) § 117 lg-ga 1 on mõlemal vanemal poja suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad
lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust
Vanemate ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju
Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab
Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.
lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Käesolevas asjas on mõlemad vanemad esitanud avalduse vanema hooldusõiguse reguleerimiseks ja väljendanud sellega, et vanemate ühine hooldusõigus ei saa jätkuda. Kuna hooldusõiguse osas on vanemate vahel tõsised erimeelsused, ei ole olukord, kus vanematel on lapse suhtes võrdne hooldusõigus, jätkumine võimalik. Asja menetluse jooksul lapse vanemad kokkuleppele ei jõudnud. Hageja on palunud ühine hooldusõigus lõpetada ja anda lapse ainuhooldus hagejale, kostja on esitanud avalduse anda talle otsustusõigus lapse viibimiskoha ja lasteaia valikul. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse vanemate vahel korduvad ja tõsised erimeelsused, sh mitte ainult lapse elukoha ja lasteaias käimise küsimuses, vaid ka lapse igapäevase kasvatamise küsimuses. Vaidlus on mh selles millal tuleks last toita, kas teda peaks mähkmetest võõrutama, kui tihti peaks mähkmeid vahetama, kas ja kui tihti peaks laps õues käima ja televiisorit vaatama jne. Kostja poolt esitatud vidematerjalist aga ka häälsalvestiste valikust on tuvastatav, et vanemate omavahelised suhted on äärmiselt pingelised. Vanemate vahelised vastuolud on nii suured, et lapse suhtes ühine hooldusõiguse jätkumine ei ole kohtu arvates lapse huvides mõistlik. Perekonnaseaduse § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et perekond on olnud aastaid hageja ülalpidamisel. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teinud vahetevahel küll juhutöid, kuid sellest saadav tulu ei ole olnud märkimisväärne. Kostja on väitnud, et neil oli hagejaga abielludes kokkulepe, et kostjast saab ülalpeetav, ta on koduste majapidamisasjade eest hoolitseja, ja 6 hageja on töökäiv abikaasa. Kohtu arvates ei ole see väide tõendamist leidnud ja majandusliku valmisoleku hindamisel lapse kasvatamiseks ei oma see väide ka tähtsust. Kostja väidete kohaselt moodustab tema sissetulek käesoleval ajal ~100 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et 2011.a detsembris ja 2012 a jaanuaris on talle laekunud rohkem kui 100 eurot, kuid sellele eelnevalt pangakontole laekunud sissetulekud kostjal sisuliselt puuduvad. Asjas puudub vaidlus, et kostja tööl ei käi, regulaarne sissetulek puudub, hagejal on kindel töökoht ja regulaarne sissetulek. Seega tuleb asuda seisukohale, et parem majanduslik valmisolek last kasvatada on lapse emal. Kohaliku omavalitsuse ja lapse esindaja RÕS arvamuse kohaselt nähtus kodukülastustest vanemate elukohtadesse, et lapse emal on lapse jaoks paremad elamistingimused. Alates jaanuarist 2011.a üürib kostja korterit, kuid seal puudub lapse kasvatamiseks vajalik mööbel, mh ei ole lapsel oma voodit. Kostja on asja materjalidele lisanud üürilepingu, millest nähtuvalt moodustab igakuine üüritasu 170 eurot, millele lisanduvad kommunaaltasud. Asjas on kohtu arvates kaheldav, et kostja oma sissetulekuga, mis väidetavalt moodustab ~100 eurot kuus, suudab nimetatud elamispinna eest pikemaajaliselt tasuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et lapsele kindlat elukohta saab pakkuda vaid hageja. Hoolimata kostja vastupidistest seisukohtadest, on kohtu arvates lapse emapoolne lapse eest hoolitsemine ja pühendumus tagada lapsele arenemiseks head tingimused, olnud eeskujulik. Asja materjalidele lisatud tervisekaardi väljavõtetest nähtuvalt on lapsega käidud regulaarselt arsti juures ja järgitud arstide nõuandeid. Ema pani lapse lasteaeda, hoolimata lapse isa vastuseisust, ning lasteaia poolt antud arvamusest nähtuvalt, oli see lapse arengule väga positiivne otsus. Lapse isa väited, laps oleks pidanud veel temaga koju jääma, ei ole millegagi põhjendatud. Lapse isa väited, et temal on vajalikud oskused ja suurepärased kogemused konkreetse lapse, D , kasvatamiseks kodus ei ole kohtu arvates millegagi tõendamist leidnud. Lapsel on diagnoositud hiline arengutähis. Seetõttu on vajalik erialaspetsialistide sh logopeedi abi ja eakohase tegevuse arendamiseks samavanuste laste eeskuju ja kogemused. Asja materjalidele lisatud poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt on kostja soovinud lapsega kohtuda ja laps on regulaarselt isa külastanud. Lapse ema on enne lapse isa juurde viimist teinud järelepärimisi lapse jaoks vajalike esemete ja söögi