Obsah (8)

§ 101§ 1§ 619§ 13§ 186§ 195§ 630§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-09-15747 Tsi

§ 101lg 1 p 1 alusel välja mõista.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei aktsepteerinud Konkurentsiamet uue soojuse piirhinna (431.50 krooni/MWh) kooskõlastamisel põhjendatud kulutusena tarbijatele hüvitise maksmist osutatud teenuste eest. Hüvitise maksmine ilma selle soojuse piirhinna sisse arvamiseta osutus võimatuks ning soojusettevõtja oli sunnitud sellest loobuma. Poolte vahel on sõlmitud soojusenergia müügileping. Riigikohtu tsiviilkolleegium on andnud tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 seisukoha, et „kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes“. Vastavalt

§ 1

lg-le 2, kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Tingimus, mille kohaselt ostja osutab müüjale teenust soojuseenergia eest tasu kogumisel, on reguleeritud võlaõigusseaduse 8. osa 35. peatükis (käsundusleping). Vastavalt

§-le 630 võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Käsundi ülesütlemine on imperatiivne ning kehtib olenemata teise lepingupoole tahteavaldusest. Kostja teavitas 19.06.2008 hagejat komisjonitasu maksmise lõpetamisest alates 01.10.2008, märkides ühepoolse teenus ülesütlemise õiguslikud alused (24.07.2008 kiri). Seega on lepingu lisa 1 p-s 4 sätestatud kohustused lõppenud alates 01.10.

1. Kohtuistungil põhjendas kostja esindaja täiendavalt oma vastuväited sellega, et müügilepingu õiguslik olemus välistab kauba eest tasumise kohustuse olemasolu samaaegselt selle eest maksmiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks osutatava teenusega. 2 MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus jättis
3. novembri 2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohaldatakse

RS § 12 lg 1 järgi enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Vastavalt

§ 1

lg-le 2 kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Kohus leidis, et poolte vahel 10.08.2001 sõlmitud lepingu lisa 1 p 4 vastab käsunduslepingu tingimustele.

§ 619

kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 13

järgi võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Tulenevalt

§ 186p-st 6 võlasuhe lõpeb muuhulgas lepingu ülesütlemisega.

Vastavalt

§ 195

lg-le 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Vastavalt

§ 630

lg-le 1 võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda.

§ 195

lg 1 ülesütlemisavaldusele vorminõuet ette ei näe ja seda ei näe ette ka käsunduslepingu ülesütlemist käsitlevad sätted. Eeltoodu alusel kohus leidis, et kostjal oli õigus lepingu lisa 1 p 4 üles öelda ja see oli tehtud seadusega kooskõlas, mistõttu hageja nõuded ei ole põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. KÜ Valge Sein esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. novembri 2009 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja mõista vastustajalt apellandi kasuks välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei kõrvaldanud kohus olulist vastuolu vaidlusaluse Lisa 1 p 4 tõlgenduses – ühel juhul leiab kohus, et see punkt on käsunduslepinguks, teisel juhul aga, et see on komisjonitasu maksmise kohustus; 2) ei andnud kohus hinnangut asjaolule, et oma kohustuse lõpetamise sidus kostja mitte teatamise hetkega 19.06.2008, vaid soojusenergia uue hinna kehtima hakkamisega. Järelikult 19.06.2008 ei öelnud kostja üles „käsunduslepingut“. Veel enam, 19.06.2008 teate tekstis ei räägita sõnagi käsunduslepingu ülesütlemisest, vaid vahendusteenuse tasumisest; 3) ei ole kohus maininud kohtuotsuse osas „Kohtuistung“ hageja arvamusi, vaid üksnes kostja esindaja seletusi, rikkudes objektiivsuse ja igakülgsuse nõuet, TsMS § 442 lg-t 7 ja samuti TsMS § 232 lg-t 1, sest kohus ei suutnud igakülgselt ja täielikult hinnata hageja poolt kohtuistungil esitatud tõendeid ja põhjendusi. Kooskõlas TsMS § 249 lg-ga 1 viitas hageja kohtuistungitel asjas kogutud tõenditele. Kuna kohus ei kajastanud neid viiteid, siis on kohatu kohtu väide, nagu oleks kohus hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt; 3 4) rikkus kohus TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kui ei esitanud põhjendusi järgmistele hageja väidetele kohtuistungitel: - kuni 2008 oktoobrini, s.o 7 aasta jooksul järgisid pooled täpselt lepingu lisa 1 p 4 tingimust; - alates 01.10.2008 ei muutunud hagejal mitte midagi suhetes korteriomanikega, hageja jätkab maksete kogumist ja kostja pole seda funktsiooni alates 01.10.2008 kellelegi üle andnud; - lepingu nr 264/A lisa 1 p 4 ei ole eraldi leping, vaid üks ühtse soojusenergia müügilepingu nr 264/A mitmekümnest tingimusest; - 19.04.2008 kirjas kostja ei tee ettepanekut muuta (tühistada) lisa 1 p 4, vaid keeldub ühepoolselt oma lepingujärgsest kohustusest, vabastamata hagejat kohustusest koguda makseid sooja eest;

