Obsah (9)

§ 127§ 115§ 211§ 14§ 77§ 132§ 218§ 222§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 16.detsember 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-11330 Tsivi

§ 127

lg 1 alusel tuleb kostjal hüvitada kulutused, mis tuleb teha küttekolde viimiseks olukorda, millises see oleks pidanud olema, et lepingu nõuetele vastata. Käesoleval juhul on vajalik ehitada uus küttekolle juba ainuüksi seetõttu, et olemasoleval kütteseadmel puudub võimsus, et maja ära kütta. Samas tuleb kahjuhüvitisest

§ 127

lg 5 alusel maha arvata kasu, mida hagejad saavad seoses sellega, et hoonesse ehitatakse uus küttekolle. 3

1. Tunnistaja T. T ütluste järgi ehitati küttekolle
2. aastal ehk 18 aastat enne müügilepingu sõlmimist. Tunnistaja T. T hinnangul on sellise kütteseadme eluiga 1520 aastat. Tunnistaja M. M hinnangul võib sellise kütteseadme eluiga olla 10-30 aastat. Arvestades kütteseadme eeldatavat kasutusaega (eluiga) ja kütteseadme vanust müügilepingu sõlmimisel, oli müügilepingu sõlmimise ajaks kütteseadme kasutusaeg märkimisväärses osas möödas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud arvata uue küttekolde ehitamise keskmisest maksumusest maha 80 %. Seega on kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruseks 1599,20 eurot.
3. Lineus Group OÜ 12.07.2011 defekteerimise akti kohaselt on elektriline põrandaküttekaabel takistuses ja vajab väljavahetamist. Seega ei ole viga termostaadis. Kuna põrandaküte ei tööta, siis ei vasta müüdud asi selles osas lepingutingimustele. OÜ Celander 07.02.2011 hinnapakkumise kohaselt maksavad põrandaküttekaabli vahetustööd 780 eurot. Ilma põrandat lammutamata ei ole põrandaküttekaabli väljavahetamine võimalik.

§ 115

lg-st 1 tulenevalt puudub selles osas alus kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna kahju hüvitamisest (põrandaküttekaabli väljavahetamisest) ei saa hagejad sisuliselt kasu. Seega tuleb kostjalt välja mõista põrandaküttekaabli vahetustööde maksumus 780 eurot. Hagejate apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi 4772,80 euro osas rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohtu otsusest võib järeldada, et ostjad olid õigustatud saama müügilepingu alusel valdavas osas amortiseerunud küttekolde, mille eluiga oli müügihetkeks 80% osas ammendunud ja millest tulenevalt vähendas kohus küttekolde osas väljamõistetavat kahjuhüvitist 80%. Kohus tugines küttekolde eluea tuvastamisel tunnistaja T. T ja M. M ütlustele, kes arvasid, et küttekolde elueaks on vastavalt 1520 aastat ja 10-30 aastat.
3. Maakohus jõudis õigele järeldusele selles osas, et müügiesemel asuv küttekolle on eluohtlik ja ei ole võimeline maja osa ära kütma, st küttekolle ehitati valesti ja liiga väikese võimsusega. Kohus leidis aga ekslikult, et hagejad oleks õigustatud saama lepingu järgi küttekolde, mille ressurss oli märkimisväärses osas ammendunud. Kohtu selline seisukoht oleks õige juhul, kui kostja oleks müügikuulutuses või müügieseme ülevaatusel hagejaid sellest informeerinud, et ostetavas majaosas on mittenõuetekohane ja amortiseerunud küttekolle, mis vajab kohest väljavahetamist. Sellisest asjaolust kostja hagejaid ei informeerinud.
4. Kostja märkis müügikuulutuses, et hoonel on ahiküte, mis oli hagejate jaoks oluliseks müügitehingu tingimuseks. Hagejad informeerisid korduvalt kostjat nii lepingueelsetel läbirääkimistel kui müügiobjekti ülevaatusel, et hagejate sooviks on osta endale ahiküttega maja, mida saab puudega kütta. Hagejad selgitasid, et neil on mitme aasta küttepuude varu varutud, ning neile oli oluline ka ahiküttega maja hea mikrokliima. Just see oli põhjuseks, miks hagejad soovisid keskküttega elamispinnast loobuda ja osta maja. Kostja aga ei informeerinud hagejaid küttekolde halvast ja eluohtlikust seisukorrast lepingueelsetel läbirääkimistel ega ka müügiobjekti ülevaatusel. Küttekolle oli visuaalselt hinnates kena ja kaasaegne ning hagejatel ei tekkinud mingitki kahtlust, et sellega saab hoonet normaalselt ära kütta ja küttekolle on heas seisukorras. Seda kinnitavad ka tunnistaja M. M ütlused, mille kohaselt oli visuaalselt tegemist kena viimistlusega kaminahjuga, mille järgi võis oletada, et 4 sellega saab maja ära kütta. Välisvaatlusel oli küttekolle heas seisukorras. Seega lõi kostja hagejates mulje, et hoonel on heas seisukorras küttekolle, millega saab hoone ära kütta. Kostja ei informeerinud müügitehingu tegemisel hagejaid ka sellest, millal küttekolle ehitati ja milline võiks selle eeldatav eluiga olla. Kostja ei andnud hagejatele üle mingeid küttekoldega seonduvaid dokumente, kuigi

§ 211lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud seda tegema.

Oma informeerimiskohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja lepingueelsete läbirääkimiste kohustusi. Kostja oleks pidanud

§ 14

lg 2 alusel kostjaid kõigist asjaoludest informeerima, mille vastu teisel poolel on äratuntav huvi. Kuna hagejad olid kostjat korduvalt teavitanud, et nende huviks oli ahjuküttega maja ostmine, siis ei saa olla vaidlust selle üle, et kostja varjas hagejate eest kütekolde väga halba seisukorda. 19. Küttekolde nõuetekohase kvaliteedi määramisel tuleb lähtuda müügilepingu tingimustest ja seadusest. Müügilepingu p-s 1.11.5 kinnitas müüja, et müügiesemel ei ole müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kuna kostja ei informeerinud hagejaid asja ülevaatusel küttekolde eluohtlikkusest ega amortiseerunud seisukorrast, pidi küttekolle

§ 77

lg-s 1 ja § 217 lg 2 p-s 1 sätestatu kohaselt vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ning see pidi olema sobiv ja piisava võimsusega maja normaalseks ärakütmiseks. Kohtu seisukoht, et hagejad olid õigustatud saama müügilepingu alusel mitte keskmise kvaliteediga küttekolde, vaid 80% osas amortiseerunud küttekolde, ei ole kooskõlas

§-s 77 lg-s 1 ja

§-s 217 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse täitmise kvaliteedi nõuetega. Keskmisest kvaliteedist oleks küttekolle tohtinud olla halvem üksnes siis, kui kostja oleks küttekolde tegelikust seisukorrast hagejaid enne lepingu sõlmimist informeerinud, sest väliselt oli küttekolle heas seisukorras. 20. Uue küttekolde maksumuse vähendamine on põhjendatud summas, mis on tarvilik töökorras kasutatud küttekolde uuendamiseks ekspluatatsiooni käigus. Hagejad vähendasid nimetatud eesmärgil oma kahju hüvitamise nõuet küttekolde osas 20% võrra võrreldes keskmise uue küttekolde maksumusega. Maakohtu poolne maksumuse vähendamine 80% suuruses ei ole kannatanute suhtes õiglane, sest sellise summa eest ei ole võimalik nõuetekohast küttekollet ehitada. Hagejad soovivad saada kahjuhüvitist mahus, mille eest on neil reaalselt võimalik nõuetekohane küttekolle ehitada. Maakohtu poolt vähendatud suuruses kahjuhüvitis on vastuolus

§ 127lg-s 5 sätestatuga.

1. Maakohus tuvastas õigesti, et müügieseme osaks olnud küttekolle oli nii suurte puudustega, et see tuleb asendada. Vaidlust ei saa olla selle üle, et tehniliselt ei ole hoonele võimalik kasutatud küttekollet ehitada, vaid ehitada saab üksnes uue küttekolde. Uue küttekolde ehitamise vajadus ei ole tingitud hagejate tegevusest, vaid kostja lepingurikkumisest, kuna ta ei andnud hagejatele üle nõuetekohases seisukorras küttekollet ja varjas hagejate eest selle tegelikku halba seisukorda. Uue küttekolde ehitamise kulu on hagejate jaoks kostja lepingurikkumisest tingitud „sundkuluks“, mille tekkimine ei sõltunud hagejate tahtest, mistõttu peaks selle eest vastutama kostja. Sellist sundkulude kandmist ei saa käsitleda kellegi rikastumisena, mis annaks aluse suuremahuliseks hüvitise vähendamiseks, sest need kulud on hagejatele nö „pealesunnitud“. Sundkulude või sundrikastumise olukorras väljamõistetava kahjuhüvitise oluline vähendamine satub vastuollu kahju hüvitamise eesmärgiga, sest vastasel juhul ei olekski võlausaldajal võimalik nõuetekohast asja soetada. On ebaõiglane ja vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kui müüja lepingurikkumisest 5 tingitud sundkulude kandmine jääb enamuses osas ostjate kanda, millega ei osatud lepingu sõlmimisel arvestada.
2. Maakohus eiras oma otsuses ka

§ 132lg 1.

Kui uus asi on vanaga võrreldes väärtuslikum, siis ei tohiks sellist võlausaldaja saadud kasu

§ 127

lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest maha arvata, sest vastasel korral ei oleks võlausaldajal üldse võimalik uut asja soetada. See aga muudaks saavutamatuks

§ 132

eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara koosseisu säilimine vara väärtusest sõltumata. Paragrahvis 132 toodud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks vara väärtuse säilimine, vaid vara koosseisu säilimine. Maakohus võttis ebaõigelt hüvitise suuruse määramisel aluseks vara väärtuse, mitte aga vara koosseisu. Hagejad soovivad sellist hüvitist, mis võimaldaks neil taastada vara koosseis, st nõuetekohane küttekolle, nii nagu see pidi müügilepingu järgi olema. Maakohtu poolt väljamõistetud 20% taastamistööde maksumusega ei ole võimalik nõuetekohast küttekollet ehitada, mis suudaks maja normaalselt ära kütta. Väljamõistetavaks kahjuhüvitiseks peab olema summa, mis võimaldab hagejatel ehitada keskmise kvaliteediga uue nõuetekohase küttekolde, mida seejärel vähendatakse mõistliku suuruseni. Õiglaseks kahjuhüvitiseks mittenõuetekohase küttekolde puhul on summa, mis on vajalik uue ja nõuetekohase küttekolde ehitamiseks, millest arvatakse maha kulud, mida hagejad oleks pidanud ise küttekollete normaalset ekspluatatsiooni arvestades aja möödudes uuendamiseks tegema.

§ 132

lg-s 1 sätestatud mõistlikud kulud, mida tuleks uue küttekolde ehitamisest maha arvata, on kulud, mida hagejad oleks pidanud ise küttekollete normaalset ekspluatatsiooni arvestades aja möödudes uuendamiseks tegema. Sellisteks kuludeks on küttekolde hooldus- ja puhastuskulud ning need ei saa olla suuremad kui 20% uue küttekolde maksumusest, mille võrra vähendasid hagejad hagiavalduses oma kahjunõuet võrreldes uue küttekolde maksumusega. Hagejad on õigustatud nõudma uue nõuetekohase küttekolde ehitamise keskmise turuhinna tasumist, mida on vähendatud 20% võrra mõistliku suuruseni. Kostja apellatsioonkaebus

1. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta täies ulatuses hagejate kanda.
2. Maakohus väljus hagi piiridest. Hagiavalduses käsitlevad hagejad kahjuna vaidlusaluse küttekolde nõuetele mittevastavust. Maakohus aga võttis omaalgatuslikult kahju hüvitise määramise aluseks elamu küttesüsteemi muutmise tervikuna. Kohus oleks pidanud nõudma kütteseadme nõuetega vastavusse viimise kulude tõendamist.
3. Kohus rikkus otsuses TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused ei lange kokku. Maakohus leidis ühelt poolt, et müügikuulutusest nähtuvalt on elamus ahiküte ja elektriküte. Kohus viitas ka tunnistajana ülekuulatud korstnapühkija M. M ütlustele, et vaidlusalune küttekolle ei pea maja ära kütma ja kamina ehitanud kaminaM T. T ütlustele, et kütteseadme funktsiooniks ei ole maja ära kütta, vaid tegu on abiküttevahendiga. Hagejate väiteks oli, et hoone suures toas paiknev kamin, mis on põhiküttekoldeks, ei lähe soojaks. Kostja selgitas, et see küttekolle ei ole põhiküttekolle. Kostja elas elamus 7 aastat ning kasutas elamus kombineeritud kütet (elektriradiaatorit, puuküttega pliiti ning puuküttega kaminat). 6 Eeltoodu tõttu jääb arusaamatuks, mille alusel leidis kohus vastupidiselt kõikidele tõenditele, et pooled leppisid kokku, et abikütteseade on põhiküttekolle.
4. Maakohus eiras asjaolu, et hagejad said enne müügilepingu sõlmimist asja üle vaadata ja veenduda müügilepingu olemuses. Kogu hagejate positsioon ja ka maakohtu otsuse põhjendus on see, et kaks täiskasvanud inimesest maja ostjat ei pea ära tundma igapäevases majapidamises kasutatavaid esemeid. Kohus eiras seda, et hagejad nimetasid kogu menetluse vältel küttekollet kaminaks ja kostja vastusele lisatud e-kirjadest nähtuvalt kasutasid seda kaminana. Alles kohtuistungil tajusid hagejad, et maakohus ei tee kaminal ja ahjul vahet ning seejärel asusid nad väitma, et neile müüdi põhiküttekollet.
5. Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et nähtuvalt hagiavaldusest teadsid hagejad, et küttekolle on kamin. Hinnates hagejate poolt menetluse jooksul avaldatut ja Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 27.12.2010 otsusega nr 11 kinnitatud Pottseppade Kutsestandardit, millest on näha erialane terminoloogia ja definitsioonid ning erinevate küttekollete omadused, pidanuks maakohus asuma seisukohale, et hagejad pidid mõistlikult aru saama, et kamin ei saa olla põhiküttekolle ning asjaolu, et hagejad ei tunne igapäevases majapidamises kasutatavaid esemeid, ei tähenda, et kostja peaks seetõttu talle midagi hüvitama. Eelnimetatud kutsestandardile ei ole kohus üldse hinnangut andnud. Kutsestandardist kogumis hagejate avaldustest nähtuvaga, pidanuks kohus järeldama, et hageja nõuab küttekoldele ebamõistlikult omadusi, mida sellel ei peagi olema. On ebaõige, et kohus võttis kahjuhüvitise väljamõistmisel aluseks ahjude hinnapakkumised.
6. Maakohus leidis ekslikult, nagu ei oleks leidnud tõendamist, et pooled leppisid kokku, et vaidlusaluse kütteseadme näol on tegemist abikütteseadmega. Müügilepingu sõlmimisel vaatasid ostjad lepingu eseme üle ning veendusid, millisel viisil elamut köetakse. Lisaks oli müügikuulutuses kirjas, et kütteks on elektriküte ja ahiküte ehk kombineeritud küte. Hagejate väitel nad eeldasid, et kaminaga on võimalik hoone ära kütta. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus ei arvestanud tunnistajate ütlustega, mille kohaselt ei ole vaidlusalune küttekeha loodud kogu ehitist ära kütma.
7. Müügilepingu p-s 1.11.5 kinnitas kostja müüjana, et lepingu esemel ei ole mingeid talle teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei teatanud ostjale või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kamina välismüüritises oli pragu, mida ostjad nägid ja samuti märkasid hagejad, et tegemist on kaminaga, mitte ahjuga. Kui hagejad ei tee oma elukogenematusest ahjul ja kaminal vahet, ei tähenda see, et lepingu ese oleks varjatud puudustega.
8. Tunnistajate M. M ja T.T ütluste kohaselt oleks puudusi saanud kõrvaldada. Kohtuotsusest aga ei nähtu, et kohus oleks sellega arvestanud. Hagejad olid kamina praost teadlikud ning

§ 218lg 4 välistab kostja vastutuse.

