Obsah (7)

§ 6§ 644§ 641§ 646§ 647§ 127§ 128

2-10-61763 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 05. märts 2012 kell 15,00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-10-61763

§ 6, § 127, § 642, § 647, Ts

ÜS §

3. a mai lõpus sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille järgi kostja pidi teostama remondi hagejale kuuluvas korteris asukohaga XXX. Enne lepingu sõlmimist teavitas hageja kostjat tehtavast tööst ja selle mahust, mille peale kostja esitas hagejale hinnapakkumise summas 38 000 krooni ehk 2 428,64 eurot (tl 23-26), millega hageja nõustus. Pooled leppisid kokku töö lõpptähtajas 31.07.
5. 29.08.2010 puhkuselt tulles avastas hageja, et kostja ei ole töid lõpetanud, samuti ei olnud hageja rahul tööde kvaliteediga ning nõudis tööde ümbertegemist, millega kostja nõustus, kuid nõudis hagejalt lisaraha. Kokku maksis hageja kostjale tööde eest 46 520 krooni ehk 2 973,17 eurot. Hiljem nõudis kostja veel lisaraha juurde varem kooskõlastatud tööde tegemise eest, millise maksmisest hageja keeldus, peale mida lõpetas kostja töötegemise ühepoolselt ja lahkus.
6. Hageja on seisukohal, et kostja poolt teostatud ebakvaliteetne remont vajab parandamist ja puuduste kõrvaldamist. E OÜ poolt koostatud eksperthinnangu (tl 29-41) kohaselt on kostja tehtud töös puudused, millede ümbertegemine koos materjalidega läheb maksma 26 700 krooni ehk 1 706 eurot. Seega on kostja tekitanud hagejale varalise kahju, mille maksmisest kostja on kohtuväliselt keeldunud.
7. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et väär ja paljasõnaline on kostja väide, et hageja palus remonti selleks, et „lihtsalt üldmulje oleks puhas“. Pooled leppisid kokku remondi läbiviimises, mis vastaks üldnormidele ja ei vajaks hilisemat ümbertegemist. Kostja teostas töö nii ise kui ka kasutas alltöövõtjaid. NP oli kutsutud remondi läbiviimiseks kostja poolt ja hagejal puudusid igasugused kokkulepped NP. Töömahu kasv tekkis selle tõttu, et kostja tehtud tööd vajasid ümbertegemist. Mis puudutas materjalide asendamist, siis tuli hagejal sellega nõustuda, et vältida veel suuremaid kulutusi remondi tegemiseks. 2 2-10-61763
8. Väärad on kostja väited, et hagejal olid probleemid tööde eest tasumisega. Kostja nõudis hagejalt kogu aeg ettemakse tegemata tööde eest, kuid vaatamata sellele maksis hageja kostjale korralikult. Hageja märgib, et hageja nõue ei ole suunatud kahju hüvitamiseks seoses töötähtaja viivitamisega, vaid hageja palub kostjalt välja mõista kahju ebakvaliteetselt teostatud tööde eest, seega ei ole asjakohased viited töö lõpptähtaja kohta.
9. Kostja vastuväited tõlkele on põhjendamatud, kuna tõlge on teostatud professionaalse tõlkebüroo töötaja poolt. Sõna „договорная цена“ ongi lepinguline hind eesti keeles. Kostja vastuväited
10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
11. Kostja tunnistab, et hageja soovis teostada oma korteris remonti, mistõttu küsis hageja kostjalt hinnapakkumist 2010 maikuu lõpus. Kuna hageja ütles, et tal rahalisi vahendeid napib, siis soovis remonti teostada võimalikult odavalt. Hageja soov oli, et „lihtsalt üldmulje oleks puhas“. Kostja koostas esialgse plaani hageja soovitud töödest ning tegi oma pakkumise 38 000 krooni. Kostja juhib tähelepanu tõlkele, Kesklinna Tõlkekeskus on 03.03.2011 tõlkinud hageja pakkumise „договорная цена“ kui lepinguline hind. Antud kontekstis on tegemist kokkuleppe hinnaga. Kostja iga töö osas eraldi hinda välja ei toonud, vaid esitas pakkumise, et kokkuleppel teeb kostja töö ära 38 000 kroonise tasu eest. Samas selgitas kostja, et kostja maalritöid ja tapetseerimist ei tee, küll aga võib kostja leida inimese, kes selle töö ära teeb. Värvimistöid tegi NP, kellele hageja ise töö eest tasus.
12. Kostja selgitab, et pooled ei leppinud kokku, millal töö peab valmima. Lepiti kokku, et tööd teostatakse etapi kaupa, kostja teeb teatud töölõigu ära ja hageja tasub selle eest ning kostja enne järgmist töölõiku teostama ei asu, kui hageja pole eelmise etapi eest maksnud. Enne tööde tegemist kooskõlastati hagejaga sh lisatööd. Töö valmimine hakkas venima, kuna hageja maksis pidevalt hilinemisega ning enne tasu kätte saamist kostja uut töölõiku ei alustanud. Samuti venis töö seetõttu, et hageja ei ostnud materjale remondi läbiviimiseks ning kostja ei saanud tööd jätkata. Kostja võttis algselt kogu remonditöö teha vaid seetõttu, et kostja tuttav AS palus kostjal seda teha ja kinnitas, et tagab hageja poolt tasu maksmise tehtud töö eest. Nii juhtuski korduvalt, et hageja maksis teostatud töölõigu eest alles pärast AS sekkumist. Väär on hageja väide, et hageja avastas 29.08.2010, et kostja pole töid lõpetanud ning esitas pretensiooni töö kvaliteedi osas. Tegelikkuses soovis hageja lisatööde tegemist. Remondi käigus mõtles hageja ümber ja tellis lisatöid. Hageja on hagiavaldusega koos esitanud vaid ühe lisaarve, mis on lõpparve koosseisus. Hageja juhib tähelepanu, et Kesklinna Tõlkekeskus on 03.03.2011 tõlkinud „ Окончательный расчет (2-ой доп.счет)“ kui lõpparve (2.arve). Õige tõlge oleks: „Lõpparve. (teine lisaarve), sest tegelikult tegid pooled 2 lisaarvestust. Tõlge on oluline, kuna hageja poolt tööde mahu suurendamise tõttu pidi kostja tegema kaks täiendavat arvestust ning lõpparvele oli lisatud teine lisaarve, milline nähtub ka lõpparve kalkulatsioonist, milles on märgitud: põhiarve: 38 000 krooni (s.o kokkuleppeline töö maksumus), 1.lisaarve: 19 620 krooni, 2.lisaarve: 1660 krooni. Kokku 59 280 krooni. Seega kogu töö maht kokku oli 59 280 krooni.
13. Hageja esitatud lõpparve arvestusest nähtub, et hageja on tasunud kostjale 34 000 krooni, maaler NP 12 520 krooni. Lisaks on kostja arvestanud lõpparvest maha plaatide ja põranda valamise eest 3 400 krooni. Seega on hagejal kostjale tasumata 9 360 krooni tööde eest ja kostja poolt ostetud materjali eest 220 krooni. Kokku on hageja võlgnevus kostja ees 9 580 krooni. Kui pooled augusti lõpus 2010 kohtusid, siis nõudis kostja raha, mille hageja töö eest võlgu oli, kuid hageja keeldus raha maksmisest. Seepeale selgitas kostja, et ta ka viimaseid töid ei tee, milledeks oli pistikutele raamide paigaldus ja akna vuukide „makroflexi“ jääkidest puhastus, kokku töölõik ca 3 tundi. Remont ja tööd olid kostja poolt tehtud, jäänud olid vaid mõned pisitööd. Hageja ei viidanud ühelegi puudusele ega esitanud ühtegi pretensiooni. Hageja lihtsalt ei soovinud tasuda tehtud tööde eest, ta jättis pahatahtlikult viimase etapi eest maksmata. Tasumist ei aidanud ka vahendaja AS keelitused. 3 2-10-61763
14. Kostja selgitab seoses lisatöödega, et algselt soovis hageja laminaatpõranda paigaldada kööki ja nn söögituppa, hiljem soovis, et laminaadiga oleks kaetud kogu korter. Siis soovis hageja, et vannitoas lammutatakse olemasolev betoonkabiin ja valatakse uus põrand. Hageja tellis ka täiendavad krohvimistööd, sest kostja selgitas hagejale, et vanades paneelmajades on seinad ja põrandad viltu ja kõverad ning nende sirgeks pahteldamine ei ole võimalik. Hageja arvas, et polegi vaja seinu ja põrandaid sirgeks, et hageja paneb mööbli ette ja siis ei jää näha. Ometi uste vahetamisel ja tööde käigus tuli eriti suuri kõrvalekaldeid korrigeerida. Kostja märgib, et kuna hageja oli vannitoa remondi käigus lasknud paigutada põrandakütteks torud, mis tegelikkuses olid elamu üld-soojavee torud, siis lubas kostja sellekohase info edastada korteriühistu juhatusele, mida kostja ka tegi. Selle järgselt pöördus hageja kohtusse käesoleva hagiga, mis sisaldab ebatõeseid andmeid pooltevaheliste kokkulepete kohta.
15. Seoses kohtule esitatud OÜ E 06.12.2010 eksperthinnanguga märgib kostja, et viimistlustööd ehk maalritööd ja tapeetimine, ei ole teostatud kostja poolt. Need tööd on teinud NP, kellele hageja maksis kokku 12 520 krooni. Ekspertiis lähtub hageja poolt esitatud valeandmetest, kuna poolte vahel puudus kokkulepe töö tähtaja osas ning viimistlustöid ei teostanud kostja. Ekspert on kahel korral rõhutanud (lk 4 ja lisa lk 8), et „töö maksumus on tunduvalt alla pakutud“. Seega kostja leiab, et hageja ei saanud soovida ülikvaliteetset remonti, kui tahtis samaaegselt väga vähe maksta. Kostja on ka seisukohal, et kui muuta ekspertiisi lähtealust (hinnates üliodavalt teostatud remonti korterile senisest viisakama väljanägemise saavutamiseks) oleks eksperdi hinnang tõenäoliselt teistsugune.
16. Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks teisele töövõtjale tasu maksnud ja seetõttu kahju kannatanud. Kostja on veendunud, et hageja sai üliodavalt korraliku remondi ja 50 000 krooni eest tehti väga suuri ümberehitustöid 4-toalises korteris täiesti tavalise hea kvaliteediga ning hageja ei ole esitanud hagi heas usus.
17. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija teavitama töövõtjat töö lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta töö lepingu tingimustele mittevastavusest teada sai. Hageja väidab, et 29.08.2010 tuli ta puhkuselt ja avastas, et töö on ebakvaliteetne. Seega oleks hageja pidanud teatama kostjale hiljemalt 29.10.2010, et hagejal on pretensioone töö osas. Hageja pole kostjale midagi teatanud. Kostja sai alles maksekäsu kiirmenetluse avaldusest teada, et hageja süüdistab kostjat puuduliku remondi teostamises.

