← Eesti

2-11-63770/13

Obsah (9)§ 102§ 1§ 31§ 28§ 109§ 86§ 19§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2012. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsivii

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

  1. Kohustada juhatuse liiget KK, endist juhatuse liiget TL ja endist juhatuse liiget LL kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
  2. aprillil
  3. a kell 12.
  4. Kui KK, TL ja LL vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
  5. Määrata Toomas Saarmale ajutise pankrotihalduri tasu 3 105 (kolm tuhat ükssada viis) eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 083 (üks tuhat kaheksakümmend kolm) eurot ja 77 senti (sh käibemaks) pankrotivara arvelt. Vajalike kulutuste katteks määratud 1 083,77 euro väljamakse teostada OÜ-le Haldur (konto nr XXXXXXXXXXXX).
  6. Edastada määrus registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse ROÜ-le kuuluva kinnisasja (registriosa XXX) juurde.
  7. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Harju Maakohtu registriosakonda.
  8. Menetluskulud jätta täies ulatuses ROÜ kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldused Võlausaldaja on müünud ja tarninud Võlgnikule erinevaid kaupu vastavalt Võlgnikule esitatud müügiarvetele kogusummas 19 432,40 eurot, millised arved on Võlgniku poolt Võlausaldajale täies ulatusest tasumata. Võlausaldaja esitas Võlgnikule
  9. detsembril 2011 pankrotihoiatuse, milles nõudis oma üle 30 päeva sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmist 10 päeva jooksul, s.o hiljemalt
  10. detsembriks
  11. Pankrotihoiatuse toimetas Võlausaldaja Võlgnikule kätte nii e-posti teel kui ka täiendavalt tähitud postiga. Võlgnik ühtegi vastuväidet pankrotihoiatusele esitanud ei ole. Arvestades asjaolu, et Võlgnik ei suuda hoolimata pankrotihoiatuse esitamisest tasuda Võlausaldaja poolt Võlgnikule esitatud arveid, tuleb Võlgnikku pidada

§ 1lg 2 ja § 10 lg 2 p 1 järgi püsivalt maksejõuetuks.

13.01.2012 esitas võlgnik pankrotiavalduse. 30.01.2012. a määrusega nimetas kohus ROÜ ajutiseks halduriks Toomas Saarma. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada ROÜ pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Toomas Saarma.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine 2 haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 2 707 321,90 euro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on 9 562 951,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku majandustegevus on sisuliselt seiskunud. Ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal, tekkis võlgniku püsiv maksejõuetus

  1. a juunis. Swedbank AS poolt antud laenust 1 042 000 eurot muutus sissenõutavaks juba 31.05.
  2. a. Võlgnik ei suutnud seda kohustust täita sissenõutavaks muutumise hetkel ega ka hiljem. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku endine juhatuse liige TL pankrotiavalduse esitamise kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. ROÜ esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse
  3. jaanuaril 2012.a, seega kohtu hinnangul hilinenult. KarS § 385 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhatuse hinnangul on maksejõuetuse tekkimine tingitud E ja S otsusest korraldada ümber jaotuslogistika. Samuti suuremate jaekettide ostupoliitika ning hinnasõja vallandumine. Võlgniku poolt ei ole aga ajutisele haldurile esitatud andmeid ja selgitusi juhatuse poolse tegutsemise kohta muutuvas majanduskeskkonnas. Ajutisel halduril puuduvad ajutises menetluses tuvastatu põhjal andmed, et varasemad juhtimisotsused oleks käsitletavad raskete juhtimisvigadena pankrotiseaduse tähenduses, küll on juhtimisotsused avaldanud olulist mõju maksejõuetuse tekkimisele, sest järjepidevalt kahjumlikule majandustegevusele ei ole järgnenud kiireid juhatuse otsuseid muutuvas majanduskeskkonnas olukorra parandamiseks. Ajutise halduri aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige KK ja endised juhatuse liikmed TL ja LL.

§ 19

lg 3 kohaselt kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma on esitanud tasunõude 34,5 töötunni eest kokku summas 3 105 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 3 105 eurot ja tehtud kulutuste eest 1 083,77 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 3 Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.