KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- veebruaril 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-63388 Tsiviilasi C I M hagi G M vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3968,91 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: C M (ik xxx, elukoht Xxx) Hageja C I M (ik xxx, elukoht Xxx) Hageja seaduslik esindaja C M (ik xxx, elukoht Xxx) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Helina Luksepp (AB Consensus, Roopa 12 A, Tallinn 10136) Kostja: G M (ik xxx elukoht xxx) Kostja esindaja advokaat Tiina Mare Hiiob (AB TM Hiiob OÜ, asukoht Tondi 1-306, Tallinn 11313) esindajad Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 27.10.2011.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista G M elatis C I M kasuks perioodi 01.05.2010.a. kuni 15.02.2012.a. eest kokku summas 3298,38 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa eurot ja 38 senti) eurot ja alates 16.02.2012.a. 231.- (kakssada kolmkümmend üks) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta C M ja C I M menetluskulud 33 % ulatuses nende endi kanda ja 67 % ulatuses G M kanda. Jätta G M menetluskulud 67 % ulatuses tema enda kanda ja 33 % ulatuses C M ja kanda. CIM Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb esitada menetlusosalisel kes seda soovib asja lahendanud esimese astme kohtule avaldus 30 päeva jooksul alates kulude jaotamise kohta tehtud lahendi jõustumisest TsMS § 174 lõikes 1 sätestatu kohaselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- C M (endise nimega KV) ja G M abielust sündis XXX.a. tütar C I M (t/l 17).
- Kostja ei maksnud lapse ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist seni kuni C M esitas kohtutäiturile sundtäitmiseks Harju Maakohtu 16.12.2010.a. määruse käesolevas tsiviilasjas, millega kohus kohustas kostjat hagi tagamise korras tasuma oma tütre ülalpidamiseks elatist 2175.- krooni kuus kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Kohtutäituri vahendusel on kostja maksnud oma alaealise lapse ülapidamiseks elatist alates 26.01.2011.a. 139,01 € kuus. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- 16.12.2010.a. esitas C M oma tütre C I M seadusliku esindajana Harju Maakohtusse hagi, milles palub välja mõista G M elatist hageja ülalpidamiseks 6900.- krooni kuus alates 01.05.2010.a., mil kostja oma lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole. 27.10.2011.a. toimunud kohtuistungil vähendas hageja hagetavat elatist tulumaksu võrra alates 01.01.2011.a., s.o. kuni 345.- eurot kuus, sest alates 01.01.2011.a. kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt saadavalt elatiselt elatise saaja enam tulumaksu maksma ei pea. Lk 2
(8)01.05.2010.a. kuni 31.12.2010.a. eest palub hageja elatise välja mõista summas 440,99 € kuus, kuna selle perioodi eest tuli elatise saajal tulumaksu maksta.
- C I M ülalpidamiskulud kuus moodustavad hageja väidetel summa 690,25 eurot ja koosnevad kulutustest harrastustele 95,87 eurot, kulutustest koolikohustuste täitmisele 95,87 eurot, vaba aja veetmisega seotud kulutustest 25,56 eurot, taskurahast 12,78 eurot, toidurahast 159,78 eurot, kulutustest riiete ja jalanõude ostmisele 83,09 eurot, ravimite ja hügieenitarvete ostmise kulust 22,37 eurot, transpordikulust 25,56 eurot, sidekuludest 35,15 eurot, eluasemekulust 127,82 eurot ja muudest erakorralistest kulutustest 6,39 eurot.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena C M palgatõendi, C M ja Virve Pärni vahel sõlmitud üürilepingu, C M e-kirja G M tütrega kohtumise võimalusest, C M nime muutmise tõendi Tallinna Perekonnaseisuametist, C I M sünnitunnistuse, G M ja KV abielutunnistuse, kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi asukohaga XXX kuuluvuse kohta C M e, OÜ AM äriregistri väljavõtte koos 2009.a. majandusaasta aruandega, Maanteeameti tõendi selle kohta, et hagejate nimele sõidukeid liiklusregistris registreeritud ei ole, Sotsiaalkindlustusameti tõendi peretoetuse maksmise kohta C M , Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teatise selle kohta, et C I M kinnisvara ei oma, C M pangakonto väljavõtted Swedbankist, C M kinnituskirjad raha laenamise kohta tema emalt ja BTOS, kinopiletid, ostutšekid kauplustest toidu, samuti riiete ja jalanõude ostmise kohta, tšeki kuupileti eest tasumise kohta ja ravimite ostmise kohta apteegist, maksekorraldused, millega C M teeb ülekandeid MTÜXXX C I M osalemise eest huvialaringides ja makskorralduse, millega C M on tasunud 28.06.2011.a. C I M flamenkolaagri tasu. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole oma lapse ülalpidamisest osa võtnud, väljaarvatud alates 26.01.2011.a. makstud minimaalne elatis 139,01 eurot hagi tagamise määruse alusel kohtutäituri kaudu.
- Kostja vastuväidete kohaselt on hageja poolt märgitud kulutused lapse ülalpidamiseks ülepaisutatud ning ebamõistlikud. Kostja hinnangul soovib C M ebamõistlikult suure ja tõendamata elatisenõudega parandada iseenda elukvaliteeti, millega kostja ei nõustu. Kostja leiab, et põhjendatud lapse ülalpidamiskulu kuus on 400.- €, millest 200.- € on kostja nõus lapse ülalpidamiseks maksma kas alates 01.01.2011.a. või alates hagi tagamisest. Kostja sõnul ei ole C I M erivajadustega laps, kes vajaks dieettoitu, spetsiifilisi ravimeid või erivahendeid, millega kaasneksid lapse ülalpidamisel lisakulutused. Ka ei pea laps kõikides huvialaringides käima mida ema talle välja on valinud. Ka ei tõenda C M poolt esitatud ostutšekid alati seda, et kõik need kulutused on kantud C I ülalpidamisega.
- Oma vastuväidete tõendamiseks kostja ühtegi tõendit ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
- Tulenevalt asjaolust, et
- juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 210 lg 2 järgi üldjuhul asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal Lk 3
(8)kehtinud seadust, tuleb selleks, et otsustada kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhinduda kohtul nii vana PkS § 70 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolud kui ka uue PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, sest hageja nõuab elatist ka perioodi eest mil kehtis eelmise perekonnaseaduse redaktsioon. Osundatud seisukohale asus oma lahendis 3-2-1-85-10 ka Riigikohus. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel alates hagi esitamisest juhindub kohus aga uue PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja C I M on. Uue PkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PkS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja väitel ei ole kostja andnud hageja ülalpidamiseks elatist alates 28.04.2010.a., mil C M koos C I M pere ühisest elukohast XXX elamast lahkus. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole ning kinnitas kohtuistungil et elatist hakkas ta maksma oma lapsele alates 26.01.2011.a. summas 139,01 eurot hagi tagamise määruse alusel ja kohtutäituri kaudu. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on leidnud tõendamist, et kostja on jätnud täitmata oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
- Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p 12 peab kohus kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, sest hageja nõuab kostjalt elatist suuremas summas kui minimaalne määr. Lk 4
(8)Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 690,25 eurot ja lapse ülalpidamiskulud koosnevad kulutustest harrastustele 95,87 eurot, kulutustest koolikohustuste täitmisele 63,91 eurot, vaba aja veetmisega seotud kulutustest 25,56 eurot, taskurahast 12,78 eurot, toidurahast 159, 78 eurot, kulutustest riiete ja jalanõude ostmisele 83,09 eurot, ravimite ja hügieenitarvete ostmise kulust 22,37 eurot, transpordikulust 25,56 eurot, sidekuludest 35,15 eurot, eluasemekulust 127,82 eurot ja muudest erakorralistest kulutustest 6,39 eurot. Kostja väidetel on ülalpidamiskulud ülepaisutaud, piisav lapse ülalpidamiskulu on 400.- eurot, millest tema on nõus kandma 200.- eurot. Kululiikide osas leidis kostja viimases menetlusdokumendis, et lapse eluasemekuluks on piisav 70.- eurot, sidekuludeks 20.- eurot, toidurahaks 110.- eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulutusteks 40.- eurot, transpordikuluks 5.- eurot, riiete ja jalanõude ostmise kuluks 20.- eurot, ravimite ja hügieenitarvete ostmise kuluks 15.- eurot, trennides käimise kuluks koos muude püsikulutustega 30.- eurot ja vaba aja veetmise kuluks 20.- eurot. Arvestades asjaoluga, et C I M on käesoleval ajal 10-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - - - - kulutused harrastustele - 60.