KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-08-28032 T

§ 129lg 1 kohaselt tühine.

K. Metsla oli müügilepingu pool ehk ostja ja nõue tema vastu tuleneb müügilepingu täitmisest, VÕS § 108 alusel. Juhul kui kohus tuvastab, et kostja siiski ei ole müügilepingu pool, on tegemist esindusõiguseta isiku vastutusega ja nõue tuleneb tema vastu kahju hüvitamisest (

§ 130lg 2).

2 Hageja palus K. Metslalt välja mõista põhinõue 79 476 krooni ja viivis 30.06.2008 seisuga 8047.76 krooni ja alates 01.07.2008 protsendina (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

1. K. Metsla hagi ei tunnistanud. Kostjal ei ole mingisuguseid õigussuhteid OÜ-ga TET-KO. Vaidlusalune müügilepinguline õigussuhe oli sõlmitud OÜ TET-KO ja Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ vahel. Kostja võttis Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ volitatud esindajana vastu OÜ-lt TET-KO eelnevalt Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ poolt tellitud kauba ning andis selle seejärel üle Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le, mille kohta on koostatud akt 20.07.
2. Kostja on küll Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ volitatud esindajana käinud OÜ-s TET-KO kauba järel, mida Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ TET-KO-lt tellis, kuid kogu tema poolt saadud kauba on ta seejärel omakorda Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le üle andnud. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel loeb hageja, et kostja poolt Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ esindajana tegutsemine toob õiguslikke tagajärgi kaasa mitte esindatavale, vaid esindajale. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohtu
4. aprilli 2010 otsusega jäeti OÜ Nauvitsman hagi K. Metsla vastu 87 523.76 krooni ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb VÕS § 208 lg-st 1, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 129

lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule esitatud arve saatelehest nr 0000281/Pood 17.07.2007 nähtub, et arve-saateleht on väljastatud OÜ TET-KO poolt Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le, arve saatelehele on alla kirjutanud K. Metsla. OÜ TET-KO poolt Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le 15.01.2008 saadetud saldoteatise kohaselt on Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-u võlgnevus OÜ-le TET-KO 86 921 krooni. Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ on kinnitanud talle edastatud saldoteatise. Kauba üleandmise-vastuvõtmise 20.07.

1. a aktist nähtub, et K. Metsla on kauba Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le üle andnud ning kauba saaja kinnitab, et ta ei oma pretensioone kauba üleandja suhtes. Seega on Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ tehingu heaks kiitnud ja nõustunud, et ta võlgneb OÜ-le TET-KO arvel märgitud summa ning et Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ ja OÜ TET-KO vahel on lepinguline suhe. Tunnistaja M.K. on kohtule kinnitanud, et Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ ja K. Metsla said kokkuleppele, et K. Metsla toob ise kauba ära ning et selline praktika OÜ TET-KO ja Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ vahel oli pikaajaline. Seega oli K. Metslale Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ poolt antud suuline volitus. Kohus asus seisukohale, et tunnistaja S.S. väited selle kohta, et tema arvates oli ostjaks K. Metsla, kuna reeglina valib inimene kaupa alati ainult endale, on meelevaldsed. Asjaolu, et OÜ TET-KO väljastas arve Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le tõendab, et TET-KO käsitles kauba ostjana ikkagi Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-d. Seega olid antud juhul lepingu poolteks OÜ TET-KO ja Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ ning et leping seob ainult pooli ja kolmandatele isikutele, kes lepingu pooleks ei ole, ei saa nende tahte vastaselt kohustusi panna, siis ei mõjuta lepingu sõlmimine iseenesest kolmandate isikute õigusi ja vabadusi ning OÜ Nauvitsman hagi K. Metsla vastu 87 523.76 krooni ja viiviste väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
2. OÜ Nauvitsman esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
3. aprilli 2010 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada OÜ Nauvitsman hagi K. Metsla vastu põhinõude 79 476 krooni ja viiviste väljamõistmiseks ning menetluskulud jätta K. Metsla kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli müügilepingu pooleks ja ostjaks K. Metsla. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. OÜ TET-KO (müüja) on väljastanud kaubad reaalselt K. Metslale, viimane on kinnitanud seda oma allkirjaga 17.07.2007 arve-saatelehel. Samas on arve vormistatud maksmiseks Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ nimele, s.t tegemist oli kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt (VÕS § 78). Maakohus on pidanud tunnistaja S.S. ütlusi meelevaldseks, kuid sellist järeldust ei ole põhjendanud. Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ (pankrotis) on hagi vastuses väitnud, et Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-l oli kokkulepe K. Metslaga, et K. Metsla ostab ise välja tema poolt viimistluseks soovitavad materjalid, tasub nende eest ja võtab arve OÜ Tartu Kinnisvaraarenduse nimele. Seega oli K. Metsla ja Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ vahel kokkulepe, et müügilepingus on ostjaks K. Metsla, kuid arve võetakse kolmanda isiku ehk Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ nimele. Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ (pankrotis) on hagi vastuses kinnitanud, et Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ ei ole kunagi ei suuliselt ega kirjalikult volitanud K. Metslat võtma OÜ-lt TET-KO kaupu krediiti ja jätma kauba eest tasumata. K. Metsla on istungil kinnitanud, et ostetud kaubad olid tema valitud, samuti kinnitas K. Metsla, et müüjaga pidas tema ise läbirääkimisi. Mingit volikirja temal Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-st ei olnud. Eelnevast tulenevalt on nii müüja (OÜ TET-KO) kui ka kolmas isik (Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ) menetluses kinnitanud, et müügilepingus oli ostjaks K. Metsla. Maakohus ei ole arvestanud, et arve vormistamine täitmiseks kolmandale isikule (firmale) omas eelkõige maksunduslikku efekti, sest füüsilisest isikust ostja K. Metsla sai sellisel juhul osta Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-lt valmiva objekti käibemaksu võrra odavamalt. Samuti ei ole maakohus analüüsinud hageja väidet, mille kohaselt oli Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ kirjeldatud õigussuhetes kolmas isik VÕS § 78 järgi; 2) ei saa pidada Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-t ostjaks ka tulenevalt saldokinnitusest, sest sellelt nähtuvalt on kinnitatud 86 921 kroonist võlgnevust, kuid hageja nõue on arve kohaselt 79 476 krooni. Samuti on selge, et saldokinnitusest ei saa otseselt tuleneda võla kinnitamist, sest ettevõtte raamatupidaja on kinnitanud võlgnevust raamatupidamises sisalduvate dokumentide järgi. Samuti ei kinnita Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ positsioone ostjana asjaolu, et K. Metsla ja OÜ Tartu Kinnisvaraarenduse vahel on 20.07.2007 allkirjastatud akt, millega on kaubad Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le üle antud. Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ oli K. Metsla ostetava ridaelamuboksi ehitaja, mistõttu pidigi K. Metsla need materjalid füüsiliselt ehitajale ehk Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le üle andma; 3) ei olnud K. Metslal volitusi tehingu tegemiseks. Juhul, kui asuda seisukohale, et K. Metsla tegutses müüja ees Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ esindajana, siis arvestades asjaolu, et Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ on kinnitanud igasuguste volituste puudumist, on tegemist esindusõiguseta tehtud tehinguga, mis on

