KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2295 Tsiviilasi AL hagi

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hagiavaldusest selgub, et hageja hingeline valu ning kannatus seisnes sunnis elada koos elukaaslasega, mis tõi hagejale kaasa palju ebamugavusi ja kannatusi ning et hagejal oli raske adapteeruda tekkinud olukorras. Lisaks olevat hagejal tekkinud elektrienergia väljalülitamise tagajärjel unehäired ning ta muutus närviliseks. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ei ole viidanud ühelegi tõendile, et väidetavad kahjulikud tagajärjed on saabunud kostja võrgukatkestuse tulemusel.

§ 134

lg 1 kohaselt tuleb hinnata, kas konkreetsel juhul oli kohustus suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Ebaõige on hageja väide nagu võrguühenduse leping oleks oma olemuslikult suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Võrguühenduse lepingu näol on otseselt tegemist lepingulise kohustuse järgimiseks, suunatud kohustustega, mida kinnitab ka tüüptingimuste punkt 3.

1. mille kohaselt osutab võrguettevõtja võrguteenuseid võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja punkti 9.
2. kohaselt maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Seega ei ole võrguettevõtja kohustuse eesmärgiks kaitsta hagejat mittevaralise kahju eest vaid tagada võrgulepingus ettenähtud tingimustel võrguteenuseid. Mittevaralise kahju põhjustamist ei saanud, ega pidanudki kostja ette nägema isegi kui tegemist oleks lepingu rikkumisega. Võrgulepingu eesmärgiks ei ole kaitsta

§ 134lg 1 järgi ostjat mittevaralise kahju tekkimise eest.

Kohtu põhjendused

1. Kohus lahendab antud asja peale korraldava kohtuistungi toimumist vastavalt poolte taotlusele ja juhindudes TsMS § 403 kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
3. Kohus on tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 20.12.2001 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr XXX – 1 / 20.12.2001, mille alusel kohustus hageja tasuma kostjale elektrienergia, võrguteenuste ja muude teenuste eest, seoses kostja poolse hageja korteri asukohaga XXX, elektriga varustamise eest ning elektrienergia müügiks vajalikke võrguteenuste osutamise eest (tl 110-111). 02.11.2010 edastas kostja hagejale tähitud kirjaga väljalülitamishoiatuse, milles teavitas hagejat, et võlgnevuse mittetasumisel on kostja sunnitud oma õiguste kaitseks hageja tarbimiskohas elektriga varustamise katkestama pärast 18.11.2010, mille kohta hageja sai teate 04.11.2010 Eesti Post AS-ist (tl 131, 10). 23.11.2010 3 katkestas kostja hageja tarbimiskohas elektriga varustamise (tl 11). 23.11.2010 tasus hageja kostja 09.11.2010 arve nr XXX summas 2 448 krooni elektrienergia ja võrguteenuste osutamise eest maksetähtajaga 23.11.2010 (tl 13-14). 19.12.2010 tasus hageja taaspingestamistasu vastavalt kostja 24.11.2010 arvele nr XXX summas 1 644,60 krooni (tl 15-16).
4. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on tutvunud 02.11.2010 väljalülitamishoiatusega ning, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale varalise kahjuna taaspingestamise tasu summas 1 644,60 krooni ehk 105,11 eurot ja mittevaralise kahju 1 644,60 krooni ehk 105,11 eurot. 17.