§ 100

järgi on selline kohustuse mittetäitmine kohustuse rikkumine; - tegelikult käsitlesid pooled kõnealust 3%-list tasu soodustusena arvete õigeaegse ja täpse tasumise eest korteriühistu poolt, mitte kui tasu maksete kogumise eest; nimelt sellepärast püüdis hageja lülitada seda soodustust tariifi sisse; - saanud hageja 14.(15.)07.2008 kirjaliku mittenõustumise, ei pöördunud kostja kohtusse oma kohustuse lepingust nr 264/A väljajätmiseks, seega p 4 tingimus kehtib jätkuvalt. Selle punkti alusel esitas hageja kostjale viis arvet, mille tasumisest keeldumine on ebaseaduslik; 5) jääb kohtuotsusest arusaamatuks, miks Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhind ei võimalda maksta kliendile 3%-list vahendustasu tasutud arve summast; 6) on ekslik kohtu seisukoht, nagu vastaks 10.08.2001 lepingu lisa 1 p 4 käsunduslepingu tingimustele. Punkt 4 sisaldab üht mitmekümnest soojusenergia müügilepingu tingimusest. Need tingimused on fikseeritud lepingu põhiteksti p-des 3.1-3.24, 4.3-4.11, samuti lisa 1 p-des 2-4 ning lisa 3 p-des 1-17. Lepingu p-s 8.1 leppisid pooled kokku, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel, p 8.3 kohaselt jõustuvad muudatused nende allkirjastamisest mõlema poole poolt. Poolte kokkulepet lisa 1 p 4 muutmiseks või väljajätmiseks ei ole. Kohus ei vaadanud lepingut nr 264/A tervikuna, vaid ignoreerides selle olulisi sätteid, rebis välja ühtsest lepingust ühe 35-40 vastastikusest kohustusest; 7) on ekslik kohtu viide

§ 186p-le 6, mis reguleerib kohustuslike suhete lõpetamist lepingu ülesütlemisega.

Mingit lepingu nr 264/A või selle osa ülesütlemist ei ole kostja avaldanud. Seetõttu on ekslik ka kohtu viide

§ 195

lg-tele 1 ja 2 ja § 630 lg-le 2; 8) on õige kohtu viide, et kostja avaldas 19.06.2008 teatega keeldumise oma kohustusest lisa 1 p 4 järgi, kuid sellest teeb kohus alusetu järelduse, et see oli käsunduslepingu ülesütlemine. 5. AS Narva Soojusvõrk vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, otsuse järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele ja esitatud tõenditele ning puuduvad menetlusõiguse normide rikkumised, mis on vastavalt TsMS §-le 656 tingimata aluseks kohtuotsuse tühistamiseks; 2) viitab kohus apellandi väitel ebaõigesti

§ 630lg-le 2.

