Obsah (6)

§ 142§ 145§ 367§ 108§ 101§ 113

2-10-58691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi

§-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 142 lg 1, 145 lg 1, 367 lg 1 ja 4, 455 lg

2. Hageja selgituste kohaselt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse, mida hageja tegi 18.10.2007 eseme üleandmise-vastuvõtu aktiga (tl 12) ning lepingu üldtingimuste (tl 13-18) punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 19). Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.
4. Kostja I kohustus sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, mille kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi kohustus tasuma täielikult kostja I. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja I hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 18.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja I seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe (tl 20-22), mille kohaselt oli kindlustusandjaks valitud AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja I ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus kostja I kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras.
5. Kostja I rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kohustusliku liikluskindlustus- ning kaskokindlustusmaksed. Kostja I poolt on hagejale tasumata lepingu alusel kostjale I esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustus maksete võlgnevus) kokku summas 26 103,04 krooni (tl 23-31). Kostja I jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja kostja I eest Inges Kindlustus AS-ile Vara liikluskindlustusmaksed summas 571 krooni (tl 32-33). Seoses kostja I poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale I 20.01.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 34), milles informeeris kostja I võlgnevuse suurusest ja palus kostjal I võlgnevus tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja I võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks alates 10.03.
7. Kuna hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja I andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja I vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks R OÜ poole. Vara valdus taastati 14.03.2009 (tl 35) . Hageja andis vara võõrandamiseks üle BR OÜ-le 14.03.2009 (tl 36). Vara võõrandati hinnaga 65 000 krooni (käibemaksuta) (tl 37). R OÜ ja BROÜ esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku 2 2-10-58691 summas 7 944,07 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 38-43). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja I vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): Hageja lepingust tulenev nõue kostja I vastu oli 223 449,10 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 188 830,99 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 26 103,04 krooni, liikluskindlustusmaksete võlgnevusest summas 571 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 7 944,07 krooni (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 65 000 krooni (käibemaksuta). 223 449,10 - 65 000,00 = 158 449,10 krooni (tl 44). Juhindudes eeltoodust on kostjal I kohustus hüvitada hagejale 158 449,10 krooni.
8. 08.06.2009 saadetud kirjas (tl 45) teatas hageja kostjale I lepingu ülesütlemisest, milles palus tasuda Kostja I kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Kostja I ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud.
9. 20.01.2009 saatis hageja kostjale II teatise (tl 48), mille kostja sai vastavalt väljastusteatisele kätte 23.01.2009 (tl 49), milles hageja teavitas kostjat II lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas kostjale II, et kuivõrd kostja I ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt II kui käendajalt. Hageja palus kostjal II võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. 08.06.2009 saadetud kirjas (tl 50) teatas hageja kostjale II kostjaga I sõlmitud lepingu ülesütlemisest, mille kostja sai vastavalt väljastusteatisele kätte 11.06.2009 (tl 51) ning milles palus tasuda kostjal II kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Kostja II ei ole võlgnevust tasunud, mistõttu on kostjal II kohustus hüvitada solidaarselt kostjaga I hagejale 158 449,10 krooni. Kostja I TO’u vastuväited
10. Kostja I ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kohtuistungil tunnistas hagi. Kostja II LO’u vastuväited
11. Kostja II tunnistab, et on käendaja, kuid märgib, et kostjal II puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks. Kostja II ja kostja I elavad lahus alates 2008 aprillist, mil kostja I asus elama Tallinnasse. Kostja II ülalpidamisel on kaks kostjate ühist alaealist last (tl 71-72), kellele kostja II tasub ebamääraselt kohtuotsusega väljamõistetud miinimummääras elatist (tl 75-77). Samuti on kostjatel kaks täiskasvanut last (tl 73-74), kellest üks õpib Kuressaare ametikoolis ning vajab samuti materiaalset abi. Peale selle tasub kostja II kostja I Swedbankist võetud kodulaenu 123 eurot kuus (tl 78-82). Kostja II keskmine netopalk on 400-450 eurot ning lisaks uue kohustuse saamisel, ei ole kostja II võimeline seda täitma. Kohtuistungil tunnistas hagi. Kohtu põhjendused
12. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja ja kostjad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14. Võlaõigusseadus (edaspidi

) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3 2-10-58691 Kohus on tuvastanud, et XXXsõlmisid hageja ka kostja I järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli maastur Audi Allroad, 2.5, ehitusaasta 2000 (tl 8-11). Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse, mida hageja tegi 18.10.2007 eseme üleandmise-vastuvõtu aktiga (tl 12) ning lepingu üldtingimuste (tl 13-18) punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 19). Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. 15.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on tuvastanud, et XXX sõlmisid hageja ja kostja II lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohase ja täieliku täitmise, maksimumsummas 17 626,34 eurot (tl 46-47). Kostja II väited, et kostjal II puuduvad materiaalsed vahendid kohustuse täitmiseks, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja II allkirjastades käenduslepingu, pidi teadma, millised kohustused kostja II endale võtab ja teadis, et kostjal II tuleb vastutada kostjaga I solidaarselt lepingust tulenevate võlgnevuste ees. Seega on kostja II kohustatud vastutama tekkinud võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt 16. Lepingu üldtingimuste punkti 7.3 kohaselt, kui liisingfirma ütleb lepingu üles ostja süülise käitumise tõttu, on ostja kohustatud hüvitama liisingfirmale kõik põhjendatud kulud, mida liisingfirma kannab seoses lepingu üles ütlemisega.

§ 367

lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 järgi, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu üldtingimuste (tl 13-18) punkti 7.1.2 (tl 17) kohaselt on liisingufirmal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Kostja I rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kohustusliku liikluskindlustus- ning kaskokindlustusmaksed, mistõttu saatis hageja kostjale I 20.01.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 34), milles informeeris kostjat I võlgnevuse suurusest ja palus kostjal I võlgnevus tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja I võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks alates 10.03.2009, millest teavitas kostjat I 08.06.2009 kirjas (tl 45). Samuti teavitas hageja kostjat II võlgnevusest ja lepingu ülesütlemisest (tl 48, 50), millised on kostjale II kättetoimetatud (tl 49, 51). 4 2-10-58691 Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.5 lepingu ülesütlemisel kohustub ostja viivitamatult eseme valduse üle andma liisingufirma volitatud esindajale, vastavalt liisingfirma poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kuna kostja I vara ei tagastanud, pöördus hageja vara tagasisaamiseks OÜ R poole, kes taastas vara valduse 14.03.2009 (tl 35). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista järelmaksuga müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 158 449,10 krooni. Hageja lepingust tulenev nõue kostja I vastu oli 223 449,10 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 188 830,99 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest (sh kaskokindlustus) summas 26 103,04 krooni, liikluskindlustusmaksete võlgnevusest summas 571,00 krooni (tl 32-33) ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 7 944,07 krooni (käibemaksuta) (tl 38-43). Vara realiseeriti hinnaga 65 000 krooni (käibemaksuta) (tl 37). 223 449,10 - 65 000,00 = 158 449,10 krooni (tl 44). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et vara jääkmaksumus oli 188 830,99 krooni (käibemaksuta) (tl 19, 44), debitoorne võlgnevus (sh kaskokindlustus) summas 26 103,04 krooni (23-31), liikluskindlustusmaksete võlgnevus 571 krooni (tl 32-33) ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku summas 7 944,07 krooni (käibemaksuta) (tl 38-43). Kostjad ei ole võlgnevusele vastuväiteid esitanud, seega on tõendatud, et kostja I võlgnevus hageja ees oli 223 449,10 krooni (tl 44). 14.03.2009 OÜ BR vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 140309/1 on tõendatud, et vara suunati müüki 14.03.2009 (tl 36) ning vara müügiaktiga nr XXX on tõendatud, et OÜ BR müüs 22.04.2009 vara 65 000 krooniga käibemaksuta (tl 37). Kohtule esitatud OÜ RA 17.04.2009 eelkalkulatsioonist nähtuvalt vajas vara remonti (tl 106), milline asjaolu mõjutas müügihinda. Kostjad ei ole nimetatule vastu vaielnud. Kostja I väited, et vara ei vajanud remonti on põhjendamata, kostja I ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et vara oli tagastamisel korras. Samuti ei ole kostjad esitanud tõendeid, et vara müügihind oli teine. Seega on kohus seisukohal, et on põhjendatud ja tõendatud vara müügihind 65 000 krooni käibemaksuta. 17. Eeltoodust tulenevalt, kuna vara müügihind ei katnud kogu võlgnevust võlgnevad kostjad hagejale solidaarselt lepingust tuleneva võlgnevuse ja vara realiseerimisest saadu vahe summas 158 449,10 krooni (223 449,10 – 65 000). Kohus leiab, et eeltooduga on nõue põhjendatud ja tõendanud. Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks ega ole esitanud vastuväiteid võlgnevusele, seega kuulub võlgnevus summas 10 126,74 eurot (158 449,10 krooni) kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. 18.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Liisingulepingu punkti 5.1 kohaselt on viivisemäär 7% aastas. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt viivise protsendina põhinõudest (10 126,74 eurot (158 449,10 krooni)) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.

1. sätestatud määras (7% aastas). Kohus on seisukohal, et kuna kostjad on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise protsendina põhinõudest (10 126,74 eurot (158 449,10 krooni)) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu nr XXX punktis 5.
2. sätestatud määras (7% aastas). 5 2-10-58691 Menetluskulud
3. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu täielikult 100% solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6