KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-1

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

1. Välja mõista PHD OÜ PKOÜ kasuks riigilõivu 57,52 € ja õigusabikulude katteks 115,03 € ja jätta PHD menetluskulud põhihagis tema enda kanda.
2. Jätta rahuldamata OÜ PHD vastuhagi OÜ PKOÜ vastu kahju hüvitamiseks 412,47€
3. Välja mõista PHD OÜ PKOÜ kasuks vastuhagis menetluskuluna õigusabi kulude katteks 12,79 € ja jätta PHD OÜ menetluskulud vastuhagis tema enda kanda.
4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, nõue ja vastuväited vastuhagile Hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhtes. Vastavalt väljakujunenud praktikale tellis kostja hagejalt teenuseid ja kostja tasus osutatud teenuste eest vastavate arvete alusel. Viimati oli hageja poolt kostjale osutatud teenus summas 20 349,84 krooni. Hageja pöördus korduvalt võlgniku poole võlgnevuse likvideerimise nõudega. Selle tulemusena kostja tasus oma võla osuti ajavahemikul 17.03.2010-16.07.
5. 2010 sügisel sai hageja kostjalt 09.09.2010 kahju kompenseerimise nõude. Kostja nõue oli hagejale esitatud arve nr. 21003 väljastamise päevast alles 9 kuu möödumisel. Kostja poolt esitatud kahju kompenseerimise nõue on alusetu ning kostja käitumine oli hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus. Hageja on arvestanud ajavahemiku 26.01.2010-26.11.2010 eest viivist summas 9 120 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 6 000 krooni, viivise 6 000 krooni ja täiendava viivise 60 krooni päevas alates 27.11.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivise 0,5% päevas põhinõudest 6 000 kroonilt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhisumma täieliku tagastamiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja väide, et Soomes asuv kostja klient on teda teavitanud 16 laualina kadumisest ei oma käesolevas vaidluses mingit tähtsust, kuna hagejal puudusid lepingulised suhted kostja poolt nimetatud isikuga. Ei vasta tõele kostja väide, et viivitus toimus seetõttu, et pesu oli kuskil kaduma läinud. On fakt, et kostja tasus hageja poolt esitatud arved kuni 18.01.2010 arve nr 21003 esitamisega peale mida kostja hakkas viivitama. Hageja (vastuhagis kostja) ei tunnista vastuhagis esitatud nõudeid. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja poolt esitatud ja tõlgitud kirjavahetuses ei ole toimunud hagejaga vaid kolmanda isikuga. Kostja poolt esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ei vastuta kostja ja kolmandate isikute vahel olnud lepinguliste suhete ja nende alusel väidetavalt tekkinud vaidluste eest. Kahju hüvitamise nõude tõendamiseks tuleb tõendada kahju olemasolu, põhjuslik seos ja kahju suurust. Kostja ei ole tõendanud ühtegi nendest kohustuslikust elemendist. Kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul ühtegi pretensiooni esitanud, siis loomulikult ei ole täidetud ka pretensiooni täpselt kirjeldamise nõue. Isegi kui teoreetiliselt lugeda 9 kuu hilinemisega esitatud pretensiooni esitatuks mõistliku aja jooksul (millega hageja kindlasti ei nõustu), siis ilmselgelt ei tulene sellest

§ 644lg 2 sätestatud piisavalt täpse kirjeldamise nõude täitmine.

Tõendid: arve nr 21003 (t/l 8); e- kirjad (t/l 9-11); kahju kompenseerimise nõue (t/l 12); võlateatis (t/l 13-14); tabel (t/l 29), arve nr. 21003 (t/l 30). Kostja vastuväited ja vastuhagi 2

§ 11lg 1 alusel.

Vastuhagile lisatud tõenditega on tuvastatud, et 08.12.2009.a. teavitas hageja töötaja RV osaühingut sellest, et Soomes asuv klient KT on teda informeerinud 16 laualina kadumisest, st kliendile tagastatud tekstiilide hulgas oli 16 laudlina vähem. Osa laudlinadest tuli pesuprotsessi käigus välja teise kliendi pesu hulgast ning hageja eeldas, et kliendini jõuavad ka ülejäänud laudlinad. Ainus põhjus laudlinade kadumiseks sai olla see, et PKOÜ andis hagejale tagasi vähem laudlinu kui ta oli pesemiseks saanud. Sellepärast esines ka viivitusi arve maksmisel. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist

§ 101lg 1 p-i 3 alusel.