Otsuses ei ole viidet

§ 630

lg-le 2, vaid

§ 630

lg-le 1, mille kohaselt kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Vastustaja nõustub sellega; 3) ei saa nõustuda apellandi väitega, et kostja ei ole avaldanud lepingu nr 264/A või selle osa ülesütlemist. Selline ülesütlemine saadeti hagejale 19.06.2008 teatisega, samuti 24.07.2008 kirjaga. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-143-09, et „...Lisaks ülesütlemise materiaalsetele tingimustele peavad lepingu lõppemiseks olema täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele. Kestvuslepingu pool saab lepingu 4 Võlaõigusseaduse § 195 lg 1 järgi üles öelda teisele lepingupoolele ülesütlemisavalduse tegemisega. Seaduses ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet. Seega saab lepingu üles öelda ka kaudse ülesütlemisavaldusega Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 mõttes“; 4) toob apellant apellatsioonkaebuses uue asjaoluna välja, et pooled olevat käsitlenud 3% tasu soodustusena arvete õigeaegse ja täpse tasumise eest korteriühistu poolt, kuid jätab nimetamata põhjuse, miks seda ei esitatud esimese astme kohtule. Vastustaja ei ole nõus apellandi arvamusega. Kui see on soodustus, siis jääb arusaamatuks, miks esitab apellant arveid „maksete kogumise eest“. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
2. novembri 2009 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
3. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. 7.
4. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 10.08.2001 soojusenergia müügilepingu ning lepingust tulenevalt oli müüja kohustuseks termofikatsiooniveega soojusenergia andmine vastavalt lepingu tingimustele ja ostja kohustuseks selle eest tasumine. Lepingu lisa 1 p-s 4 leppisid pooled kokku, et soojusenergia maksete kogumise teenuse eest tasub müüja ostjale komisjonitasu 3% müüja arveldusarvele laekunud maksete summast.

§ 1

lg 2 kohaselt kui leping vastav kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.

§ 619

kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Maakohus on õigesti leidnud, et lepingu lisa p-s 4 kokkulepitu vastab käsunduslepingu tunnustele, s.o hageja käsundisaajana osutas kostjale kui käsundiandjale soojusenergia maksete kogumise teenust ning kostja maksis talle selle eest tasu. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei hinnanud lepingut tervikuna ja seetõttu käsitles lepingu lisa 1 p 4 põhjendamatult käsunduslepinguna, on ebaõige. 7.2. Vastavalt

§ 630

lg-le 1 kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda.

§ 630

on erisätteks

§ 195

suhtes ning tulenevalt

§ 630

lg-st 1 võivad nii käsundisaaja kui käsundiandja igal ajal ja ilma põhjuseta tähtajatu käsunduslepingu üles öelda. 19.06.2008 kirjaga (t.l 24, 25) teatas kostja käsundiandjana, et alates 01.10.2008 lõpetatakse kõikidele AS Narva Soojusvõrk klientidele tasutud arvete summast 3% vahendustasu maksmine. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud kirja on hageja kätte saanud. Kuivõrd seadus ei näe ette ülesütlemisavaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid ning 19.06.2008 kirjast on selgelt arusaadav hageja tahe lõpetada alates 01.10.2008 3% vahendustasu maksmine tasutud arvete summast, siis tuleb nimetatud kirja käsitleda käsunduslepingu ülesütlemisavaldusena. 5

§ 630

lg 1 kohaselt ei ole käsunduslepingu ülesütlemiseks põhjuse olemasolu vajalik ja sellest tulenevalt on ülesütlemise eeldused täidetud ning alates 01.10.2008 on pooltevaheline käsundusleping lõppenud. Oluline ei ole see, kas kostja sidus käsunduslepingu ülesütlemise soojuse uue piirhinnaga või mitte. Lepingu lõppemine vabastab pooled käsunduslepingus kokkulepitud kohustuste täitmisest ning seetõttu puudub kostjal kohustus tasuda hagejale alates 01.10.2008 teenustasu maksete kogumise eest. Hageja nõudel puudub seetõttu alus ning apellatsioonkaebus tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Vastuseks apellandi apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus, et käsunduslepingu lõppemine ei vabasta pooli soojusenergia müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja