← Eesti

2-10-34046/9

Obsah (11)§ 163§ 162§ 165§ 65§ 651§ 66§ 171§ 158§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-34046 Tsiviilasi S D pankroti

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on 15.09.2011 esitanud kohtule S D pankrotimenetluse lõpparuande

§ 162alusel.

Lõpparuande kohaselt on pankrotivara müüdud ja olemasolev raha jaotiste alusel välja makstud. Haldur on läbi viinud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse enam esitada hagiavaldusi. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2

(7)2-10-34046
  1. Lõpparuande andmed S D pankrotimenetluse lõpparuanne on võlausaldajate 14.09.2011 üldkoosoleku poolt läbi vaadatud ja heaks kiidetud. 1.
  2. Andmed pandiesemeks olnud pankrotivara ja muude laekumiste kohta Pankroti väljakuulutamisel võlgnikul rahalised vahendid ja töökoht puudusid, pankrotivaraks oli pandiese – EA ja S D omandisse kuuluv korteriomand asukohaga XXX. 1.1.
  3. I järgu nõuet taganud pandiese - korteriomand asukohaga XXX võõrandati 18.02.2011 toimunud kordusenampakkumise tulemusena ning võlgnikule kuulunud osa eest on laekunud pankrotivara hulka 15 750 eurot; 1.1.
  4. võlgniku pangakontole on laekunud Eesti Töötukassa poolt töötustoetus kokku summas 262.84 eurot, millest on kuulunud kinnipidamisele ja arvatud pankrotivarasse 9.04 eurot; 1.1.
  5. S D igakuine sissetulek alates 01.12.2010 on aktsiaseltsis MK A töötasu summas 351.54 eurot, kokku on laekunud võlgniku pangakontole 2 461.16 eurot, millest on kuulunud kinnipidamisele ja arvatud pankrotivarasse 511.46 eurot; 1.1.
  6. arvelduskonto intressidena on laekunud 55.34 eurot Kokku moodustavad lõpparuande koostamise seisuga laekumised S D (pankrotis) pankrotivarasse 16 325.84 eurot. 1.
  7. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 1.
  8. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud ajavahemikul 30.07.2010 kuni 14.09.2011: 1.3.
  9. panga teenustasud 15.24 eurot; 1.3.
  10. riigilõivud teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.56 eurot. Halduri poolt tehtud pankrotimenetluse kulud 40.80 eurot on üle vaadanud ja heaks kiitnud võlausaldajate 14.09.2011 üldkoosolek. Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud, pankrotimenetluses ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 1.
  11. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa S D (pankrotis) pankrotimenetluses 29.12.2010 ja 28.02.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati I järgus 1 võlausaldaja (Danske Bank A/S) nõue summas 21 574.20 eurot, II järgus 4 võlausaldaja nõuded summas 12 062.81 eurot ja III järgus 1 võlausaldaja nõue summas 3 608.50 eurot. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 07.06.
  12. Pankrotivarasse laekunud rahast on haldur maksnud I rahuldamisjärgu nõude alusel välja võlausaldajale Danske Bank A/S 13 387.50 eurot. Pandieseme müügist saadud raha ebapiisavuse tõttu rahuldamata jäänud Danske Bank 3
(7)2-10-34046 A/S nõude osa on kantud üle II järku summas 5 824.20 eurot. II ja III rahuldamisjärgus ei ole raha puudumise tõttu väljamakseid tehtud. 1.
  1. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Korteriomand asukohaga XXXvõõrandati 18.02.2011 toimunud kordusenampakkumise tulemusena. Võlgnikule kuulunud osa eest on laekunud pankrotivara hulka 15 750 eurot. 1.
  2. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur märgib, et ta on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja S D võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsustest. Pärast pankroti väljakuulutamist tegeles haldur pankrotivara valitsemisega ja säilimise tagamisega. Suurimate pankrotimenetluses tehtud toimingutena on haldur välja toonud toimingud seoses vara müügiga ja nõuete kaitsmiste korraldamisega. Pankroti väljakuulutamisel oli kinnistusregistris jätkuvalt korteriomandi omanikuks surnud O D, kelle üheks pärijaks võlgnik oli. Haldur on korraldanud enne tehingut kinnitusraamatu kande parandamise. 1.
  3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud S D võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: 1.7.
  4. XXX 1.
  5. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Pankrotihaldur ei ole esitanud ja ei kavatse esitada võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse hagisid. 1.
  6. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Lõpparuande andmetel võlgniku abikaasa O D suri XXX. O D ja S D varasuhetele kohaldati perekonnaseadusest tulenevalt ühisvararežiimi. 08.02.2010 pärimistunnistuse kohaselt olid O D pärijateks S D ja EA. Pankrtihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on tingitud pärandvara inventuuri tegemata jätmisest - võlgnik ei ole hinnanud riske, mida inventuuri tegemata jätmine endaga kaasa toob, s.t võlgnik ei ole kohustuste võtmisel hinnanud, kas tema varanduslik seis võimaldab tal võetavaid kohustusi täita. Haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seetõttu raske juhtimisviga pankrotiseaduse § 28 lg 2 mõttes. Halduri hinnangul on S D rikkunud oma hoolsuskohustust olukorras, kus ta on olnud teadlik surnud abikaasa kohustustest ja inventuuri tegemata jätmise võimalikest tagajärgedest, samuti sellest, et tema enda igakuised sissetulekud ja vara ei võimaldanud neid kohustusi täita. Samas nähtub lõpparuandest, et võlgnik ei saanud aru tagajärgedest, mis tekivad talle seoses inventuuri tegemata jätmisega ega notari poolt edastatud infost. Kohus nõustub pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et S D ei ole olnud piisavalt hoolas, et välja selgitada oma õigusi, samuti ei ole ta kogunud vajalikku informatsiooni ega ole hinnanud riske, mis võivad kaasneda olukorraga, kus ta võtab vastu surnud abikaasa pärandi ilma abikaasa kohustuste suurust teadmata. Samas leiab kohus, et arvestades võlgniku isikut, tema seisundit abikaasa surma järel ja asjaolu, et 4
(7)2-10-34046 võlgnik ei ole tahtlikult oma maksejõuetust põhjustanud, ei ole võlgnik toime pannud rasket juhtimisviga Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lõigete 2 ning 3 nõuetele.

Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S D lõpparuanne tuleb kinnitada. 2. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest S D pankrotimenetluses. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Halduri töö tulemusel on laekunud pankrotivarasse 16 325.84 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 16 325.84 eurot halduri tasu alammäär 2 943.73 eurot. Indrek Lepsoo poolt taotletav halduri tasu summas 2 943.73 eurot võrdub pankrotiseadusega kehtestatud alammääraga ning sellega on nõustunud võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotihaldur on palunud tasu 2 943.73 eurot välja mõista büroole, mille kaudu 5

(7)2-10-34046 ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks 588.75 eurot. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo tegutseb läbi osaühingu INC Partner (registrikood 11008111), olles osaühingu juhatuse liige. Osaühing INC Partner (registrikood 11008111) on alates 04.05.2004 registreeritud käibemaksukohuslasena – registreerimisnumber EE
  1. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Indrek Lepsoo tasuks 2 943.73 eurot, millelt kuulub maksmisele (lisandub) käibemaks 588.75 eurot. Tasu tuleb mõista välja S D pankrotivara arvelt osaühingu INC Partner kasuks.
  2. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. S D pankrotimenetluse lõpparuandes on märgitud pankrotimenetluse kulud kogusummas 40.80 eurot, s.h riigilõivud summas 25.56 eurot ja panga teenustasud 15.24 eurot. Pankrotimenetluse kulud on üle vaadatud ja heaks kiidetud võlausaldajate üldkoosolekul. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et S D lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 40.80 eurot tuleb kinnitada. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või võlgnik ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule teavet. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. S D esitas 14.07.2010 koos pankrotiavaldusega Harju pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. 6

(7)Maakohtule avalduse 2-10-34046 Kohus leiab, et S D kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada. Võlausaldajate 29.02.2012 üldkoosolek otsustas nimetada S D usaldusisikuks KK(isikukood XXX), kes on andnud 08.02.2012 kirjaliku nõusoleku asuma S D usaldusisikuks. 29.02.2012 üldkoosolekul viibinud võlausaldajad ja võlgnik nõustusid KK nimetamisega S D usaldusisikuks, samuti KK’le kuutasu maksmisega 10 % ulatuses võlausaldajatele jäävast summast, mille prognoositavaks suuruseks on 6-7 eurot kuus. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustab kohus usaldusisikut võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande üks kord aastas. Kohus selgitab S D’le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Merike Varusk Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.