- eurot. C I M kulutusi tema harrastustele tõendavad maksekorraldused millest nähtub, et C M tasub igakuiselt oma tütre eest MTÜXXX summa 38,35 eurot. Kuna lisaks igakuistele maksetele korraldatakse lastele ka seoses huvialaringidega laagreid, mida tõendab maksekorraldus C I flamenkolaagris osalemise kohta ning ringides osalemiseks on vaja osta abivahendeid, s.h. spetsiaalseid esinemisrõivaid, spordirõivaid ja jalanõusid jne, peab kohus nimetatud kuluartiklile põhjendatud kuluks kokku 60.- eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu ei peaks laps käima nii mitmes huvialaringis kui C M tema pannud on, ei saa olla aluseks selle kuluartikli põhjendatud kulu vähendamiseks, sest poolte alaealise lapse heaolu ei pea ega tohi väheneda seoses sellega, et tema vanemate kooselu purunes ning isa lapse ülalpidamiskuludesse piisaval määral panustada ei soovi. Väide, et ringid kus laps osaleb, on välja valinud tema ema ja laps ise seal käia ei soovigi, on paljasõnaline; koolikohustuste täitmisega seotud kulud 40.- eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et C I M käib koolis, milleks on talle vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid, ilukirjanduslikke teoseid jne, samuti, et tavapäraselt kaasnevad klassi ja/või kooliekskursioonidega ning klassi ühiskülastustega õpilastel samuti kulutused, on põhjendatud nimetatud kulutusteks arvestada kuus 40.- eurot. Hageja ei ole millegagi tõendanud väidetava õppemaksu tasumist ega ka koolitoidu eest tasumist, mistõttu nimetatut selle kuluartikli suuruse kindlaksmääramisel kohus arvestada ei saa. Üldteadaolevalt saavad põhikooli õpilased koolis tasuta koolilõunat; vaba aja veetmisega seotud kulutused 30.- eurot. Hageja on esitatud dokumentaalsed tõendid - kinopiletid, mis tõendavad lapse kulutusi seoses vaba aja veetmisega. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et lapsel on igakuised kulutused seoses sõpradega vaba aja veetmisega ja kultuuriüritustel külastamisega ja asub seisukohale, et piisav summa selleks kulutada kuus on 30.- eurot; taskuraha 15.- eurot. Kohus peab piisavaks taskurahaks kuus 10-aastasele lapsele 15.eurot kuus; Lk 5
(8)- - - - - - söögiraha 110.- eurot. Kohus on seisukohal, et kostja poolt märgitud 110.- eurot toiduraha kuus on piisav summa 10- aastasele lapsele söögi ostmiseks jaemüügist, arvestades ka sellega, et lisaks igapäevasele toidule vajab laps ka mahlu, puuvilju, maiustusi jne. kulutustest riiete ja jalanõude ostmisele 60.- eurot. Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et C I M elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud kulu lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus on 60.- eurot; ravimite ja hügieenitarvete ostmise kulu 30.- eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 30.- eurot kuus on piisav ja põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks arvestades sellega, et laps elab kliimas kus esineb viirus- ja külmetushaigusi ning enda hügieeni eest hoolitsemine on samuti vajalik; transpordikuliust 7.- eurot. Arvestades asjaoluga, et sooduskuukaart õpilasele maksab Tallinna linnas ühistranspordiga sõitmisel 7.- eurot ja hageja ei ole tõendanud, et lisaks ühistranspordi kasutamisele kasutab C I M muid transpordivahendeid igapäevaseks liikumiseks, on põhjendatud transpordikuluks 7.- eurot; sidekulu 20.- eurot. Kohus on seisukohal, et 20.- eurot on mõistlik kulu kuus 10aastase lapse sidekulude eest tasumiseks. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid, et need kulud oleksid suuremad; eluasemekulu 90.- eurot. Hageja on esitanud eluasemekulu suuruse tõendamiseks üürilepingu, mille C M on sõlminud Virve Pärniga. Nimetatud üürilepingust nähtuvalt maksab üürnik eluruumi kasutamise eest üüri 3000.