Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist. Kohtuotsuse resolutsioon: Lahendada asi kirjalikus menetluses. Hagi rahuldada. Mõista VR´ilt hageja kasuks võlgnevus 4287.63 eurot. Välja mõista VR`ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (56 763,81 Eesti kroonilt ehk 3627.87 eurolt) alates 01.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud panna kostja kanda. Nõude sisu ning kostja seisukohad Hageja andmetel on kostja võlgnevus kokku 67 086,84 Eesti krooni ehk 4287.63 eurot: 1) lepingust nr 09-039349-KE tulenev võlgnevus kokku 12 046,45 Eesti krooni (põhiosa 10 599,03 kr, intress 10,60 kr ajavahemiku 13.05.2009 kuni 13.05.2009 eest, kaardikasko 181,92 kr ajavahemiku 10.02.2009 kuni 10.04.2009 eest, põhiosa viivis 1 204,90 kr ajavahemiku 07.02.2009 kuni 30.09.2010 eest ja menetlustasu 50,00 kr võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest) ; 2) lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 55 040,39 Eesti krooni (põhiosa 46 164,78 kr, intress 1 638,99 kr ajavahemiku 15.01.2009 kuni 13.05.2009 eest, ja põhiosa viivis 5 236,62 kr perioodi 15.04.2009 kuni 30.09.2010 eest ). Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt võlgnevus välja mõista. Alates 01.10.2010. a palus hageja viivis välja mõista kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda ning tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Kostja võttis 4287.63 euro (67 086,84 krooni) nõude õigeks, pooled soovisid kirjalikku menetlust. Kohtu seisukohad
kohaselt on tsiviilkohtupidamise üks ülesannetest asja lahendamine võimalikult väikeste kuludega.
lg 2 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa otsusest välja jätta ka juhul, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
lg 2 p 3 alusel on võimalik pool riigilõivust tagasi saada, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemisest apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Arvestades nõude suurust on riigilõivu suurus märkimisväärne. Seega kohus pidas mõistlikuks teha esialgu teatavaks kohtuotsuse resolutsioon, kuid pooled ei ole kohtu poolt antud tähtajaks apellatsioonkaebuse esitamise loobumisest teatanud. Järgnevaga teeb kohus teatavaks otsuse tervikteksti. “Võlaõigusseadus” (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesoleva kohtuvaidluse asjaoludest nähtuvalt on vaidlusaluse lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga. Nõude üle vaidlus puudub ning seega kuulub hagi rahuldamisele. Viivitamatut täitmist ei pidanud kohus põhjendatuks, sest õigeksvõtt hõlmas sõnaselgelt üksnes võlgnevuse väljamõistmist. Jätkuva viivise väljamõistmise osas ei ole kostja mingit seisukohta esitanud.
Seega kostja. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.