olemasolu kohta. Sellest tuleb kohtu arvates järeldada, et lapse huvidega kooskõlas on hageja soosinud lapse ja isa kohtumisi. Arvestades asjas esitatud tõendeid on kohus seisukohal, et millegagi pole tõendamist leidnud kostja väide, et hageja ei ole psüühhiliste probleemide tõttu võimeline last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Kostja poolt kolmandatele isikutele tehtud järelepärimised hageja eraelu kohta, hagejat halvustavad kõned ja sõnumid poolte tutvusringkonnale, videomaterjalist nähtav kostja süüdistav hoiak hageja suhtes on loonud ebaterve õhkkonna ja pingestanud poolte suhteid, kuid järeldada sellest ühe või teise poole tõsiseid vaimseid terviseprobleeme võimalik ei ole. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada ja ainuhooldusõigus lapse suhtes tuleb anda üle lapse emale. Käesoleval ajal on lapse huvides, et ainuhooldusõigust teostab vanem, kes suudab lapsele pakkuda stabiilset heaolu, hoolitsust ja kasvatust. Kuna ainuhooldus tuleb anda lapse suhtes lapse emale tuleb kostja avaldus lapse ema hooldusõiguse piiramiseks ja kostjale otsustusõiguse üleandmiseks jätta rahuldamata. 7 III. Alaealine laps e hageja II on esitanud kostja vastu nõude tema ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane.
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Asjas puudub vaidlus, et laps elab koos emaga. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes tuleb rahuldada ja emale tuleb anda üle lapse ainuhooldusõigus. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kostja hagejale II elatist tasunud ei ole. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on hageja II ülalpidamist toetanud muul viisil kui elatisesumma tasumisega, näit. ostnud riideid, mänguasju, tasunud lasteaiatasu vmt. Laps on olnud oma ema ülalpidamisel. Hageja II palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimumsummas sh palutakse elatis välja mõista otsusele tegemisele järgnevast kuust.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012.a moodustab ühe vanema poolt tasutav elatise miinimumsumma145 eurot. Nimetatud seaduses sätestatud elatise miinimumäär eeldab, et iga lapse normaalseks arenemiseks ja kasvamiseks kulub vähemalt selline summa mõlema vanema poolse panusena (2x139,01 eurot ja alates 01.01.2012.a 2x145eurot). Seega puudub vajadus analüüsida võimalikke lapsele tehtavaid kulutusi erinevate kulude lõikes. Kostja on asjas väitnud, et tema sissetulek moodustab juhutööde eest saadavast sissetulekust keskmiselt 100 eurot kuus, mistõttu ta ei ole võimeline lapsele elatist tasuma.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks püüdnud leida endale püsivat töökohta ja regulaarset sissetulekut. Ühtegi mõistlikku põhjust, miks ta kuhugi tööle pole asunud, kostja ei avaldanud. Kostja avaldatu kohaselt on tal juba pikka aega mitmeid äriprojekte ja plaane need realiseerimiseks, kuid miks ta neid teostama ei ole asunud jäi selgusetuks. Asjaolu, et kostja ei oska riigikeelt ei ole kohtu arvates tööle asumiseks piisavaks takistuseks. Eesti Vabariigis töötab piisavalt ainult võõrkeelt oskavaid isikuid. Kostja pole tõendanud, et ta mingile töökohale on üldse kandideerinud või mingit initsiatiivi töökoha leidmiseks ilmutanud. Kostja on terve, tööealine isik, kellel kohtu arvates puuduvad igasugused takistused selleks piisava tahte olemasolul tööd leida. Seega leiab kohus, et hageja II hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. 8 MENETLUSKULUD Käesolevas asjas esitati hagis abielulahutuse, elatise ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise nõuded, kostja esitas vastuavalduse vanemate hooldusõiguse piiramiseks lapse ema suhtes. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejad on palunud hagis menetluskulud jätta poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et hagi rahuldatakse, kostja avaldus jäetakse rahuldamata, hagejad on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning juhindudes TsMS §-st 164 lg 1 ja 174 lg 2 teises lauses sätestatut leiab kohus, et hagejate menetluskulud (v.a alaealisele osutatud riigi õigusabi) tuleb jätta hagejate endi kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Alaealisele hagejale määratud riigi õigusabi korras esindaja tasud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Kostjale menetlusabina saadud riigilõivu ja riigi õigusabi tasumise riigituludesse määra ja korra määrab kohus kindlaks eraldi määrusega, peale seda kui, kostjale riigi õigusabi esitanud advokaat esitab tasu ja kulude taotluse. Krista Kirspuu Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.