Obsah (7)

§ 477§ 198§ 172§ 173§ 174§ 122§ 475

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 01. veebruar 2012.a. Tallinn Tsiviilasi IO ja IO aval

§ 477

lg 7 alusel kogutud tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus rahuldamisele ei kuulu. 2 6. Avaldajate poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 2, mis sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju (peale 1.lõikes märgitute), mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Juhindudes

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldajate ja puudutatud isiku vahel on sõlmitud kolm laenulepingut (t/l 9-21) eluaseme ehitamiseks ning laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi tagavad hüpoteegid, mis on seatud kinnistule asukohaga XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakond, Harju jaoskond, registriosa nr. XXX). Avaldajad esitasid kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks, kuna nad peavad täitemenetluse jätkamist enda suhtes ebaõiglaseks eelkõige põhjusel, et avaldajatel ning nende kahel täisealisel lapsel puudub püsiv sissetulek ning kodu kaotamine tähendaks sisuliselt sotsiaalset katastroofi.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks avaldaja soovitud viisil. TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamisel tuleb arvestada ka sissenõudja huve. Olukorras, kus sissenõudja on oma nõude maksma pannud, on sissenõudjal õigustatud ootus, et täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehtaks ja saabuks õigusrahu.
3. Kuivõrd kohus peab tulenevalt TMS § 45 arvestama võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda, siis kooskõlas

§ 477lg 7 kogus kohus avalduse lahendamiseks omal algatusel tõendeid.

Kinnistusraamatu sissekande kohaselt kuulub avaldajatele kinnistu XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakond, Harju jaoskond, registriosa nr. XXX) mis on väidetavalt avaldajate ja avaldajate täisealiste laste elukoht (t/l 22). Avaldaja IO omab äriühingut I OÜ (t/l 153). E OÜ, mille omanikud on ka avaldajad, on pankrotis (t/l 154). Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrüki kohaselt on avaldaja IO saanud sisstulekuid Eesti Töötukassalt detsembris 2011.a. (t/l 159) ning avaldaja IO OÜ E novembris 2010.a. (t/l 158). Avaldajate väide, et kõik nende pereliikmed on töötud on ümberlükatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrükkidega, milliste kohaselt on NO saanud sissetulekuid OÜ K novembris 2011.a. (t/l 172) ja VO OÜ CV detsembris 2011.a. (t/l 171). Samuti kuuluvad avaldajale IO Vene Föderatsioonis asuvad hoone ja maa (t/l 31-36).

1. Kohus ei nõustu avaldajate seisukohaga selles, et antud juhul tuleb täitemenetlus ajatada selliselt, et avaldajad tasuvad igakuiselt sissenõudjale 15 000 krooni (958,67 eurot), kuivõrd avaldajad ei ole millegagi tõendanud oma igakuised regulaarseid sissetulekuid sellises summas. Ka ei ole puudutatud isiku väidetel avaldajad oma võlgnevust varasemalt kustutanud, kuigi nad on seda korduvalt lubanud ning neile on antud ka selleks eelnevalt piisavalt aega (t/l 71-94). Esmane teade lepingu ülesütlemisest on avaldajatele saadetud 28.08.2009.a. (t/l 71-72). Seega ei kinnita nimetatu avaldajate väiteid selle kohta, et nad on võimelised tasuma igakuiselt 15 000 krooni.
2. Kohus ei pea põhjendatuks ka avaldajate taotlust peatada täitemenetlus kuni vara müümiseni Vene Föderatsioonis, kuna selliselt täitemenetluse peatamine kahjustab oluliselt 3 sissenõudja huve, sest ei ole prognoositav vara müümisele kuluv aeg. Samuti ei ole põhjendatud täitemenetluse peatamine kuni kuueks kuuks vara müümise eesmärgil, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avaldajate ja sissenõudja vahel on läbirääkimised toimunud ning avaldajatele on antud täiendavalt aega Vene Föderatsioonis asuva kinnisvara müümiseks täitemenetluses kuni 2010.a. oktoobri lõpuni (t/l 95). Avaldajatel on olnud ka käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal võimalik otsida lahendusi, mis välistaksid sundtäitmise. Lisaks peab kohus arvestama sissenõudja huvidega, millistele kohus on viidanud käesoleva kohtumääruse p.
3. Kohus asub seisukohale, et täitemenetluse läbiviimine avaldajate suhtes ei ole antud juhul ebaõiglane, kuivõrd puudub selliste asjaolude kokkusattumus, mis tooks avaldajatele kaasa äärmiselt ebasoodsad tagajärjed, milliste talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Kõige eelpooltoodu alusel ei pea kohus esitatud avaldust põhjendatuks ning see jääb rahuldamata.
4. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
5. Kohus on käesoleva avalduse menetlemisel küsinud seisukohta ka kohtutäiturilt (t/l 69). Nimetatu ei tähenda, et kohtutäitur oleks antud asjas puudutatud isik, kuivõrd kohus kohtutäiturit menetlusse kaasanud ei ole (t/l 40). Samuti ei ole avaldajad kohtutäiturit puudutatud isikuna oma avalduses märkinud.

§ 198

lg 3 kohaselt eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Kohus on seisukohal, et antud juhul kohtutäituril edasikaebamiseks õigus puudub. 14.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldus jääb rahuldamata määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda. 15. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse avalduse täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks, mis on hagita asi

§ 475lg 2 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4