KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Iko Nõmm ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoober 2011, Tallinn Tsiviilasja

§ 117

lg 2 p 1 tähenduses, pidi teadma ja ka teadis, et lepingu sõlmimisega kahjustatakse võlausaldajate huve järgmistel põhjustel. Lepingus kokkulepitud hind 100 krooni/m2 oli ebamõistlikult väike isegi müügilepingu sõlmimise ajal, seda enam ei vastanud nimetatud hind

1. aastal kinnisvaraturul reservatsioonideta valitsenud eeldusele, et kolme aasta jooksul pidid kinnisvara hinnad veelgi tõusma; kinnistu ostuhinna tasumine lepiti kokku ebamõistlikult hiliseks hetkeks ning kostjale I anti kinnistu valdus üle selle eest mistahes tasu saamata; poolte lepingujärgsete kohustuste maht ja vastutuse ulatus ning müügilepingus sätestatud õiguskaitsevahendid lepingujärgsete kohustuste rikkumise puhul hageja ja kostja I puhul on olulisel määral ebavõrdsed; leping ei sätesta kostjale I mistahes vastustust lepingu tingimuste rikkumise eest ning hageja ainsa õiguskaitsevahendina näeb leping ette hageja õiguse taganeda lepingust juhul kui kostja I hoiab kõrvale asjaõiguslepingu sõlmimisest või ei tasu kokkulepitud ostuhinda, samas kui müügilepingu järgsete kohustuste rikkumise korral hageja poolt on kostjal I õigus nõuda hagejalt lisaks tasutud ostuhinna tagastamisele leppetrahvi tasumist ostuhinna 100% ulatuses, viivise maksmist 0,5 % päevas tähtajaks tasumata leppetrahvi summalt, samuti kantud kulude hüvitamist; müüjale ei antud tagatisi ostjapoolse lepingu täitmise tagamiseks ning ei lepitud kokku kahjude hüvitamise kohustuse tekkimises ja/või leppetrahvi rakendamises juhuks, kui ostuhinda ei tasuta. Seega lõi hageja väitel 17.03.2006 leping faktiliselt kostjale I võimaluse kinnistut tasuta vallata 3 aasta vältel ning seejärel, olenevalt turusituatsioonist
2. aastal, omal äranägemisel kas täita leping või ilma leppetrahve ja muid sanktsioone maksmata lepingust loobuda. Harju Maakohtu 04.04.2007 kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot. Kostjate vastuväited Kostja I ja kostja II vaidlesid hagile vastu ning esitasid kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hageja ei ole läbinud kohtueelset menetluskorda. Kostja I ei saa aru hagi esitamise motiividest. Kostja I on seisukohal, et hagiavaldust ei ole võimalik rahuldada, kuna kostja I ei saanud teadlikult kahjustada võlausaldajate huve, sest võlausaldajate kahjustamine ei ole aset leidnud ja vastav väide on hageja poolt tõendamata. Tõendamata on lähikondsus 17.03.2006 lepingu sõlmimise ajal, millest tulenevalt peaks hageja tõendama ka asjaolu, et kostja oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest või pidi sellest teadlik olema. Tõendamata on asjaolu, kuidas kostja sai mõjutada hagejat sõlmima kahjulikke tehinguid. Hageja on 17.03.2006 lepingut ja selle lisa kuni 20.06.2008 täitnud. Hageja pole esitanud 17.03.2006 sõlmitud lepingu ja lepingu lisadele enne hagi esitamist mitte mingisuguseid vastuväiteid ega pole taotlenud väidetavalt kahjulike ja ebavõrdsete lepingutingimuste muutmist. Kostjale I jääb arusaamatuks, kuidas hageja poolt esitatud hagiavaldus kaitseb hageja võlausaldajate huvisid hageja pankrotimenetluses ja milline on hagiga taotletud eesmärk 3 Tsiviilasi nr 2-10-15789 või millised on hageja poolt soovitud tagajärjed hagiavalduse rahuldamise korral. Hageja on lepingu eseme 20.06.2008 lepinguga võõrandanud kolmandale isikule. Hageja viitab hagiavalduse p-s 4, et taotletu väärtust ei saa kindlaks määrata. Seega on arusaamatu ja põhistamatu hageja väide võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kostja I hagi ei tunnista, hagi eesmärki pole võimalik saavutada, hageja väited ei anna alust tõendada lepingu kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras, hageja ja võlausaldajate huve pole kahjustatud. Kostja I leiab, et hageja varjab tegelikke asjaolusid, esitab dokumente ja asitõendeid omakasu silmas pidades ning valikuliselt, eesmärgiga kostjale I kahju tekitada, koormates teda perspektiivitute vaidlustega. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas 17.03.2006 sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks ning 25.07.2006 sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu kehtetuks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 17.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja I kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks. Lisaks ei ole vaidlust selles, et 25.07.2006 sõlmiti kinnistu võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping, millega muudeti oluliselt müügilepingu punktide 6.3 ja 8.2 sisu, samuti täiendati müügilepingut uue punktiga 6.
3. Kuivõrd 29.01.2007 määrusega algatati hageja pankrotimenetlus ja vaidlusalune leping sõlmiti 17.06.2006, on leping sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on aga ka

§ 110

lg 1 p-st 2 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine.

§ 110

lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kas Fred Krebetsi ja/või Jüri Krebetsi näol on tegemist võlgniku lähikondsetega.

§ 117lg-s 2 tuuakse loetelu juriidilise isiku lähikondsetest.

Hageja väidete kohaselt oli Jüri Krebets alates 01.12.2005, s.o müügilepingu sõlmimise ajal, hageja tegevdirektor ning alates 20.04.2006, s.o kokkuleppe sõlmimise ajal, hageja nõukogu liige.

§ 117

lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Seega on juhtorgani liikmeks ka nõukogu liige. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Jüri Krebets on alates 20.04.2006 AS TKE Grupp (pankrotis) nõukogu liige. Järelikult oli Jüri Krebets müügilepingu kui ka müügilepingu muutmise lepingu sõlmimise ajal nii kostja juhatuse liige kui ka hageja nõukogu liige. Seega saab tulenevalt

§ 110

lg-st 3 eeldada, et kostja tehingu teise poolena teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on oluline anda seisukoht ka Jüri Krebetsi kui hageja töötaja kohta. Hageja väidete kohaselt oli Jüri Krebets alates 01.12.2005, s.o müügilepingu sõlmimise ajal hageja tegevdirektor. Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et Jüri Krebets ja hageja on sõlminud 01.12.2005 töölepingu, kus Jüri Krebets asus tööle tegevjuhi (direktori) ametikohale.

§ 117

lg-s 2 ei ole aga töötajat lähikondsete loetelus nimetatud.

§ 117

lg 2 p 5 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks füüsilise või juriidilise isiku, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi ja

§ 117

lg 3 lubab kohtul tunnistada võlgniku lähikondseks ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kuigi Jüri Krebetsi ja hageja vahel oli 4 Tsiviilasi nr 2-10-15789 lepinguline suhe, ei saa lugeda ainuüksi lepingulise suhte olemasolu poolte ühiseks oluliseks majanduslikuks huviks. Vajalik ei ole anda hinnang hageja muudele väidetele. Cranbrook Holding OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohus on vaidlustatavas kohtulahendis asunud seisukohale, et tulenevalt

§ 110

lõikest 3 eeldatakse tehingu puhul, mille võlgnik on teinud lähikondsega, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Selline kohtu tõlgendus

§ 110lõikest 3 on ebaõige.

Vaidlustatav kohtulahend on vastuolus Riigikohtu praktikaga (vt tsiviilasi nr 3-2-1-43-07 punkt 9 ning tsiviilasjad nr 3-2-1-87-08 ja 3-2-1-90-08). Harju Maakohus oleks vaidlustatavas kohtulahendis pidanud tuvastama ka võlausaldajate huvide faktilise kahjustamise tagasivõitmise hagi esemeks olevate tehingutega. Vaidlustatav kohtulahend tuleb tühistada. Kohus on vääralt tuvastanud kostja II lähikondsuse 27.03.2006 võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajal. Kostja II sai hageja nõukogu liikmeks alates 20.04.2006. Seisuga 27.03.2006 polnud kostja II hageja nõukogu liige ja seega on kohtu seisukoht lähikondsusest ekslik ja järeldused ebaõiged. Tagasivõitmise hagi esitamise õigus on halduril, mitte hagejal. Hagist ilmneb, et haldur allkirjastas ja esitas hagi hageja esindajana. Eelnimetatu puhul pole hagiavalduse esitamisel tegemist vormilise puudusega vaid menetlusõigusliku olukorraga. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kostja I hagi läbi vaatamata. Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotihalduri Ly Müürsoo vastuapellatsioonkaebus Hageja vaidlustab kohtu põhjendused, mille kohaselt ei ole Jüri Krebetsi kui hageja töötaja näol tegemist hageja lähikondsega. Viidatud järelduseni on viinud kohtu poolt

§ 117lg 2 p-s 5 ning §-st 117 lg-s 3 toodu ebaõige (s.t.

liigselt kitsendav) kohaldamine. Esmalt ei ole vaidluse all asjaolu, et Jüri Krebets oli vaidlusaluse tehingu sõlmimise hetkel Cranbrook Holding OÜ juhatuse liige ning ainuosanik. Seega on selge, et Jüri Krebetsil oli ühine majanduslik huvi Cranbrook Holding OÜ-ga. Vaidluse all on küsimus sellest, kas Jüri Krebets hageja tegevjuhina omas ka ühist majanduslikku huvi hagejaga. J.Krebetsi töölepingust nähtub, et J.Krebetsi tööülesanneteks oli kohustus teostada üldkontrolli ja juhtimist ning et J.Krebets allus vahetult juhatuse esimehele. Samuti nähtuvad J.Krebetsile pandud laialdased kohustused lepingu punktist 6.

1. mille kohaselt oli J.Krebets kohustatud täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Oluline on märgata, et lepingu punktiga 2.
2. anti J.Krebetsile õigus omada ligipääsu kogu firma informatsioonile. J.Krebetsi näol ei olnud tegemist töötajaga selle nn tavapärases mõttes, vaid selgelt äriühingus vastutavat ning juhtuvat positsiooni omava isikuga, kellele usaldatud ja teada olnud andmete maht kinnitab üheselt isiku lähikondsust äriühinguga. Hageja on seisukohal, et äriühingu tegevdirektori puhul tuleb üldiselt ja objektiivselt arvata, et võlgnik ja tema tegevjuht tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Hinnates isikute võimalikku lähikondsust ei ole antud olukorras tuvastatud asjaolusid arvesse võttes põhjendatud teha vahet juhatuse liikme ja tegevdirektori vahel. Juhindudes eeltoodust palub hageja muuta Harju Maakohtu 03.05.2011 otsuse põhjendusi osas, millega kohus asus seisukohale, et Jüri Krebetsi kui hageja tegevjuhi näol ei olnud tegemist hageja lähikondsega ja tuvastada, et Jüri Krebets oli ka hageja tegevjuhina käsitletav hageja lähikondsena. Kostjad I ja II vaidlesid vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 5 Tsiviilasi nr 2-10-15789 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse piirides, seega nõudes 17.03.2006 sõlmitud tehingu (25.07.2006 kokkuleppega sätestatud redaktsioonis) tagasivõitmiseks. Maakohus on õigustatult käsitlenud hagejana pankrotihaldurit. Kui esialgselt ongi hagiavalduses märgitud TKE Grupp (pankrotis) hagejaks ja pankrotihaldur esindajaks, siis oli tegemist eksimusega, mille hageja oli õigustatud parandama. Pankrotimenetluses tuleb tagasivõitmise alustele kohaldada tehingu tegemise aja sätteid, kui hilisematele sätetele ei ole antud seadusega tagasiulatuvat jõudu. Seega kuulub kohaldamisele 17.03.2006 ja 25.06.2006 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud

§ 109

lg 1 p-s 2 sätestatust koostoimes

§ 110lg 1 p-s 2 sätestatuga.

Maakohus on õigesti leidnud, et tagasivõitmise hagi rahuldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine ja võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtu poolt seisneb selles, et maakohus ei hinnanud asjaolu, kas võlgnik vaidlusaluse tehinguga kahjustas võlausaldajate huve, vaid asus tuvastama lähikondsust.

§ 110lg 1 p 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust.

Ringkonnakohus saab võlausaldajate huvide kahjustamist hageja esitatud asjaolude pinnalt ise hinnata. Vaidluse asjaoludest ilmneb, et lepingu eset, so eraldatavat kinnistut, ei olnud veel lepingu sõlmimise ajal olemas ja see tuli alles eraldada hageja kinnistust ning moodustada. Võlausaldajaid ei saa abstraktselt kahjustada lepingu punkt, millega kohustub ostja tulevikus moodustatava kinnistu eest tasuma tulevikus, kuid lepingu eseme valdus antakse üle lepingu sõlmimisel. Hageja on leidnud, et müügilepingu hind oli madal ja seda ka kinnisvaraturu tõusutrende arvestades. Kuna hageja ei ole esile toonud asjaolu, et müügileping täideti ja asjaõigusleping sõlmiti, ei saa müügilepingus kokkulepitud madal müügihind kahjustada võlausaldajate huve. Kostja väitel on asjaõigusleping jäänud sõlmimata ja hageja on kinnistu võõrandanud. Seda asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Mis puudutab lepingus kokkulepitud sanktsioone hagejapoolsete kohustuste rikkumiseks, ei saa ka need tehingu sõlmimisel abstraktselt kahjustada hageja võlausaldajate huve. Lepingulisi sanktsioone saab vältida lepingu kohase täitmisega, lisaks on seadusest tulenevalt hagejal õigus nõuda leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lg 1). Võlausaldajate huvide kahjustamine oleks võimalik ainult juhul, kui hageja oleks lepingu sõlmimisel olnud teadlik asjaolust, et ta lepingut täita ei kavatse. Sellistele asjaoludele hageja tuginenud ei ole. Asjaolu, et müüjale ei nähtud vastuolus lepingu sõlmimise ajal kinnisvaraturul valitsenud äritavaga lepingus ette tagatisi ostjapoolse lepingu mittetäitmise puhuks, ei saa abstraktselt kahjustada võlausaldajate huve, kui müüja ei ole lepingu mittetäitmise tõttu kahju saanud. Kahju tekkimisele tagatiste puudumise tõttu hageja tuginenud ei ole. Eeltoodu tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et leping ei kahjustanud võlausaldajate huve, ei ole vaja hinnata kostja I ja II lähikondsust hagejaga. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud oma õiguslikku huvi hagi esitamiseks kostjate II-IV vastu. 6 Tsiviilasi nr 2-10-15789 Hagi kostjate II-IV suhtes tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist ei ole vaidlustatud tehingu pooltega ja hageja ei ole esitanud nende vastu muid nõudeid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust menetluskulude osas. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda. Kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ja hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Reet Allikvere Ele Liiv Iko Nõmm 7