§ 644

lg 3 alusel leiab kostja, et hageja pole õigeaegselt teatanud kostjale, et hagejal on pretensioone töö osas ning seetõttu on hageja minetanud õiguse tugineda töö kvaliteedist tulenevatele pretensioonidele. Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Pooled ja tunnistajad on ära kuulatud 31.01.2012 toimunud istungil.
2. Kohus, kuulanud ära pooled ja nende esindajad, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta 4 2-10-61763 faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4. Võlaõigusseadus (

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid maikuu lõpus 2010 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja pidi teostama remonttöid hagejale kuuluvas korteriomandis asukohaga XXX. Samuti puudub vaidlus, et kostja esitas enne lepingu sõlmimist hageja selgitustest tulenevalt teostatavate tööde üldsõnalise loetelu ja hinnapakkumise summas 38 000 krooni (tl 23-26), millega hageja nõustus. 23. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on teostanud tööd puudustega, mistõttu on kostja tekitanud hagejale varalise kahju 1 760 krooni. 24.

§ 641lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama § lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Pooled ei vormistanud kirjalikult lepingut. Kohtuistungil poolte selgitustest ilmnes, et lepingutingimustes pooled detailselt kokku ei leppinud. Pooled leppisid kokku, et tasustamine toimub iga peale konkreetse tööetapi lõpetamist ja uut etappi ei alustata enne kui hageja on tasunud eelmise eest. Töid tehti vastavalt hageja soovile ja enne iga uue tööetapi alustamist kooskõlastati tehtavad tööd hagejaga. Hageja viibis pidevalt remonditavas korteris ja nägi tehtuid töid. Hinnapakkumine (tl 23-26) 38 000 krooni oli sisustatud järgmiste töödega: magamistuba: lae ja seinte maalritööd, ukse väljavahetamine, liistude ja piirlaudade paigaldus, aknapõskede värvimine; köök: vana seinaplaadi seina küljest maha tagumine, ripplae demonteerimine, lae ja seinte maalritööd, ukse eest ära võtmine, laminaat, aknapõskede väljavahetamine, liistud, pistikupesade teise kohta üleviimine, radiaatori värvimine, köögimööbli välja viimine; rõdu: põrandakatte paigaldus (pruss, soojustus, laud), seinad (roovitus, soojustus, voodrilaud), lagi; söögituba: seinte ja lae maalritööd, aknapõskede väljavahetamine, liistud, ukse väljavahetamine, piirdelauad, pistikupesade üleviimine teise kohta; koridor; ripplae demonteerimine, lae ja seinte maalritööd, põrandaplaadi lahtivõtmine, laminaadi paigaldus, pistikupesade üleviimine teise kohta, liistud; vannituba: seinaplaatide seina küljest lahtivõtmine, ripplae demonteerimine seadmete väljaviimine, ukseava kinnipanek küprokiga, küproksein (diagonaalis), seina ja põrandate plaatimine, ripplae paigaldus, ukse mahavõtmine ja paigaldus, piirlauad, pistikupesad; saal: lae ja seinte maalritööd, aknapõskede vahetamine, pistikupesade väljavahetamine, piirdelauad, liistud, radiaatori värvimine; tagumine tuba: aknapõskede väljavahetamine, piirdelauad, küproksein, lagede ja seinte maalritööd, pistikupesad, liistud, vana ukse väljavahetamine ja uue ukse paigaldus. Hinna sisse ei arvestatud avade ja seinte väljasaagimist (tl 23-26). Kohus leiab, et kostja poolt hinnapakkumine ei ole samastatav suulise töövõtulepinguga. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tööde loetelu annab alust hinnanguks, et poolte kokkulepe oli enamus korteris teostada sanitaarremont ja osaliselt kapitaalremondile omaseid töid (köögis, vannitoas). Poolte selgituse ja tunnistaja AF ja NP ütlustega on tõendatud, et lisaks eelnimetatud töödele teostati töid, mida hinnapakkumises ei ole nimetatud sh kogu korteris uue põranda panek. Samuti leidis tõendamist, et tapetseerimise- ja maalritööd teostas NP, kes ei ole kostjaga töösuhetes st, et kostja ei ole tunnistaja tööandjaks. 25. Vastavalt

§ 646

lg 1, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

§ 647

lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 5 2-10-61763 Hageja tugineb oma nõudes 06.12.2010 OÜ E eksperthinnangule millest selgub, et hageja soovib kõrgema kvaliteediga kapitalremonti, mistõttu on vajalik enamus kostja poolt seni läbiviidud viimistlustöid täiendavalt üle teha, milleks kulub täiendavalt värve ja tapeete, mille maksumuseks on 26 700 krooni. Eksperthinnangu kohaselt tuleb teostada järgnevad tööd: köök: lagi vaja osaliselt seoses triipudega pahteldada + lausvärv, seinad osaliselt pahteldada ja üle värvida, katta köögimööbel lae töödeks, pesemisruum: panna glasuurplaadid seintesse ja põrandale, panna kohale ripplae plaadid olemasolevale raamistikule; kinnine rõdu: osaliselt värvida üle horisontaalne korteripoole laudis (on laiguline), teha puhastused vuugitäidetest; esik: lagi laiguline, üle värvida; seintel tapeedil mustuse täpid, ära vahetada, jalus osaliselt üle värvida; tuba: 3 rosetti panna, tapeet osaliselt uuesti kinnitada ja osa vahetada; söögituba: ava ääred üle värvida, valgustuskapp üle värvida; tuba: valgustuskapp üle värvida, dekoratiivvahedel väikesed defektid, osa tapeeti uuesti panna; kabinet: osa tapeeti üle kinnitada, põranda laminaadis väike tühimik likvideerida; lastetuba: laes laik üle värvida, ukse äärtes tapeet kinnitada, panna stepslid ja kinni teha suurendatud stepslite ava. Samuti märkis ekspert, et kostja, kui on võtnud endale ülesandeks kõrgendatud viimistluse tegemise, on töömaksumuse tunduvalt alla pakkunud (tl 29-41). Ekspertiisist nähtuvalt on enamus puuduseid seotud maalritööde ja tapetseerimisega. Tunnistaja NP ütlustega on tõendatud, et maalritöid ja tapetseerimist teostas tema ning hageja tasus NP otse kostja vahenduseta (tl 94-95). Samuti hageja poolt kohtule esitatud lõpparvest nähtub, et maalritööd on tasutud eraldi (tl 27-28). Seega on väärad hageja väited, et hagejal puudusid igasugused kokkulepped NP. Kohus leiab, et on tõendatud, et kostja ei teostanud maalritöid ja tapetseerimist, mistõttu ei saa tegemist olla kostja poolt tehtud puudustega töös, mis on märgitud kohtule esitatud ekspertiisiaktis. Lisaks on tunnistaja NP ütlustega tõendatud, et hageja ei esitanud pretensioone NP tööle pärast tööde lõppu ja viimase tasu maksmist. Tunnistaja sõnul mõningad pretensioonid olid jooksvalt töö tegemise ajal ja tunnistaja vastavalt hageja soovile koheselt tegi parandusi. Tunnistaja NP ütlusest selgub, et hageja tasus tunnistajale tööde eest kolmes osas ning peale tööde lõppu ei ole tunnistaja hagejaga kohtunud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja tasudes tunnistajale töö eest, aktsepteeris ta tunnistaja tehtud töid. Tunnistaja AF, kes paigaldas hagejale kuuluvas korteris põrandad ja küprokseina, ütlustega on tõendatud, et hageja ei esitanud tööde osas pretensioone (tl 97-98). Hageja enda selgitustest kohtuistungil selgus, et tal ei ole eelnimetatud tööde osas ka mingeid pretensioone. Lisaks on tunnistaja AF ütlustega tõendatud, et hageja ise soovis raha puudumisel odavat remonti, kuid samas soovis pidevalt lisatöid (uus põrand kogu korteris). Tunnistajate NP, AF ütluste kohaselt hageja ei soovinud terves ulatuses seinte pahteldamist ja krohvimist, kuigi see oli vajalik seinte sirgeks saamiseks. Kohus leiab, et kvaliteetse lõpptulemi saavutamiseks on vajalik kvaliteetne tööprotsess tervikuna ja osaline loobumine mõjutab lõpptulemi kvaliteeti. Seega hageja enda käitumine on mõjutanud lõpptulemi kvaliteeti. Tõendamata ja põhjendamata on hageja väited, et pooled leppisid tööde lõpptähtajaks 31.07.2010 ja, et naastes puhkuselt 29.08.2010 esitas hageja kostjale pretensioonid ebakvaliteetselt tehtud tööde eest. Tunnistaja AF ütlustega on tõendatud, et pooltel ei olnud kokku lepitud tööde lõpptähtaega. Tunnistaja ütluste kohaselt ta oli poolte vestluse juures ja kuulis milles pooled kokku leppisid. Pooled leppisid kokku töö etappides, et tehakse mingid tööd ja peale seda maksab hageja tasu. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et hageja soovis kogu aeg juurde lisatöid, mida hinnapakkumises ei ole märgitud (nt põranda tõstmisel köögis 50 mm, ei sobinud see enam köögi ja esiku põrandaga, mistõttu lõpuks tuli panna kogu korterile uus põrand). Hageja soovid muutusid pidevalt. Lisaks tekkisid tasumisega viivitused, mitu korda oli, et hagejal puudus raha tööde eest tasumiseks. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et hageja ei ole esitanud tööde osas kostjale pretensioone. Kohus on seisukohal, et hageja on ise soovinud korteri sanitaarremonti, mitte kapitaalremonti, mistõttu ei oma kohtule esitatud OÜ E eksperthinnang tõenduslikku kaalu kahju suuruse määramisel, kuna arvamus on antud lähtuvalt kapitaalremondi tegemisest. Kohus juhib tähelepanu, et eeltoodu eksperthinnang ei sisalda hageja keeldumist vajalike eeltööde tegemist (krohvimist). Kohtu hinnangul pidi hageja ka ise leppides 38 000 kroonise hinnaga, olema teadlik, et nimetatud hinna eest ei ole võimalik saavutada kapitaalremonti 75,6 m2 suuruses korteris. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teostatud tööd ei vastanud kokkuleppele. Hageja heakskiit etapitöö osas kinnitab tema poolt pärast tööde teostamist tasu maksmine v.a viimane etapp. 6 2-10-61763 Kuna hageja maksis maalritöö ja tapetseerimise eest otse tunnistajale, siis on selles osas pretensioonide esitamine kostjale ainetud. 26.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Sama § lg 3 järgi, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja enda väite kohaselt tuli 29.08.2010 puhkuselt ja avastas, et töö on ebakvaliteetne. Seega oleks hageja pidanud teatama kostjale hiljemalt 29.10.2010, et tal on pretensioone töö osas. Pretensioon peab olema sisustatud konkreetselt märgitud puudustega. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta esitas kostjale ebakvaliteetse töö kohta pretensiooni. Kostja selgituse kohaselt sellekohast teadet hagejalt ei ole saanud. Kostja sai alles maksekäsu kiirmenetluse avaldusest teada, et hageja süüdistab kostjat puuduliku remondi teostamises. Seega hageja ei ole tõendanud, et tööd ei vastanud lepingutingimustele, lisaks ei ole hageja tõendanud, et on esitanud kostjale pretensioone tehtud tööde osas selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu on hilisem puudustele tuginemine põhjendamatu. Juhinduvalt eeltoodule leiab kohus, et hageja on minetanud õiguse tugineda töö kvaliteedist tulenevatele pretensioonidele. 27.

§ 127

lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et tõendamata on hagejale tekkinud kahju ning selle põhjustamine kostja poolt õigusvastase teoga. Hageja ei saanud eeldada, et tasu mittemaksmisel oleks kostja pidanud jätkama tööde tegemisega. Seega on vastutuse tekkimise eeldused täitmata, mis välistab hagi rahuldamise. Menetluskulud 28. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 7