§ 127

lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja leiab, et kostjale taaspingestamise tasu määramine oli alusetu, kuna kostja ei teavitanud hagejat tarbimiskoha elektriga varustamise võimalikust katkestamisest ega järginud seaduses sätestatud tarbija 90-päevast teavitamistähtaega, mistõttu tekkis hagejale taaspingestamise tasu näol varaline kahju summas 1 644,60 krooni ehk 105.11 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 70 järgi, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Elektrituruseadus (ELTS) § 90 lg 1 alusel võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel või võrguettevõtja nimetatud müüjaga käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud nimetatud lepingutes ettenähtud kohustust. Sama § lg 2 kohaselt enne võrguühenduse katkestamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil teade võrguühenduse kavandatava katkestamise kohta. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg. Vastavalt ELTS § 90 lg 3 füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade tähtsaadetisena. 04.11.2010 postisaadetise saabumise teatisega nr 2050 on tõendatud, et kostja on edastanud hagejale tähtkirja, millele hagejal oli võimalik minna postiasutusse järgi kuni 20.11.2010 (tl 10). 02.11.2010 kirjaga on tõendatud, et tähtkirja näol oli tegemist väljalülitamishoiatusega, milles kostja teavitas hagejat, et võlgnevuse mittetasumisel on kostja sunnitud oma õiguste kaitseks hageja tarbimiskohas elektriga varustamise katkestama pärast 18.11.2010 (tl 131). Seega on kostja edastanud tähtkirjaga väljalülitamishoiatuse vastavalt seadusele hageja tarbimiskohta ning lepingus märgitud aadressil, mistõttu on tõendatud, et tahteavalduse edastamiseks on valitud mõistlik ja seadusele vastav viis. Hageja väitel ei olnud hagejal seoses haigusega võimeline tähtkirjale järele minema, mille tõendamiseks on hageja esitanud 01.06.2011 Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ tõendi, mille kohaselt pöördus hageja arstile