Klient esitas hagejale arve kadumajäänud laudlinade eest, läbirääkimiste käigus vähendas hageja kompenseeritavat summat käibemaksu osa võrra ja koostas kliendile kreeditarve, mida tasaarveldati igakuiste teenusearvete pealt kuni kompenseeritava summa kustumiseni. Kõik eelnev on tõendatud vastuhagile lisatud dokumentidega. Selle tulemusena esitas hageja ka PK OÜ’le pretensiooni kahju hüvitamiseks summas 6452,65 krooni. Vastav summa eurodes on 412,47 eurot. Seega on kahju suuruseks, mille hüvitamist hageja PKOÜ nõuab, tema poolt reaalselt lepingupartnerile tasutud kahjusumma. Hageja osundab sellele, et kuivõrd osapoolte vahel puudus kirjalik leping, siis ei olnud ka fikseeritud see, kas ja kuidas kontrollitakse tagasisaadud tekstiilikoguse vastavuse hagejale pesemiseks antud tekstiilikogusele. Hageja võttis pestud ja pakendatud tekstiili vastu ilma pakendeid avamata. Arve väljastamine iseeneses ei ole tõendiks teenuse osutamise kohta. Ärakuulamisel vaidles vastu hageja nõutud viivise määrale, selles ei ole kokkulepitud, viivist ei ole ka varem makstud. 3

§ 635

tähenduses ja selle järgi kohustub töövõtulepinguga üks pool valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkukepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu.

§ 644

lg 1, 2, 3 kohaselt peab majanduskutsetegevuses tegutsev tellija teatama teenuseostujale mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest lepingule ja seda kirjeldama. Kohtu arvates hõlmab nimetatud säte ka teenuseid ning teenuse kogusega seotud pretensioonide esitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma viidatud 6000 krooni, kuna kostja leidis, et hageja tekitas talle kahju, sest kadus ära 16 lina, mis kokku maksab 6452,65 krooni ja mille on kostja /vastuhagejana hüvitanud oma lepingupartnerile. Tegemist on kostja kahjuga. Märgitud kahju peab hageja/vastukostja vastuhagejale/kostja hüvitama.

§ 101

lg 1 p 1 ja §108 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6 alusel viivist ning kui võlgnik rikub kohusust võib võlausaldaja keelduda oma kohustuse täitmisest § 101 lg 1 p 2 ja § 110 järgi.

§ 101

lg 1 p 3 ja §115 lg 1, § 127 lg 3 järgi saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgniku on rikkunud lepingust tulenevat kohustust ja kohustuse rikkumisel ja võlgnikul tekkinud kahjul on seos. Kuna poolte vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping asjade (antud juhul laudlinad) puhastamiseks/pesemiseks, hõlmab seega märgitud leping ka kõrvalkohustusena üleantud ja puhastamisele kuulunud asja alleshoiu ja samas koguses tagastamise kohustust. Samas leiab kohus, et märgitud laualinade koguse üleandmist hagejale nende pesemiseks/puhastamiseks peab tõendama kostja. PKOÜ /hageja/ esitas kostjale teenuse eest tasumiseks arve 21003 18.01.2010 (Lk 30) 20349,84 krooni (võlgu olev hagetav summa), millest nähtuvalt tuli kostjal tasuda muu pestava/puhastatavate asjade hulgas ka restorani köögipesu 10 tk eest. Kostja/vastuhageja on esitanud pretensiooni kadunud asjade kohta alles 09.09.2010, so ca 9 kuud pärast teenuse osutamisest ja selle eest tasumiseks ettenähtud tähtaega ja sellest ei nähtu isegi kui mitu laudlina läks kaduma. Seega on kostja esitanud oma pretensiooni hagejale teenuse puudusele ja kõrvalkohustuse rikkumisele ehk esitanud pretensiooni asja mittetagastamise kohta ebamõistlikult hilja, sj selliselt, et pretensioonis ei kajastu kui suur hulk asju on tagastamata. Kostja väited ja juhatuse liikme seletus ärakuulamisel ei ole veenvad tõendamaks seda, et 4

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel lepingu rikkumise tõttu kahju hüvitamist.

Selle tõttu jääb vastuhageja/kostja vastuhagi kahju hävitamiseks 6452,65 kr e 412,47 € rahuldamata ja kohtul puudub vajadus anda hinnangut kahju ulatusele ja selle kohta esitatud tõenditele, sj vastuhageja ja tema partneri vahalistele e-kirjadele 31.08.2010, 08.12.2009 (lk 6165), arvetele-kviitungitele (lk 62-65). Kuna vastuhagi ei ole põhjendatud ja tõendamata on et hageja/vastuhageja oleks rikkunud lepingut ja jätnud oma kohustuse kostja/vastuhageja ees täitmata, siis ei ole kostjal/vastuhagejal õigus keelduda ka

§ 110

lg 1 ja § 101 lg 1 p 2 alusel oma võlgnetava kohustuse täitmisest ega saanud seda kahjunõuet

§ 197

lg 1, 2 ja § 200 lg 4 järgi vastukostja/hageja nõudega tasaarvestada, sest vastukostjal on vastuhageja nõudele põhjendatud vastuväide. Seega on kostja poolt teenuse eest tasu maksmata jätmine 6000 kr osas hinnatav kohustuse osalise täitamata jätmisena ja on kohustuse rikkumine

§ 100tähenduses.

