kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Liisinguvõtja OÜ BG kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõppemises. Kostjate RO ja MA vastutus tuleneb
lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on seisukohal, et tõendatud on sõiduki väärtus tagastamise hetkel 59 000 krooni e 49 166,67 krooni käibemaksuta. Nimetatud summa nähtub vara müükisuunamise aktist. Kostjad pole tõendanud liisingueseme kõrgemat väärtust selle tagastamise hetkel ning hageja selle madalamat väärtust. Kohus on seisukohal, et hageja väited ei tõenda liisingueseme madalamat väärtust. Kui hageja oli seisukohal, et liisingueseme turuväärtus oli madalam, oleks asjakohane seda ka sellise 3 hinnaga pakkuda. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnas, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Seega kui liisinguese pandi müüki hinnaga 59 000 krooni e 49 166,67 krooni (3142,32 eurot) käibemaksuta, oleks lubatav 10% hinnaerinevus 4916,66 krooni (314,23 eurot) ning müügihind mitte alla 44 250,01 krooni (2828,09 eurot). hageja on liisingueseme müünud aga 31 666,66 krooni eest (2023,87 eurot). Eeltoodust tulenevalt on liisinguandaja sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.7 tühine osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega tagastamise hetkel ning lähtuda tuleb
Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue koosneb järgmistest positsioonidest: debitoorne võlgnevus summas 290, 09 eurot (osamaksed 256, 33 eurot, intress 21,02 eurot ning viivis 12,74 eurot), tagastusteenus 159,78 eurot, jääkmaksumus 3254,60 eurot ning müügiteenus 319,59 eurot. Seega on hageja nõue kokku 4024,06 eurot. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 881,74 eurot (4024,06 3142,32).
Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,25 % päevas. Hageja on viivist nõudnud perioodi 08.07.2010 kuni 29.03.2011 eest. Kohus on seisukohal, et põhinõue on summas 847,98 eurot (881,74- 21,02-12,74). Viivise arvestamisel tuleb lähtuda sellest summast. Seega on viivis 597,83 eurot (847,98 x0,25x282). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 1445,81 eurot (847,98 + 597,83 ). TsMS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates 30.03.2011 kuni põhinõude 847,98 eurot täitmiseni viivisemääraga 0,25% päevas. Vastuseks kostja I vastuväidetele märgib kohus järgmist. Kostja I oli liisinguvõtja seaduslik esindaja. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal lasus kohustus korraliku ettevõtja hoolsusega korraldada posti vastuvõtmine OÜ BG registrijärgsel aadressil (ühtlasi lepingus märgitud aadress). Vastavalt üldtingimuste p 10.3 edastas hageja teatise kostja 1 poolt lepingus märgitud aadressile XXX. Lepingus sisaldus kohustus informeerida hagejat andmete muutumisest. Kostja 1 on allkirjaga kinnitanud, et mõistis käenduslepingus sisalduvaid kohustusi. Viivisemäära 0,25% ei saa pidada liigkõrgeks. Kuivõrd liisingueset ei tagastatud, on põhjendatud ka tagastusteenus. Hageja ei ole autode müümisele spetsialiseerunud äriühing, seega on põhjendatud ka sellise teenuse sisseostmine. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust ka kostja I võimalikud nõuded kostja II vastu.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esitatud vastuväited aluseks hagi rahuldamata jätmisele. 3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab hagi osaliselt, jäävad TsMS §163 kohaselt kohtukulud poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.