Obsah (4)

§ 1043§ 127§ 1045§ 1050

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-278

§ 1043

näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul ei leidnud antud juhul tõendamist, et kostja oli hagejale tekkinud kahjus süüdi. Hageja küll kirjeldas, et vesi, mis kahju tekitas, voolas alla kostjale kuuluvast korterist, kuid ei ole seda suutnud veenvalt tõendada. Fotomaterjal, mille hageja esitas, oli dateerimata ning sellelt ei olnud võimalik tuvastada sellises ulatuses veekahjustusi, nagu hageja hagis kirjeldas. Paikvaatlusel ei tuvastanud kohus samuti hagis kirjeldatud ulatuses kahjustusi. Ka ehitusinsener K.K. kinnitas, et hageja kirjeldatud mahus veekahju oleks pidanud jätma jälgi kostja korterile ning tõenäoliselt ka kõrval asuvatele korteritele. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et hageja korteris ei ilmne põrandal ja põrandakonstruktsioonis veekahjustusi. Köögis põrandakatte all olev puitlaastplaat ei ole pundunud ja deformeerunud, mis oleks iseloomuslik ulatuslikule vettimisele. Tunnistaja A.L. ütluse (tl 97) kohaselt kattis hageja korteris põrandat vähemalt 4 cm veekiht (voolas üle välisukse lävepaku). Seega pidi vesi katma korteri kogu põrandapinda, mis oleks vältimatult kaasa toonud põrandakonstruktsiooni pöördumatu deformeerumise. Hageja korteris ilmnenud hallituse jäljed olid seletatavad puuduliku kütmisega ja vähese ventilatsiooniga, kuna hallituse plekid paiknesid magamistoas väliseinas kohas, kus voodi oli tihedalt vastu seina. Seinte vettimise korral oleks hallitust ilmnenud ka mujal. Hageja korteris hallituse jälgede olemasolu ei tõenda veekahju tekkimist kostja korterist. Tunnistaja K.M. kinnitas (tl 120), et kostja korteris ei ole veeõnnetust toimunud. Kohtul puudus alus kahelda alaealise tunnistaja ütlustes. Hageja esitatud veearvestus ei tõenda samuti asjaolu, et kostja on hagejale tekkinud veekahjus süüdi. Nimetatud arvestused näitasid vaid seda, et teatud perioodil oli veekulu tavapärasest suurem. Kohus selgitas ka, et asjas ei olegi vaidlust selle üle, et hageja korter on veekahju saanud. Vaidlusi tekitas see, kas veekahju põhjustas kostja. Kohus leidis eelkõige paikvaatlusele tuginedes, et hageja korteris väidetavalt toimunud veekahjustus võis alguse saada hageja enda korterist, kuna oli vähetõenäoline, et vihmavesi oleks saanud maja esimesele korrusele imbuda hagiavalduses kirjeldatud koguses. Kuna tõendamist pole leidnud põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja kostja vastutuse vahel, leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks oli põhjendamata. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Laida Salf esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse (vaheotsuse) tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta Riina Muugi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei põhine maakohtu otsus kohtus uuritud tõenditel. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja ebaõigelt ja sellest tulenevalt teinud ekslikke järeldusi; 2) on selgusetu otsuse p-s 25 olev järeldus, et puudub põhjuslik seos hageja kahju ja kostja vastutuse vahel. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. Apellant on seisukohal, et tunnistajate A.L. i, K.M. ja T.K. ütlustest tuleneb põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel; 3) rajaneb otsus ainult paikvaatlusel ja tunnistajate K.M. i ja K.K. ütlustel; 4) ei ole oluline, et fotomaterjal on dateerimata. Tunnistaja A.L. on selgitanud, millal ta pildid tegi; 5) ei ole kostja kui korteriomandi omaniku vastutus teisele korteriomanikule tekitatud kahju eest süüline. Kostja võiks vastutusest vabaneda vabandatavuse korral (Riigikohtu otsus 3-2-138-05 p 10). 04.04.
2. a esitas apellant vastuse vastustaja vastusele. Vastuväidete kohaselt on tunnistaja K.M. i ütluste usaldusväärsus kahtluse all. Vastustaja väide, et hageja loobus ekspertiisist, on eksitav. Ekspertiisi oleks pidanud taotlema kostja, et hageja tõendeid ümber lükata. Apellant palub kohtul välja mõista kõik seaduses ettenähtud viivised kahju hüvitamisega venitamise tõttu.
3. Riina Muug vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) olid tunnistajate ütlused protsessis vasturääkivad. Hageja tunnistajad kirjeldasid vee jooksmist kostja korterist, kostja tunnistajad kinnitasid, et kostja korteris pole mingit avariid esinenud. Seega sai kohus tunnistajate ütluste hindamisel lähtuda ainult diskretsiooniõigusest; 2) jättis hageja kasutamata võimaluse oma nõude põhjendatust tõendada – loobus ekspertiisi läbiviimise võimalusest. Põhjendatud ei ole hageja väide, et nii pika aja möödumisel ei ole võimalik veekahjustuse jälgi kostja korteris leida. Hageja ei ole ehitusalaste teadmistega isik. Tunnistaja K.K. tunnistas, et ekspertiisi tegemisel oleks kindlasti näha, kas kostja korteris oli veeavarii; 3) ei esine apellatsioonkaebuses mitte ühtegi alust kohtuotsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt ja vaidlustatud maakohtu vaheotsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saadab asja eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5. Hageja esitas kostja vastu nõude