Selle tõttu on hagejal/vastukostjal õigus nõuda kostjalt/vastuhagejalt

§ 101

lg 1 p, 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist ehk osutatud teenuse eest osaliselt võlgnetava tasu maksmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue (põhihagi) on põhivõla väljamõistmiseks tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista 6000 kr e. 383,47 €. Hageja nõudis kostjalt viivist võlalt 6000 kroonilt kokku perioodi 26.01.2010-26.11.2010 304 päeva eest 9120,00 krooni e 582,87 € kuid piiras seda põhivõla nõudega 383,47€ ja edaspidi alates hagi esitamise järgmisest päevast 27.11.2010 viivist võlalt 0,5% päevas. Kostja ei ole vaidlustanud viivise aluseks olevat võlaperioodi ja võla suurust, millelt viivis on arvestanud ega toonud esile milline oleks viivis seadusjärgses määras (vt prot 05.10.11 lk 85), kuid leidis, et pooled ei ole kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas võlalt (prot. 05.10.11. lk 84). Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule (vt prot 05.10.11 lk 84-85) tõendanud, et pooled leppisid kokku viivise määras 0,5%

§ 9lg 1 ja Ts

ÜS § 69 (et oleks lepingut sõlmides vahetanud tahtevaldusi viivise määra osas 0,5%). Kohus leiab, et tegemist ei ole ka pooltevahelise tavaga kohaldada omavahelistes võlasuhetes viivise määra 0,5%, sest sellist väljakujunenud ja traditsiooniks saanud käitumist poolte vahel viivise maksmises 0,5% ei ole hageja tõendanud, kostja ei ole kunagi ka viivist maksnud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda viivist vaid seadusjärgses määras, st

§ 113

lg 1 II lause kohaselt

§ 94

sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas.

§ 94

järgne määr oli 2010 aastal 1%, seega viivis oli

§ 113lg 1 II lause järgi 8% aastas e.

0,02% päevas. Eeltoodu alusel on viivisenõue osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista viivis

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113lg 1 II lause järgi võlalt 383,46€ 304 päeva eest vastavalt 23,31€ ja Ts

MS § 367 järgi alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast 27.11.2011 tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivist 383,46€

§ 5(6) 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise korral kulud võrdeliselt rahuldatud/rahuldamata jäetud osale kulud vastava poole kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks kulude rahalise jaotuse. Hageja soovis saada kokku viiviseid ja põhivõlga 766,94 €, kohus rahuldas täielikult põhivõla nõude ja osaliselt viivisenõude. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et põhjendatud on jätta põhihagis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Hageja on kogu menetluses tasunud lõivu ja õigusabikulusid kokku 3200 kr e 204,52 €, sellest õigusabikulu 2000 kr e 127,82 € ja riigilõiv 1000 kr e 63,91 €. Seega tuleb põhihagis riigilõiv 57,52 € jätta kostja kanda ja õigusabikulud vastavalt 115,03 € kostja kanda. Kostja ei ole kulude nõuet esitanud, seega jäävadki tema enda menetluskulud põhihagis tema enda kanda ning tal ei ole neid õigus hiljem täiendavalt nõuda. Vastuhagi jäi rahuldamata, seega jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel vastuhageja menetluskulud tema enda kanda ning vastukostja vastuhagiga seotud kulud täies ulatuses vastuhageja kanda. Vastukostja ei ole esitanud vastuhagiga seotud täiendavaid menetluskulusid, va 127,82 €-ne õigusabikulu, mis oli esitatud kohaselt hagiga. Seega jääb ülejäänud õigusabi kulu (127,82 € miinus hagi korras väljamõistmisele kuuluv 115,03€) 12,79€ vastuhagis vastuhageja kanda ja tuleb temalt vastukostjale välja mõista. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 6 000 krooni ehk 383,47 eurot (6 000: 15,6466 = 383,47) ja vastuhagi hinnaks on 412,47 eurot. Otsus täitmine TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel määrab kohus käesolevas asjas kui lihtmenetluse asjas kindlaks selle, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtunik 6