). Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokkulepitud. Asjaolu, et pooled sõlmisid tasulise käsunduslepingu ööbimisteenuse kohta, on tõendatud kostja poolt 2009 mai ja juunikuu eest esitatud arvete tasumisega. Vaidluse lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas hageja osutas kostjale alates 01.07.2009 ööbimisteenust või mitte. Hageja nõue tuleneb 15 500 krooni suuruses 03.08.2099 arvest (tlk 28), millel on viide lisale (tlk 45) ja 1 400 krooni suuruses 19.08.2009 arvest (tlk 29). 03.08.2009 arve esitas hageja kostjale kokku 155 öö eest, arve lisas on märgitud, millal (kuupäevad, ööde arv) ja kes nimeliselt hageja teenust kasutasid. 19.08.2009 arve on kostjale esitatud augustis 2009 14 öö eest. Isikute nimed on arve lisal (tlk 47). Hageja poolt esitatud ööbijate registreerimise žurnaalist (tlk 102-107) nähtub, et žurnaali mais-juunis 2009 öömaja kasutanute nimed langevad kokku nimedega, mis on kostja poolt tasumata arvete lisadele märgitud. Kostja väide 13.10.2011 kohtuistungil, et ta ei tunne vaidlusaluste arvete lisades märgitud isikuid ja need ei ole kostja töötajad, ei saa kohtu arvetes põhjustada hagi rahuldamata jätmist. Samal istungil selgitas kostja, et tegi XXX plaatimistöid ja võttis kohapealt tundmatuid isikuid tööle. Sellest järeldub, miks kostja oma töötajaid võib-olla ei tunne – võttis tööle tundmatuid isikuid. Tunnistajana ülekuulatud VJ ütlustega loeb kohus tõendatuks, et augustikuu eest arve kostjale esitati. Tunnistaja ütlused kinnitavad hageja väidet, et kostja teatas arve tasumisest ülekande teel, kuna tal sularaha ei ole arve tasumiseks. Ka kinnitas tunnistaja, et kostja esindaja ei teatanud, et tema töötajad hageja majas ei ööbinud. Tunnistaja JP ütluste kohaselt koostati arved ööbijate nimekirjade alusel. Tunnistaja kinnitas ka, et juulis-augustis ööbisid hageja majas samad isikud, kes juunis. Tunnistaja selgitas ka 19.08.2009 arve ja selle lisa vastuolu märgitud ööde arvu osas ning kinnitas, et õige on arvel märgitud 14 ööd. Tunnistaja kinnitas, et andis 03.08.2009 arve isiklikult üle AB, kes oli töödejuhataja. A. B ütles arvet vastu võttes, et tal ei ole nii suurt raha kaasas, esitab arve raamatupidajale ja raha peatöövõtjalt laekumisel kannab raha üle. Arve 3 saamisel aitas A. B hageja registrisse kantud meeste nimesid kontrollida ja ei öelnud, et tegemist ei ole kostja töötajatega. Kohtul puudub alus nimetatud tunnistajate ütlustes kahelda, ütlused on loogilised ja usutavad. Tunnistaja AB, kes on kostja seadusliku esindaja isa, ütluste kohaselt sai objekt XXXs valmis vist augusti lõpus. Ka tunnistaja ise töötas objektil. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles ta töölistele juuni lõpus 2009, et kostja nende ööbimise eest enam ei maksa, Sindis on korter ööbimiseks kuuks ajaks makstud. Töötajad, kes jäid hageja majja ööbima, pidid ise maksma. Tunnistaja väitel teatas ta JP, et kostja töötajate ööbimise eest enam ei maksa. Sellise teate esitamist hagejale ei kinnita aga ükski teine tõend. Ülalviidatud tunnistajad V. J ja J. P seda ei kinnita. Arvestades, et tunnistaja A. B on kostja seadusliku esindaja isa, ei pea kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ega ülalmärgitud tunnistajate ütlusi ümberlükkavaks isikliku huvi tõttu asja lahendamise tulemusse. Asjaolu, et kostja üüris oma töölistele Sindis korteri, ei välista kostja tööliste majutamist hageja majas samaaegselt. Tunnistajana ülekuulatud DG ütluste kohaselt ütles AB enne jaanipäeva, et kostja ei maksa enam töötajate ööbimise eest hageja majas, seda ütles AB kõikidele töötajatele ning ütles ka seda, et kes elab edasi hageja majas, peab selle eest ise tasuma. Tunnistaja ütluste kohaselt teatas kostja oma töötajatele ümberkorraldustest ööbimisel, mitte aga hagejale. Seoses tunnistaja ütlustega märgib kohus, et tunnistaja D. G ütluste kohaselt teatas korterisse ümberasumisest AB, AB ütluste kohaselt aga tema. Ka nimetatu on aluseks AB ütluste hindamiseks mitteusaldusväärseteks. Seega puudub kohtul alus lugeda kostja poolt hagejaga suuliselt sõlmitud lepingut lõppenuks ning kohus asub seisukohale, et kostja poolt tasumata 03.08.2009 ja 19.08.2009 arved esitas hageja kostjale kehtiva lepingu alusel.
Kuna tegemist on suulise lepinguga, lähtub kohus lepingu tõlgendamisel
§-st 29 ning tõlgendab lepingut esitatud kirjalike tõendite ja ülekuulatud tunnistajate ütluste kaudu selliselt nagu see on ülalmärgitud põhjendustes kirjas. Kooskõlas
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning viidatud paragrahvi 2.lõike järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
lg 3 alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja oma kohustust ei täinud, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 022,99 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagi hind 1 022,99 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.