) § 483 lg 5 alusel, kuna aegumine algas 22.12.2006, peatus ajavahemikul 06.11.2007-16.09.2008, mil Harju Maakohus menetles maksekäsu kiirmenetluse avaldust tsiviilasjas nr 2-07-46400 (kohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada), ning jätkus kuni 22.09.2010, mil hageja esitas käesoleva hagi maakohtule. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3000.00 Eesti krooni ja viivise 3000.00 Eesti krooni ning viivise alates 23.09.2010 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumisena 91,25% aastas põhivõlasummalt ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on aegunud TsÜS § 146 lg 1 ja § 142 lg 1 alusel ning palub teha asjas vaheotsus. Kostja ei nõustu aegumise peatumisega ajavahemikul 06.11.2007-16.09.2008, kuna hageja ei esitanud hagi 30 päeva möödumisel maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Lisaks on kostja seisukohal, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet sh kokkulepet viivise suuruse osas. Kohtuotsuse põhjendused
lause alusel võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.
lause kohaselt juhul, kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS 147 lg-d 1 ja 2). Vaidlus puudub selles, et nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega alates 22.12.2006 (TsÜS § 135 lg 1). Samuti puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 06.11.2007-16.09.2008 menetles Harju Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusena sama nõuet tsiviilasjas nr 2-07-46400. Kohus nõustub hagejaga selles, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine hagita menetluseks olevas maksekäsu kiirmenetluses (
ÜS § 160 lg 1 p 3). Samas tuleb lähtuda
lg 1 järgi hagita menetluses hagimenetluse sätetest, seega kehtib ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse puhul põhimõte, et see loetakse kohtule esitatuks üksnes siis, kui kohus teeb makseettepaneku (
Vaidlus puudub selles, et 2 makseettepanekut tsiviilasjas nr 2-07-46400 ei ole kostjale (võlgnikule) kätte toimetatud. Seega tuleb kohaldamise
lg 6, mille järgi juhul, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetakse avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõude hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesolev hagi ei ole esitatud 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates. Tulenevalt eelnenust ei saa lugeda ajavahemikku 06.11.200716.09.2008, mil Harju Maakohus menetles maksekäsu kiirmenetluse avaldust tsiviilasjas nr 2-0746400, aegumist peatanuks ning hageja nõue, mis muutus sissenõutavaks 22.12.2006, oli hagi esitamise ajaks, s.o 22.09.2010 aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et vaidluses, milles üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja milles kohus on tuvastatud nõude aegumise, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et BIGBANK AS-i hagi PI vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas
Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.