Praoga kamin on lepingukohane ning seda võeti müügihinnas arvesse. Kõik muud väidetavad puudused ei ole niivõrd puudused, kui asja loomulik kulum. Antud juhul on tegemist hagejate põhjendamatu rikastumisega, kui kamina töökorda viimise kulude asemel lähtutakse uue ahju maksumusest. 31. Hagejad käsitlevad enda kahjuna uue Tulikivi ahju, slepe ja uue põrandaküttega vannitoa põranda müügihinda. Kahekümneaastane kamin ja leivaahjuga Tulikivi ahi ei ole samaväärsed asjad. Kui müüdud asjal ei ole kokkulepitud omadusi, siis on

§ 222

lg 1 kohaselt ostjal õigus nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see ei põhjusta muude õiguskaitsevahenditega võrreldes liigset ebamugavust. Pooled 7 ei leppinud kokku, et elamus on Tulikivi ahi. Seetõttu ei saa Tulikivi ahjude hinnapakkumiste alusel vana kamina tuleohutusnõuetega vastavusse viimise kulusid arvutada. Kahjunõue rajaneb hüpoteetilistel kuludel – kui hagejad ehitavad Tulikivi ahju, siis tekib selline kulu. Kohtuistungi ajaks ei olnud hagejad Tulikivi ahju ehitanud ega ole ka teada, kas nad seda üldse ehitavad.

1. Kostja ei ole kunagi lubanud müüa hagejatele töötava põrandaküttega vannituba. Hagejate väide, et vannitoa põrandaküte ei tööta, on meelevaldne. Kostja ise vannitoa põrandakütet ei kasutanud. Hagejad peavad tõendama, et vannitoa põrandaküte ei töötanud lepingu eseme üleandmise ajal ja et sellest tulenevalt vastutab müüja selle eest lepingu alusel. Esmakordselt mainib hageja vannitoa põrandakütte mittetöötamist
2. aasta märtsis esitatud hagiavalduses. Kuna lepingutingimustes ei olnud vannitoa põrandakütet mainitud, ei saa põrandakütte mittetöötamine olla lepingurikkumine. 33.

§ 127

lg-ga 1 on vastuolus maakohtu seisukoht, et puudub alus kahju hüvitise vähendamiseks põrandakütte kaabli väljavahetamisest tulenevas nõudes. Kohus jättis tähelepanuta, et hagejad saavad vana põrandakütte asemele uue ja lisatud hinnapakkumise eest tehakse hagejate vannitoas kogu põranda vahetus, mis hõlmab ka plaatimistöid. Seega on maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis samaväärne hüvitisega, kui kostja oleks hagejate uhiuue vannitoa põranda hävitanud. Otsusest ei selgu, miks kohus ei arvestanud vannitoa ekspluatatsiooni aega. Maakohus ei arvestanud

§ 132lg 1 kohaselt kahjuhüvitise määramisel asja kulumist.

Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et hagejad ei ole vannitoas remonti teinud, seega on hagi esitatud vaid oletuslike kahjude hüvitamiseks. Vastused apellatsioonkaebustele

1. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
3. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
4. Vastuseks hagejate apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus otsust tehes põhjendatult sellega, et vaidlusaluse küttekolde näol oli tegemist kasutatud elamus asuva kasutatud küttekoldega. Kohus hindas selles osas tunnistajate T.T ja M.M ütlusi õigesti. Kohus arvas

§ 127

lg 5 järgi õigesti kahjuhüvitisest maha kasu, mida hagejad saavad seoses sellega, et hoonesse ehitatakse uus küttekolle, mis ei ole samaväärne hoones lepingu sõlmimise ja asja üleandmise ajal olnud, T.T poolt ehitatud küttekoldega. 8 Seega selle viimine hüpoteetilisse olukorda, milline see oleks pidanud olema, et vastata lepingu nõuetele, ei saa olla 80% uue küttekolde maksumusest, nagu hagejad leiavad. 38. Hagejate soov osta ja paigaldada suure küttevõimsusega valmis kaminahi on mõistetav, kuid see ei anna neile alust nõuda kostjalt 6372 euro suurust kahjuhüvitist. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata see summa, mida hagejad oleks pidanud maksma, kui kasutatud küttekolle oleks olnud korras, kuid mille hagejad oleks pidanud selle ekspluatatsiooni arvestades aja möödudes uuendama. Hagejad leiavad ekslikult, nagu oleks mahaarvatavaks kuluks üksnes küttekolde hooldus- ja puhastuskulud, mis võivad olla 20% uue küttekolde maksumusest. Hagejate viidatud

§ 132ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav.

Kohtuotsus ei ole hagejate suhtes ebaõiglane ega vastuolus

§ 127lg-s 5 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga.

1. Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus väljunud hagi piiridest. Kohus lahendas hagejate kahju hüvitamise nõuet ja tegi otsuse hagi osalise rahuldamise kohta, väljumata hagi piiridest. Samuti on ebaõige kostja seisukoht, nagu ei langeks kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused kokku. Ringkonnakohus ei tuvastanud kohtuotsuses vastuolusid.
2. Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja väide, nagu oleks ta müünud kaminaga, mitte ahiküttega majaosa ja vaidlusalusel küttekehal ei peagi olema ahju omadusi. Müügikuulutuses oli märgitud kütteliikideks ahiküte ja elektriküte. Puuduvad tõendid selle kohta, et elamuosas oleks muid küttekehasid, mida saaks pidada kuulutuses lubatud ahikütteks. Seega oli hagejatel alus eeldada, et vaidlusalune küttekolle on ahju omadustega ja sobilik ostetava majaosa kütmiseks. Seda ei muuda asjaolu, et lisaks ahiküttele pidi majaosas olema ka elektriküte. Pottseppade Kutsestandardi terminoloogia ja definitsioonid ei võimalda teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
3. Kohus arvestas otsuse tegemisel muu hulgas tunnistajate ütlustega selle kohta, et vaidlusaluse küttekehaga ei saa kogu ehitist ära kütta. Kostja väide, nagu ei oleks kohus eelmärgituga arvestanud, ei ole õige. Tunnistajate M.M ja T.T ütluste kohaselt oleks saanud parandada osa kamina puudusi, mitte kõiki, sh soojamüüri soojapidavust. Kostja väide, nagu oleks ainsaks puuduseks olnud pragu kaminas, ei vasta tõele.
4. Maakohus arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et kahekümneaastane küttekolle ja uus ahi ei ole samaväärsed. Kohus ei lähtunud otsuse tegemisel Tulikivi ahjude hinnapakkumisest, vaid seda liiki ahjude keskmisest maksumusest, mida vähendas omakorda põhjendatud suuruseni.
5. Asjaolu, kas hagejad on ehitanud Tulikivi ahju või kavatsevad seda tulevikus teha, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hagejatel oli õigus nõuda tulevikus kantavate kulutuste hüvitamist

§ 128lg 3 järgi, sest uue ahju ehitamine on vajalik.

44. Töötava põrandaküttega vannituba ei pidanud olema lepingutingimustes eraldi märgitud, nagu kostja leiab. Kuna põrandaküttesüsteem oli paigaldatud, said hagejad eeldada, et see töötab. Kohtuotsus ei ole selles osas vastuolus

§ 127lg-ga 1.

Kuna kostja vannitoa põrandakütet enda väitel kunagi ei kasutanud, ei ole põhjust rääkida põrandakütte ekspluatatsiooniajast ja selle normaalsest kulumisest. Ka põrandakütte osas oli hagejatel õigus nõuda

§ 128lg 3 järgi tulevikus kantavate vajalike kulutuste hüvitamist.

Kuna kostja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et põrandaküte oli lepingu eseme üleandmise ajal töökorras, jätab 9 ringkonnakohus sellekohased väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, sest kostja ei ole põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust.

1. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 67% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 33% ulatuses kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, kannavad pooled TsMS § 171 lg 1 järgi oma apellatsioonimenetluse kulud ise.
2. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav 10