7. Ajutise halduri tasu Vastavalt
lg 1 on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur leiab, et tunnitasu 80 eurot on mõistlik tasu ning esitab tööaja ja -tasu arvestuse. 4 Haldur on teinud antud menetluses kokku 23,75 töötundi, nendest vara koosseisu kindlaksmääramisel 12.0 tundi, päringute tegemisel 3.0 tundi, võlausaldajaga suhtlemisel 2.0 tundi, aruande koostamisel 6.75 tundi. Eeltoodust lähtuvalt taotleb ajutine haldur tasu määramist lähtuvalt tunnitasu määrast 80 eurot/tund, summas 1900 eurot (23,75 x 80 = 1 900) eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Ajutine haldur on teinud (teda teenindava Causa Õigusbroo OÜ kaudu) vajalikke kulutusi summas 100 eurot, sellest moodustavad kulutused bürooteenustele 35 eurot, side- ja transporditeenusele 15 eurot ning registriteenustele 50 eurot. Ajutine haldur palub kuulutada välja PHOÜ pankrot ja määrata pankrotihalduriks Rein Vaiksaar (tegutsemiskoht Causa Õigusbüroo OÜ, Raudtee 83, 11613 Tallinn, telefon 56641968, e-post: rein.vaiksaar@gmail.com); määrata ja välja mõista võlgnikult PHOÜ ajutise halduri töötasu 1 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks 627 eurot) ning hüvitis kulutuste katteks 100 eurot. 30.03.2011 esitas ajutine haldur kohtule aruande täiendusena taotluse muudatuse, milles palub maksta ajutise halduri töötasu välja kohtu deposiiti tasutud 1853,44 euro arvelt (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud sotsiaalmaks), kohustudes füüsilise isikuna deklareerima ja tasuma nimetatud summalt sotsiaalmaksu. Kohtuistung 15.03.2011 toimunud kohtuistungil osalesid avaldaja esindaja Peep L ja ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar. Võlgnik kohale ei ilmunud. Istungil tutvustas ajutine haldur lühidalt aruannet ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri järeldustega ning ajutise halduri tasu ja kulutustega. Kohtumääruse põhjendused Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, teadaolevaid kohustusi on vähemalt summas 101 555,61 eurot. Likviidne vara, millele pöörata sissenõuet, puudub. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, milleks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Halduri arvates on nii endise kui praeguse juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnused, mistõttu võib tegemist olla tahtliku maksejõuetuse tekitamisega. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja hinnangust. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt summas 101 555,61 eurot. Vara puudumise tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kooskõlas Karistusseadustiku § 3851 kannab juhatuse liige kriminaalõiguslikku vastutust pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine eest. Haldur on aruandes jõudnud järeldusele, et antud asjas võivad juhatuse liikme tegevuses esineda kuriteole viitavad tunnused. 5 Juriidilisest isikust võlgniku, kes on püsivalt maksejõuetu, juhatuse või seda asendava organi liikmetele on kohustuseks esitada juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus. Nimetatud kohustust on täpsustatud juriidilise isiku liikmete osas eraõigusliku juriidilise isiku enamiku liikide kohta käivates eriseadustes ÄS § 180 lg 5 1 , ja § 306 lg 31 . Eeltoodust tuleneb, et juriidiline isik ei tohi püsivalt maksejõuetuna oma tegevust jätkata. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmete poolt juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse olukorra ilmnemise tuvastamine eeldab juriidilise isiku varalisest seisundist (eelkõige rahavoogudest ning bilansist) vastava ülevaate omamist. Üldjuhul peavad juriidiliseks isikuks olevate äriühingute ja sihtasutuste juhatuse või seda asendava organi liikmed omama pidevat ülevaadet juriidilise isiku varalisest hetkeseisundist. Kui püsiv maksejõuetus on ilmne, tuleb esitada pankrotiavaldus. Edasise menetluse käigus on pankrotihalduri kohustuseks välja selgitada asjaolud, kas võlgniku poolt on täidetud eelpool märgitud võlgniku kohustused. Aruandes ajutine haldur on ka tuvastanud, et võlgniku endine juhatuse liige AT(tema volitused juhatuse liikmena lõppesid äriregistri andmetel 03.02.2010) on kasutanud ettevõtte pangakontot ning maksnud iseendale selgitusega ”laenu tagastus” kokku 860 000 krooni. Lisaks on T nimetatud perioodil ettevõtte kontolt võtnud pangakaardiga sularaha kokku 710 000 krooni. Panga andmetel oli T ainuke, kellel oli õigus kasutada pangakaarti ja internetipanka. Selgitusi ei ole T ajutise halduri aruande koostamise ajaks andnud. Halduri hinnangul lubavad eelnimetatud asjaolud eeldada, et käesolevas pankrotimenetluses on võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu ettevõttele tekitatud kahju hüvitamiseks. Eelmärgitust lähtuvalt kohus leiab, et pankrotihaldurit tuleb edasise menetluse käigus kohustada täpsustama aruandes märgitud asjaolusid ning sellest tulenevalt nõude esitamise võimalusi. Samuti pankrotihalduril edasise menetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku tegevuses esinevad
Ajutine haldur on aruandes märkinud ja 15.03.2011 kohtuistungil avaldanud, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus
lg 2 mõttes, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. Ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt palub määrata ajutise halduri tasuks 1900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 627 eurot ja hüvitada vajalikud kulud summas 100 eurot. Kohus, läbi vaadanud esitatud taotluse leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud, ülesannete mahtu, keerukust ning halduri kutseoskust arvestades mõistlik, mistõttu tuleb ajutisele haldurile määrata tasu 1900 eurot (lisandub sotsiaalmaks 627 eurot) ja kulude hüvitis summas 100 eurot. 30.03.2011 esitatud aruande täienduses palub haldur välja maksta halduri tasust 1853,44 eurot kohtu deposiiti tasutud 29 000 krooni (1853,44 eurot) arvelt. Kohus on seisukohal, et 26.12.2011 on kohtu deposiiti ettemaks tasutud just ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks (29 000 krooni), mistõttu on halduri tasu väljamaksmine 6 deposiidi arvelt põhjendatud. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada. Välja maksta kohtudeposiiti 26.12.2010 tasutud 1853,44 euro (29 000 krooni) arvelt ajutise halduri tasuna 1853,44 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud sotsiaalmaks) ja kanda Rein Vaiksaar´e arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXSEB Pangas. Ajutine haldur kohustub füüsilise isikuna deklareerima ja tasuma sotsiaalmaksu nimetatud summalt seaduses ettenähtud korras. Vastavalt
lg 6 pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise.
lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata PHOÜ ajutise pankrotihalduri Rein Vaiksaare. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub
MS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.