← Eesti

2-11-36615/13

Obsah (6)§ 187§ 432§ 430§ 429§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-36615 Tsiviilasi OÜ TL hagi AS M vast

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

1. Asjaolude kirjeldus TLOÜ (hageja) esitas 04.08.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi M (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 28.03.2012 esitati kohtule poolte esindajate poolt 27.03.2012 sõlmitud kohtulik kompromiss. Menetlusdokumendis sisaldusid poolte vahel sõlmitud kompromiss ja poolte taotlused. Menetlusdokumendis avaldavad pooled, et hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 543,24 eurot ning kostja on kasutanud õigusabi, mille eest kuulub tasumisele 500 eurot. Menetlusdokumendist nähtuvalt leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: 1) Hageja ja kostja on kokku leppinud, et ei soovi kohtult hinnangut hagi põhjendatusele. Hageja loobub hagist ja palub kohtul hagist loobumine vastu võtta. 2) Kostja loobub osaliselt õigusabikulude hüvitamise nõudest. Pooled on kokku leppinud, et hageja hüvitab kostja õigusabi kulud summas 100 eurot. Ülejäänud osas jääb kostja menetluskulu kostja kanda. 3) Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. 4) Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruskaebuse esitamise õigus on 3 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetlusdokumendis sisaldusid järgmised poolte kinnitused: - Pooled kinnitavad, et kompromiss on sõlmitud vaba tahte alusel ilma mistahes välise surveta ning kompromissis sisalduv on kooskõlas nende tahtega. - Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud

§ 432

sisust (hagejal puudub õigus samas nõudes samal alusel kohtusse pöörduda; kompromissi kinnitav määrus on menetluskulude hüvitamise nõude osas täitedokumendiks). 2

(4)Menetlusdokumendis sisaldusid järgmised taotlused: - poolte ühine taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks; - hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 2. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus 2.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Pooled on sõlminud kompromissi, milles sisaldub hageja avaldus hagist loobumiseks. Kompromissi muud tingimused puudutavad menetluskulude jaotust ning määruskaebuse tähtaja lühendamist. Kuivõrd hagist loobumise avaldus on esitatud kompromissi raames, puudub kohtu hinnangul vajadus määrata kostjale tähtaeg hagist loobumise avaldusele vastamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg-s 3 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks.

Samuti puuduvad käesoleval juhul

§ 430lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb võtta vastu, kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus võtab vastu hagist loobumise, kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse tsiviilasjas nr 2-11-36615. 2.2.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtule on esitatud kompromiss, mis sisaldab hageja taotlust poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtule esitatud maksekorraldustest (tl-d 43 ja 50) nähtuvalt on M OÜ tasunud 02.08.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (Swedbank AS, viitenumber 2900072123, selgitus „Riigilõiv hagi AS M vastu esitamise eest“) riigilõivu summas 63,91 eurot ja TLOÜ on 02.11.2011 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (Swedbank AS, viitenumber 2900072123, selgitus „taiendav riigiloiv ts.as.nr.2-11-36615“) riigilõivu summas 479,33 eurot arvel. Kokku on hageja eest tasutud käesolevas asjas riigilõivu 543,24 eurot. Pooled on käesolevas asjas sõlminud kompromissi ning hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Seetõttu tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus määrab riigilõivu 271,62 eurot tagastamise hagejale. 2.3. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest. Vastavalt

§ 661võib poolte kokkuleppel määruskaebuse 3

(4)esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.