) §-st 661 lg 4. Menetluse käik ja määruse põhjendused L OÜ esitas 19.08.2011 hagi OÜL vastu üürilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse ning koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse kinnistusraamatusse eelmärke kandmiseks üürilepingu kohta märke tegemise tagamiseks. 22.08.2011 kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning hagi tagamise abinõuna kanti OÜL kuuluvale korteromandile kinnistusraamatusse eelmärge L OÜ kasuks. 21.03.2012 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada, kajastada määruses kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-11-39041 menetlus kohtuistungit pidamata. Hageja palub kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Pooled paluvad lühendada kohtumäärusele edasikaebamise tähtaega 2 päevale arvates määruse kättetoimetamisest kooskõlas
lg 4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele
§de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Vastavalt
lg 5 kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamist käsitlevad
Vastavalt RLS § 3 kehtestatakse riigilõiv mh avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras.
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on sõlminud kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. MRL(isikukood XXX) on tasunud hagiavalduse esitamisel 19.08.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606, viitenumbriga 2900072123 riigilõivu 319,55 eurot (kolmsada üheksateist eurot ja 55 senti). Hagejale kuulub tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, millelt on 19.08.2011 tasutud riigilõivu 28,76 eurot. Hageja taotleb nimetatud summast poole tagastamist
RLS § 15 lg 1 p-de 2, 4, 5 ja 9 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv mh kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud; kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist; kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et L OÜ taotlus hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selle rahuldamiseks puudub alus. Kohus selgitab, et hagi tagamise taotluse läbivaatamine ja hagiavalduse läbivaatamine on eraldi lõivustatavad toimingud. Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks puudub alus, kuna pole täidetud RLS § 15 lg 1 sätestatud riigilõivu tagastamise tingimused ning hagi tagamise taotlus on kohtu poolt lahendatud. Vastavalt
lg 8 võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. 21.03.2012 esitatud kompromissiga taotlevad pooled ka Harju Maakohtu 22.08.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise tühistamist ning eelmärke kustutamist.
386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kui hagi jääb läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et kuivõrd pooled soovivad menetluse lõpetada kompromissi kinnitamisega, kuulub poolte taotlus rahuldamisele ning 22.08.2011 määrusega seatud hagi tagamise abinõu tühistamisele. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.