- krooni ehk käesoleva aja vääringus 191,73 eurot (t/ 11). Teise esitatud üürilepingu loetavat eksemplari hageja ei esitanud, mistõttu kohus selle tõendiga otsuse tegemisel arvestada ei saa. Arvestades asjaoluga, et C M ja C I M kasutavad üüritavat eluruumi kahekesi ning, et laps kasutab eluruumis kus ta elab ka vett, elektrit ning soojusenergiat, on põhjendatud arvestada alaealise lapse osaks ühistest eluasemekuludest 90.- eurot kuus; Eeltoodust tulenevalt moodustab C I M põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 462.- eurot. 12. Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20), kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis suuruses 231.- eurot, mis on ½ lapse põhjendatud ülalpidamiskulust kuus. 13. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu on käesoleval ajal elatist välja mõistes mõista see 2010. aasta eest välja suuremas summas kui pärast 01.01.2011.a. põhjendusel, et tol ajal oli saadav elatis maksustatav tulumaksuga. Asja sisulise arutelu käigus leidis tuvastamist, et Lk 6
(8)kostja ei maksnud 2010.a lapse ülalpidamiseks elatist, vaid hakkas seda tegema alates 26.01.2011.a. hagi tagamise määruse alusel. Seega ei ole hagejad elatist 2010.a. kostjalt saanud ega pea selle eest tasuma ka tulumaksu, mistõttu nimetatud asjaolu elatise väljamõistmisel kohus arvesse võtta ei saa.
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt vana PkS § 70 lg 2 ja uue PkS § 108 sätestatust on põhjendatud elatis välja mõista kostjalt ka tagasiulatuvalt, sest kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust alates 01.05.2010.a., mille üle vaidlus puudub, kuni hagi esitamiseni. Kuna kohus kohustas kostjat hagi tagamise määrusega maksma elatist 139,01 eurot kuus ja kostja on tasunud elatist nimetatud summas kohtutäituri vahendusel alates 26.01.2011.a. kuni käesoleva ajani, mille üle vaidlus puudub, ehk siis kokku summas 1668,12 eurot (12 x 139,01 eurot), kuid oleks pidanud tasuma käeoleva kohtuotsuse kohaselt alates 01.05.2010.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.02.2012.a. 4966,50 eurot (21,5 kuud x 231 eurot), on kostja elatise võlg seisuga 16.02.2012.a. 3298,38 eurot (4966,50 – 1668,12). Tulenevalt asjaolust, et kostja on elatist tasunud hagi tagamise määruse alusel summas 1668,12 eurot, loeb kohus elatisevõla täies ulatuses tasutuks C M (kuni 30.06.2010.a. kehtinud perekonnaseadusele kuulus elatis väljamõistmisele vanema kasuks kelle juures laps kasvas), ning mõistab nii elatise võla kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga, kui ka edaspidi tasumisele kuuluva elatise välja alaealise C I M kasuks nagu sätestab käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus (vt. kohtuotsuse p 9). Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel C M palgatõendi, C M e-kirja G M tütrega kohtumise võimalusest, kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi asukohaga Jalaka tn 9-5, Tallinnas kuuluvuse kohta C M , OÜ AM äriregistri väljavõtte koos 2009.a. majandusaasta aruandega, Maanteeameti tõendi selle kohta, et hagejate nimele sõidukeid liiklusregistris registreeritud ei ole, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teatise selle kohta, et C I M kinnisvara ei oma, C M kinnituskirjad raha laenamise kohta tema emalt ja BTOS, sest nii nagu kohus eespool märkis ei oma vanemate varaline olukord uue perekonnaseaduse järgi elatise väljamõistmisel tähendust. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 67 % ulatuses ja hagejaid ning kostjat esindasid kohtumenetluses esindajad, jäävad hagejate kohtuvälised menetluskulud, milleks on nende esindajakulud, 33 % ulatuses hagejate endi kanda ja 67 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 67 % ulatuses tema enda kanda ja 33 % ulatuses hagejate kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate Lk 7
(8)maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis esialgselt 6900.- krooni ehk 440,99 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 3968,91 eurot (9 x 440,99). Kohtunik: Lk 8
(8)