lg 1 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi õigeks. Kostja võttis 11.11.2010 kohtuistungil hagi õigeks põhinõude 6862.31 krooni ja viivise 262.32 krooni osas. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja nõue põhinõude ja viivise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 6862.31 krooni ja viivis 31.03.2010 seisuga 262.32 krooni. 2 Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja esitas ka kahju hüvitamise nõude. Kahjuks on õigusabikulud 1200 krooni.
Riigikohus on asjas nr 3-2-1-63-10 p-s 12 märkinud, et menetluskuludeks
-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda
-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega ei saa nõuda
-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel võlanõudeettepaneku koostamisega kaasnenud õigusabi kulude hüvitamist. Seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõue asjakohane. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja ja hageja vahel on korteriühistu ja korteriühistu liikme vaheline õigussuhe, mis on reguleeritud korteriühistu seaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistu põhikirja ja korteriühistu kodukorraga. Korteriomaniku kohustus tasuda korteriomandiga seotud makseid tuleb korteriomandiseadusest. Seetõttu on korteriomandil lasuvate maksete tasumine korteriomaniku seadusest tulenev kohustus, mida on täpsustatud põhikirjas ja kodukorras ning korteriomandil lasuvate maksete tasumata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi. VÕS § 115 lg 1 reguleerib ainult lepingulise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kuna korteriomandil lasuvate maksete tasumise kohustus on seadusest tulenev kohustus, ei saa selle sätte järgi nõuda korteriomandil lasuvate maksete tasumata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Ülaltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 järgi õigusabikulude 1200 krooni osas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesoleval juhul ei ole hageja tasunud riigilõivu kahju hüvitamise nõudelt.
lg 2 p 1 järgi tuleb riigilõivu tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Kahju hüvitamise nõude näol on tegemist iseseisva nõudega, mille pealt tuleb maksta riigilõivu.
lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Seega on kahju hüvitamise nõude hagihinnaks 1200 krooni, mille pealt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 krooni.
lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus asus seisukohale, et hagejale tuleb anda tähtaeg 15 päeva puuduoleva riigilõivu 1000 krooni tasumiseks. Tulenevalt
lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 2 järgi võib kohus juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagi ulatuses, milles oli kohtumenetluses pakkunud kompromissina kostja ja milles võttis kostja hagi õigeks. Sellest tulenevalt jättis kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kes ei nõustunud kompromissiga. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Antud juhul on apellant esitanud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude, mis on käsitletav kõrvalnõudena, mida viidatud sätte kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata. Apellandi poolt esitatud põhinõue moodustas 6862.31 krooni, viivise nõue 31.03.2010 seisuga 262.32 krooni ning kahju hüvitamise nõue 1200 krooni, seega ei ületa kõrvalnõuete summa (262.32+1200=1462.32 krooni) põhinõuet, samuti ei ole kõrvalnõue (kahju hüvitamise nõue) esitatud eraldi hagis. Eeltoodu alusel on kohus põhjendamatult kohustanud apellanti tasuma kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 1000 krooni; 3) jättis kohus põhjendamatult poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotust juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ning selles ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Apellant juhib tähelepanu 11.11.2010 eel- ja kohtuistungi protokollile, mille kohaselt on vastustaja esindaja Marina Valge märkinud järgmist: „Meil on põhimõtteline kokkulepe olemas selles osas, et kostja tunnistab, pärast seda, kui me oleme saanud selle arvestuse, et kostja tunnistab põhivõlga ja ta on nõus selle põhivõla ka osade kaupa ära maksma“. Seega oli kostja kohtumenetluses kompromissina pakkunud üksnes põhivõlgnevuse osade kaupa tasumist. Maakohus mõistis kostjalt välja nii põhivõlgnevuse kui ka viiviseid, märkimata seejuures, et kostjal on võimalik nimetatud võlgnevusi osade kaupa tasuda. Järelikult erines hagi osalise rahuldamise ulatus oluliselt kostja poolt kohtumenetluses pakutud kompromissist ning antud juhul ei kohaldu
5. M. Karask palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 4 1) on kohus õieti kohaldanud materiaalõigusnorme antud tsiviilasjas menetluskulude jaotamisel; 2) keelduti vastustajale tutvustamast ühistu üldkoosolekute protokolle ja dokumente, mistõttu oli vastustaja sunnitud pöörduma kohtusse oma õiguste kaitseks (tsiviilasi nr 2-10-40586). Alles seejärel, kui vastustaja sai tutvuda teises menetluses olevate kõigi vajalike dokumentidega, sai vastustaja hagi õigeks võtta põhinõude ja viiviste osas. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust (antud juhul korteriühistu juhtkond) tulenevatel asjaoludel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Seega apellant oli ise tekitanud olukorra, mille eest ta pidi vastutama ning seetõttu ei ole kohane viidata VÕS § 128 lg-le 3; 3) on kohus õigesti kohaldanud
lg-t 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ning selles ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellandi väide, et vastustaja poolt pakutud kompromiss seisnes üksnes põhivõlgnevuse osade kaupa tasumises, ei ole õige. Apellant viitab vastustaja esindaja öeldule, et “kui me oleme saanud arvestuse võlgnevuse kohta, siis kostja tunnistab põhivõlga ja ta on nõus selle põhivõla ka osade kaupa ära maksma”. Selle öeldu põhjal ei saa väita, et võlg tasutakse üksnes osade kaupa, vaid see oli üks kompromissi variantidest, mistõttu apellandi sellekohane arusaam vastustaja esindaja öeldust, ei ole õige ega asjakohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vastavalt
lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega kohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude 1200 krooni väljamõistmiseks, mõistis hagejalt välja kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 1000 krooni ja jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuseseaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
Apellandi seisukoht, et tegemist on kõrvalnõudega
8.3.
lg 1 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus kohaldas nimetatud sätet õigesti ning apellandi väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Maakohtu 11.11.2010 istungi protokollist (t.l 71) nähtub, et kostja tunnistas nii põhivõlga kui viiviseid ning maakohus rahuldas hagi selles osas. Apellandi väide, et kostja tunnistas üksnes põhivõlga ning oli nõus selle osade kaupa tasumisega, ei ole kooskõlas kohtuistungi protokolliga. Seetõttu ei ole õige apellandi seisukoht, et hagi osalise rahuldamise ulatus erines oluliselt kostja poolt kohtumenetluses pakutud kompromissist. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes
Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.