§ 1043

alusel, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekkimise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 4 Asjas ei ole maakohus tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse väita, et kahju tekkimine ei ole õigusvastane

§ 1045

lg 2 alusel.

§ 1050

lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesolevas asjas taotlesid pooled maakohtus vaheotsuse tegemist TsMS § 499 lg 1 alusel nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, siis tuli maakohtul lahendada küsimused, kas hagejal on kahju tekkinud, kas esineb kostja käitumise õigusvastasus ja kas kostja on süü eelduse ümber lükanud, samuti põhjuslik seos kostja käitumise ja hageja kahju vahel. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et 23.01.2009 kahjustas hageja omandit ülakorruselt alla valgunud vesi. Maakohus on otsuse põhjendustes ka möönnud, et hageja omandit on kahjustatud. Maakohus leidis, et kostja süü ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et

§ 1050lg 1 tulenevalt eeldatakse kostja süüd.

Ringkonnakohtu arvates ei ole piisav tuvastada kostja süü puudumine tunnistaja K.M. ütluste alusel. Maakohus ei ole andnud hinnangut asjas kogutud tõenditele, sh tunnistajate A.L. , T.K. , K. M. ütlustele. Samuti ei ole maakohus hinnanud tunnistaja K.K. i ütlust, et (kostja) „WC poti toide on ümber ehitatud, lõdviktoru oli võetud vannitoa kraani juurest. Sellist ümberehitust oli võimalik tuvastada“ (lk 123). Asjas on tõendatud suurenenud veekulu elamus väidetava veeavarii toimumise perioodil. Ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt läbiviidud paikvaatlus ei anna vastuseid asjas tähtsust omavatele küsimustele. Ringkonnakohus märgib, et kostja jäi taotluse juurde viia läbi ekspertiis, et tuvastada veelekke põhjus, kuid maakohus ei võtnud nimetatud taotluse osas seisukohta. 9. Ringkonnakohus ei võta seisukohta apellatsioonkaebuses esitatud taotluse osas kuulata üle tunnistaja L.L. , kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule. Nimetatud taotluse osas peab seisukoha võtma maakohus asja uuel läbivaatamisel. 10. Ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ja menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja lõpplahendis. Üllar Roostoja Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi