Obsah (7)

§ 448§ 405§ 5§ 436§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Täiendav otsus) Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 30. jaanuaril 2012.a. Tallinn teatavakstegemise aeg ja koht Tsivi

) § 448 lg 41 sätestab, et kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata.

§ 448lg 5 sätestab, et täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Seega on käesolev täiendav otsus täiendatava Harju Maakohtu 09.12.2011.a otsuse osa. 9. Kohus leiab antud asjas tõendeid kogumis hinnates, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 10.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Hageja nõuab temale väljastatud Visa Business deebetkaardiga nr. XXX tema tahte vastaselt alusetult väljamakstud summa 1 107,64 euro tagastamist kostja poolt. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja deebetkaardiga on sooritatud tehingud õige PIN-koodiga ja see on sisestatud õigesti esimesel korral.
2. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et pooled on sõlminud rahvusvahelise deebetkaardi lepingu, mille alusel on 31.03.2009.a. hagejale väljastatud Visa Business deebetkaart nr XXX. Kaardilepingu sõlmimisel lepingule allkirja andmisega (pikendus- ja asenduskaartide puhul kaardi väljastamise lehele allkirja andmisega) kinnitab kaardi valdaja, et on tutvunud lepingu 3 lisaks olevate deebetkaardi lepingu tingimustega ja kohustub neid järgima (t/l 6-7). Tegemist on kiipkaardiga, st tehingute tegemisel toimub kaardi valdaja identimine ja tehingute autoriseerimine PIN-koodi ja kaardil oleva kiibi abil. 26.02.2010.a. ajavahemikul 16:54–16:56 on nimetatud pangakaardiga sooritatud kaarditehinguid sularahaautomaadis ATM00007 summas kokku 19 677,80 krooni. Hageja eitab eelmainitud perioodil tehingute sooritamist. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kahju põhjustanud tehingud hageja deebetkaardiga on sooritatud enne, kui hageja informeeris kostjat kaardi kadumisest. Kostja on 02.03.2010.a. esitanud hagejale nõude 26.02.2010.a. tema kaardiga sooritatud tehingute summas raha tagasisaamiseks (t/l 8-9). Kostja selgitab kohtule 29.10.2010.a. esitatud vastuses (t/l 20-23), et on jätnud hageja nõude 10.03.2010.a. vastusega rahuldamata põhjusel, et tehingud on sooritatud hagejale väljastatud PIN-koodi kasutades ja tehingud on õnnestunud esimesel katsel, siis on tehingu sooritajale olnud teada hageja deebetkaardi PIN-kood.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 733¹º p 1 ja p 2 kohaselt on maksevahendi omaja kohustatud kasutama maksevahendit selle väljastamise ja kasutamise tingimuste kohaselt, muu hulgas tegema alates maksevahendi saamisest kõik vajaliku, et hoida maksevahend ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid, sealhulgas isikustatud turvaelemendid, kaitstuna ning teatama viivitamata maksevahendi väljastanud makseteenuse pakkujale või tema poolt sel eesmärgil teatavaks tehtud kolmandale isikule maksevahendi kadumisest, vargusest ja maksevahendi autoriseerimata või valesti kasutamisest pärast sellest teadasaamist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja pöördunud deebetkaardi varguse faktis ka politsei poole ja on algatatud menetlus asjas nr. XXX. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasi nr. 1-10-14979 (XXX, XXX). 07.11.2011.a. kohtumääruse alusel esitas hageja 14.11.2011.a. kohtule Harju Maakohtu kohtuotsuse kriminaalasjas nr. 1-10-14979 (t/l 53-64). Kohtuotsus kriminaalasjas on jõustunud 23.03.2011.a.
4. Kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada asja materjalide juurde Harju Maakohtu 22.02.2011.a. kohtuotsuse kriminaalasjas nr. 1-10-14979 terviktekst (t/l 47). Hageja poolt kohtule esitatu ei ole eelpool nimetatud kohtuotsuse terviktekst (t/l 53-64).

§ 405

lg 1 p 8 kohaselt võib kohus lihtmenetluses muuhulgas koguda tõendeid omal algatusel. Seega juhindub kohus antud juhul KIS nähtuvast Harju Maakohtu 22.02.2011.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-10-

1. Viidatud otsuse lk. 13 järgi läks süüdistatav RL kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt 2010.a. märtsis Ehitajate teel asuvasse TTÜ ülikoolihoonesse peaukse kaudu. Majas olles läks kolmanda korpuse esimesele korrusele ning läks ruumi, kus toolileenil rippus pintsak, mille taskust paistis välja rahakott. Ta võttis pintsakutaskust rahakoti. Rahakotis oli sularaha, erinevad dokumendid. Samuti oli rahakotis SEB deebetkaart ja selle PIN kood. Antud pangakaardiga võttis ta välja sularaha summas 19 600 krooni. Ka on nimetatud kriminaalotsusega rahuldatud hageja tsiviilhagi ning välja mõistetud RL hageja kasuks 1 257,64 eurot.
2. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus kooskõlas VÕS § 104 lg
3. Tulenevalt VÕS § 104 lg 4 on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimuste p. 3.1.1 kohaselt on kaardi valdaja kohustatud hoidma kaarti hoolikalt, PIN-koodi meelde jätma, vahetama aegajalt PIN-koodi, välistama kaardi ja/või PINkoodi sattumise kolmandate isikute valdusesse ja mitte jäädvustama PIN-koodi ühelegi andmekandjale (t/l 6). Rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimuste p. 8.3 kohaselt omavastutuse piirmäära ei kohaldata, kui kaardi valdaja või konto omanik rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu lepingus sätestatud kohustust või kui on tegemist kaardi valdaja või konto omaniku poolse pettusega. Hageja kooskõlas eelpool viidatud sätetega ning lepingu tingimustega antud juhul toiminud ei ole ning on olnud ise raskelt hooletu, kui on jätnud rahakotti koos 4 deebetkaardiga selle PIN-koodi. Seega puuduvad alused kostjalt eelpool nimetatud summa väljamõistmiseks.
4. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtlikult, et hageja hagi kostja vastu 1 107,64 euro väljamõistmiseks tuleb jätta täielikult rahuldamata.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
6. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 1 107,64 eurot. Menetluskulude jaotamine 19.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi rahuldamisele ei kuulu, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5