrahvi nõuab ning on seetõttu nõudeõiguse

§ 159lg 2 alusel kaotanud.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on põhjendamatult arvestamata kostja vastuväitega, et AS-lt Haspo tellitud ehitustööde projekti tasu tuleb hageja nõudest maha arvata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses.
2. Apellandi väide, et kostja poolt ostetud ehitusmaterjalide soetamisega summas 722 028.54 kr võrra on töövõtja alusetult rikastunud ning nimetatud summa tuleb hageja esitatud nõudest maha arvata, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel sõlmitud kirjalikke kokkuleppeid muudeti korduvalt tööde teostamise käigus suuliselt ning sealhulgas muudeti ka kokkulepet, et materjalid hangib töövõtja. Maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ning tuginenud tunnistaja J.L. ütlustele. Kostja väited töövõtja poolsest käitumisest tingitud asjaoludele ning sunniolukorrale ei ole tõendatud. Kostja ei ole ka esitanud põhistusi, milles seisnes töövõtja alusetu rikastumine materjalide võrra, mis jäid kostja omandisse. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas hagile erinevaid alternatiivseid vastuväiteid, mida ta täiendas kogu menetluse kestel uute vastuväidetega.
3. Vastuapellandi väide, et maakohus on ehitustöö eest saadaolevast summast ekslikult maha arvanud 65 744 kr, on õige. Asja materjalide juures ei ole hageja eelmüügilepingust taganemisavaldust ega leppetrahvi nõuet ning pooltel puudub vaidlus, et sellise summa oleks kostja hagejale pidanud tasuma. Õige on ka vastuapellandi väide, et akti nr 09/08 tasumisele kuuluvas summas ei ole arvestatud aktis nimetatud lepingust taganemise summat 65 744 kr. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluse summa võrra tuleb hageja nõude rahuldatud osa suurendada ja hagi on põhjendatud summas 530 444, 25 kr (34 002,83 eurot).
4. Vastuapellandi väide, et maakohus on põhjendamatult vähendanud viivise suurust, on õige. 16 Maakohus tuvastas, et tegemist ei ole leppetrahvi vaid viivisega, et viivise arvestamise alguseks on
5. mai 2008 ning viivise määraks on 0,2 %. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et menetluslikud toimingud või nende tegemisega viivitamine saaks käesolevas asjas olla aluseks viivisenõude vähendamisele. Ringkonnakohtu arvates juhul kui hageja menetluses käitumine tõi kaasa viivituse, siis oleks selline etteheidetavus eelkõige TsMS § 169 kohaldamise aluseks, st annaks aluse jätta sõltumata lahendist menetluskulud menetluse venimise põhjustanud menetlusosalise kanda. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse

§ 113

lg 8 kohaldamiseks ning põhjendatud on vastuapellandi nõue mõista välja 530 444, 25 kr (34 002,83 eurot). 21. Ringkonnakohus muudab TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi kuulub ca 50 % ulatuses rahuldamisele, siis tuleb maakohtus kantud menetluskuludest jätta kostja kanda 50 % hageja menetluskuludest. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldas hageja vastuapellatsioonkaebuse, mistõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 arvestades jätta apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 17 Andra Pärsimägi