§ 129

lg 1 kohaselt tühine.

§ 130lg 2 kohaselt peab sellisel juhul K.

Metsla hüvitama müüjale tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Kahju väljendub antud juhul arve tasumata osas. Maakohus ei ole arvestanud Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ hagi vastuses tooduga ja on järeldanud, et Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ on tehingu heaks kiitnud. Maakohtu järeldus 4 heakskiidust ei vasta

§ 129

lg-le 2-4, selline heakskiit oleks pidanud olema avaldatud müüja OÜ-le TET-KO; 4) oleks kohus pidanud tunnistaja M.K. vastuolulised ütlused K. Metsla volituse kohta lugema ebausaldusväärseteks. M.K. ja K. Metsla on tuttavad juba varasemast ajast, mida on mõlemad isikud kinnitanud. Seetõttu tuli tunnistaja K. Metsale n.ö menetluslikult appi, et kinnitada K. Metsla volitusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
2. aprilli 2010 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele tõenditele ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
3. Maakohus on põhjendatult leidnud, et 17.07.2007 arve-saateleht nr 0000281/Pood (t.l 8-9) alusel oli kauba ostjaks Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ ning hagejal ei ole õigus nõuda arve tasumist (müügilepingu täitmist) kostjalt. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja võttis OÜ TET-KO kaubad vastu Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ nimel suulise volituse alusel. Nimetatud asjaolu tõendavad tunnistaja M.K. ütlused, kes kinnitas muuhulgas, et selline oli Tartu Kinnisvaraarenduse ja TET-KO OÜ vaheline pikaajaline praktika (t.l 102-103). Apellandi väide, et tunnistaja M. K. ütlused ei ole usaldusväärsed, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Maakohtu 19.01.2009 määrusega jäeti läbi vaatamata Nauvitsman OÜ hagi Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ vastu. M.K. kuulati maakohtus tunnistajana üle 30.03.2010 ning sellel ajal ei olnud tunnistaja samas asjas ei menetlusosaline ega menetlusosalise esindaja. Seega oli M.K. ütlused lubatavaks tõendiks ning apellandi viide ringkonnakohtu istungil TsMS § 251 lg-le 1 ei ole asjakohane. M. K. on tunnistajana hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, tunnistaja on oma ütlustes selgitanud vastuses esialgsele hagiavaldusele märgitut ning sarnaselt maakohtuga puudub ka ringkonnakohtul alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsusel. Samas ei ole apellant lükanud ümber tunnistaja M.K. väidet, et selline praktika, kus K. Metsla toob ise kauba ära, oli Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ ja K. Metsla vahel samuti varasemalt
4. a. Tunnistaja M.K. ütluste usaldusväärsust kinnitavad asjas esitatud tõendid, s.o 17.07.2007 arve-saateleht nr 0000281/Pood, milles on kauba saajaks märgitud Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ; kauba üleandmise-vastuvõtmise akt (t.l 43), mille alusel andis K. Metsla vastuvõetud kaubad Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le üle ning saldoteatis (t.l 12), milles Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ kinnitas võlgnevust TET-KO OÜ eest 17.07.2007 arve alusel. Eelnimetatud tõendid kogumis kinnitavad kostja vastuväidete tõele vastavust ning seda, et kauba ostjaks oli Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ. Tunnistaja S.S. on üksnes kinnitanud, et kuna K. Metsla valis ise kaubad välja, siis oli tema arvates oli K. Metsla kauba ostjaks. Tunnistaja S.S. ütlused aga ei tõenda Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ volituste puudumist K. Metslal. Apellandi viide VÕS § 78 lg-le 1 ei ole asjakohane, kuivõrd K. Metsla ostis kauba Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ poolt saadud suulise volituse alusel viimase nimel. Kuna müügilepingu pooleks (ostjaks) oli Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ, siis ei saa hageja nõuda lepingu täitmist K. Metslalt. 5
5. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 6 Üllar Roostoja