← Eesti

2-10-55952/23

Obsah (4)§ 367§ 230§ 231§ 5

2-10-55952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-5595

§ 367. 5.

Kostja kohustus võlgnevuse tagastama 30.10.2009, kuid kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele (tl 35-5) võlgnevust käesoleva ajani tagastanud.

  1. Kuna kostja ei ole võlgnevust tagastanud on hageja arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud märas alates 31.10.2009-25.05.2011 summas 800,80 eurot (tl 37). Kostja vastuväited
  2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistab, et sai hagejalt laenuks 7 000 eurot, kuid märgib, et tagastas laenu 02.02.2010 õhtul sularahas Tallinnas autoturu juures, Kadaka teel. Kostja tagastas võla enne pooltevahelise ühise tehingu vormistamist. Hageja tarnis kostjale tellimuse peale kasutatud sõiduauto BMW, mille kostja aitas vahendada H. H ile, mille viimane vormistas enda nimele 03.02.
  3. Kostja ei kahelnud hageja heas usus, mistõttu ei nõudnud kostja hagejalt peale raha tagastamist võlakirja tagastamist, millises hageja oli lisaks unustanud Leetu. Ostutehingu juures viibis lisaks MH, kes laenas kostjale 1 000 eurot, et kostja saaks tagastada täielikult hagejalt võetud laenu summas 7 000 eurot. Kohtuotsuse põhjendus
  4. Kohus lahendab antud asja, tulenevalt hageja taotlusest ja asjaolust, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega, vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 410 sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 9.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

  1. Võlaõigusseadus (VÕS) § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 2 2-10-55952 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja laenas kostjale 7 000 eurot, mille saamise kohta allkirjastas kostja võlakirja ning kinnitas, et tagastab laenu hiljemalt 30.10.2009 (tl 34). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on laenu tagastanud või mitte.
  3. Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja on hagejale laenu summas 7 000 eurot tagastanud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et kostja tagastas laenu sularahas 02.02.2010 Tallinnas, Kadaka teel asuva autoturu juures. Tunnistaja MH(tl 102) ütlustest nähtub, et tunnistaja teadis küll, et kostja oli hagejale võlgu, kuid ei tea, kui palju, samuti ei näinud tunnistaja, millises summas kostja väidetavalt hagejale raha tagastas. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et väidetava laenu tagastamise hetkel toimus sõiduauto BMW 530 ost-müük hageja ja kostja vahel, millise kostja müüs hiljem tunnistaja pojale, seega ei ole kohtule teada, et kostja ei tasunud hagejale auto ostmise eest. Seega ei ole tunnistaja ütlustega laenu tagastamine tõendatud. Samuti ei ole kohtule esitatud kirjalikke dokumente laenu tagastamise kohta, kostjal oli võimalus võtta laenu tagastamisel hagejalt allkiri, et kostja on laenu tagastanud. Eeltoodust tulenevalt, kuna laenu tagastamist ei ole tõendatud kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 7 000 eurot.
  4. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud alates 31.10.2009-25.05.2011 viivist summas 800,80 eurot, samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,02% alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja ei ole viivise suurusele vastuväiteid esitanud ning, kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, on kohus seisukohal, et viivisenõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 14. Kooskõlas

§-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.