tähenduses, millede osas on kohustuste täitmise järjekord ebapiisava makse tegemisel määratud
Kuna pooltevahelistele lepingutele kohaldatav
lg 2 määrab
lg-st 2 erinevat kohustuste täitmist järjekorda, siis ei olnud hagejal ka mistahes õigust arvestada kostja poolt tasutud maksetelt esmalt intresse. Meeldetuletusmaksete näol on sisuliselt tegemist hageja ühepoolselt kehtestatud hinnakirjaga, kostja peab hageja intressinõuet pärast laenulepingute lõppemist alusetuks. Kostja pidas ning peab hageja 10.04.2009 teatist laenulepingute ülesütlemisavaldusena, mille esitamisega lõppes hagejal intressi arvestamise õigus, viivisearvestus on alusetu kuna viivist on arvestatud põhivõlgnevusest suuremalt summalt. Kostja peab tema vastu suunatud kahjunõuet summas 157,02 eurot alusetuks ning vaidleb sellele vastu. Alates 15.06.2011 on kostjal tuvastatud töövõime kaotus 50% ulatuses üldhaigestumise põhjusel. Kostja ei tööta ning tema ainsaks sissetulekuks on pension summas 128,45 eurot, millist asjaolu tõendamiseks esitab kostja Sotsiaalkindlustusameti otsust nr XXX. Kostja majanduslik olukord on väga halb ning pensioni ei jätku kostja normaalseks toitmiseks ja muude igapäevaste ja loomulike vajaduste rahuldamiseks. Kostja palub kohtul arvestada tema üldist majanduslikku olukorda ning sellest tulenevaid makseraskusi, mis ei võimalda tal tasuda hagejale koguvõlgnevust korraga. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele menetluse kestel täpsustatud ulatuses. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 3 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja TFAB ja AO vahel sõlmiti laenulepingud, mille alusel andis hageja kostjale laenu kogusummas 31 000 krooni (so. 1981,26 eurot), mis kanti hageja poolt üle kostja arvelduskontole 19.11.2007 ja 05.08.2008 (tlk 32,60,162, hageja omaksvõtt tlk 166), vaidluse all ei ole seegi, et kostja ei ole tagastanud hagejale kogu laenusummat vastavalt laenulepingus kokkulepitule ega tasunud igakuiseid intressi makseid. Samuti ei vaidle pooled lepingu ülesütlemise üle, seega loeb kohus tõendatuks, et hageja ütles laenulepingu üles 10.04.2011
lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 alusel.
lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles.
lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse (
) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on andnud kostjale laenu summas 1981,26 eurot, millise summa on kostja
lg 1 ja laenulepingu kohaselt kohustatud hagejale tagastama.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Kostja on rikkunud laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale kokkulepitud igakuiseid laenu- ja intressi makseid, mistõttu ei ole kogu laenusumma tagastatud. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja põhinõue on summas 523.61 eurot, viivise summas 35.65 eurot, intressi summas 466.73 eurot ja kahju summas 157.02 eurot, kostja ei vaidlusta vaid põhisumma osalist võlgnevust. Kohtu hinnangul kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 525.61 eurot. Kostja kohustub tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest 26,4% intressi aastas tasumata laenusummalt, seega hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 466.73 eurot hageja arvestuse järgi, arvestatuna, et intress määr päevas on 0,072% . Kostja ei ole vaidlustanud intressi määra, samuti ei ole vaidluse alla asjaolu, et lepingulist kohustust – intressi maksmist- on kostja rikkunud.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud.
lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja väited nagu ei puudutaks see käesolevat menetlust, lükkab ümber hageja esitatud arve (tlk 78), kus on sõnaselgelt ära märgitud seotus kostjaga. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja vastuväiteid esinduse osas kohus põhjendatud ei pea, käesolevas asjas osales esindaja Eerika Erlach (tlk 153), kes omab TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt õigust esinduseks (tlk 154), mida kinnitab Tartu Ülikooli diplom. Menetluskulude jaotus. . TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.