1. okt.-
2. nov seoses vasaku põlve valulikkuse tõttu (tl 150). Kohus on seisukohal, et, kui hagejal oli võimalus pöörduda arsti poole, siis oli hagejal võimalus minna ka järele tähtkirjale. Samuti oli hagejale teada, et hagejal on võlgnevus elektrienergia ja võrguteenuste kasutamise eest, milline on tõendatud ka kohtule esitatud arvetega (tl 128-129) ning tõendatud on, et hagejal on varasemalt korduvalt vool suletud võlgnevuste tõttu 4 18.02.2002, 08.04.2004, 27.05.2008 ning seda ka käesoleva vaidluse ajal 01.04.2011, samuti on tõendatud, et hagejale on varasemalt saadetud väljalülitamishoiatusi (tl 130, 113-136). Seega on tõendatud, et hageja näol on tegemist pideva võlgnikuga, kellel on teadmised kostja võlamenetluse ning voolu väljalülitamise protsessi kohta. Samuti on hagejale teada, milliseid kirju saadab kostja tähitult ning, milliseid teateid edastab SMS, e-kirja või lihtkirja kaudu. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja olema teadlik 02.11.2010 kirja sisust. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et väljalülitamishoiatus edastati hagejale mõistlikul viisil ja vastavalt seadusele ning, et hageja oli kirja sisust teadlik, vaatamata sellele, et hageja ei läinud kirjale postiasutusse järele. Asjaolu, et hageja tasus 23.11.2010 kostja 09.11.2010 arve nr XXX summas 2 448 krooni elektrienergia ja võrguteenuste osutamise eest maksetähtajaga 23.11.2010 (tl 13-14), ei tähenda, et kostjal ei olnud õigust voolu välja lülitamiseks, kuna võlgnevus oli hagejal juba eelnevalt pikemat aega, mille osas hagejat on ka hoiatatud. Tunnistaja VM ütlustega (tl 187) on tõendatud, et väljalülitamishoiatus tähtkirjana saadetakse, kui võlgnevus on üle 600 krooni. Samuti tasus hageja võlgnevuse alles peale voolu väljalülitamist, mida hageja tunnistab oma hagiavalduses (tl 6). Vastavalt ELTS § 90 lg 4 tarbija võrguühenduse võib katkestada pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest on möödunud vähemalt 15 päeva ning tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ega sellest võrguettevõtjat teavitanud. ELTS § 90 lg 7 alusel, kui võrguühendus katkestatakse põhjusel, et jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud lepingus või jaotusvõrguettevõtja nimetatud müüjaga käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma on jäetud tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikuks
3. oktoobrist kuni
4. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil, üksnes pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest on möödunud vähemalt 90 päeva ja tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjat teavitanud. Kostja 23.11.2010 teatisega nr XXX on tõendatud, et hageja tarbimiskohas auskohaga XXX suleti vool 23.11.2010 ajavahemikul kell 14.40-14.50 (tl 11), s.o 20-päeva peale 02.11.2010 väljalülitamishoiatuse saatmist hagejale. Hageja väitel ei ole kosja järginud 90-päevast etteteatamistähtaega. Kuna hageja kütab oma korterit asukohaga XXX elektriga, millest hageja on enda väitel teavitanud kostja elektrikuid (tl 183-184), siis tuli voolu välja lülitamisest hagejat teavitada vähemalt 90-päeva ette. Tulenevalt kostja elektrilepingu tüüptingimuste punkti 7.2 kohaselt, kui ostjal on eluruum, mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil, teavitab ta sellest müüjat. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks teavitanud kostjat, et kütab oma korterit elektriga. Kohtule esitatud kostja infosüsteemi väljavõtte kohaselt perioodil 2006-2010 hageja kohta (tl 113-136) ei nähtu, et hageja oleks teavitanud kostjat, et kütab oma korterit elektriga, samuti ei kasutanud hageja küttepaketti. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja on teavitanud kostja elektrikuid asjaolus, et kütab oma korterit elektriga. Seega on tõendamata hageja väited kostja teavitamisest oma korteri elektriga kütmise kohta, mistõttu oli kostjal õigus vool välja lülitada vastavalt ELTS § 90 lg 4 teatades sellest tarbijat ette vähemalt 15 päeva, mida kostja on ka teinud. Seega oli kostjal õigus esitada hagejale 24.11.2010 arve nr XXX voolu uuesti sisselülitamiseks summas 1 644,60 krooni (tl 15) ning hageja oli kohustatud arve tasuma, mida hageja on teinud 19.12.2010 (tl 16).
5. Tuginedes eeltoodule ei ole tõendamist leidnud kostja poolne kohustuse rikkumine, mistõttu tuleb jätta hageja nõue varalise kahju summas 1 644,60 krooni ehk 105,11 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.
6. Ajavahemikul 23.11.2010-23.12.2010 elas hageja elukaaslase juures, kuna elektri puudumisel ei saanud hageja oma korteris normaalselt elada. Seoses elektrienergia väljalülitamisega tekkisid hagejal unehäired ja hageja muutus närviliseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja korterit köetakse üksnes elektrienergiaga, mistõttu tõi elektri väljalülitamine hagejale kaasa palju ebamugavusi ja kannatusi, mistõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju summas 1 644,60 krooni ehk 105,11 eurot. 5 20.

§ 128

lg 5 alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 1 alusel lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Riigikohus on oma 08.12.2011 lahendi punktis 16 kohtuasjas nr 3-2-1-171-10 märkinud, et: „Isik peab

§ 127

lg 4 järgi hüvitama kahju siiski üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17).“ Eeltooduga on tõendatud, et kostja lülitas hageja tarbimiskohas voolu välja tulenevalt hageja enda poolsest lepingu rikkumisest ehk kuna hageja ei tasunud kostjale arveid kostja poolt osutatud teenuste eest, oli kostja sunnitud hageja tarbimiskohas voolu välja lülitama, mistõttu on hageja ise tekitanud võlgnevusse jäämisega olukorra, kus kostja oli sunnitud voolu välja lülitama. Seega, kui hageja oleks täitnud oma kohustusi ei oleks hageja pidanud minema elama elukaaslase juurde ning elektri väljalülitamine ei oleks hagejale tekitanud unehäireid ja muutnud hageja närviliseks. Samuti on hageja väited unehäirete, ebamugavuste ja kannatuste tekkimise kohta tõendamata ja põhjendamata. Seega on mittevaralise kahju tekitamine hagejale tõendamata ning puuduvad alused mittevaralise nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 6