Edasikaebamise kord ASJAOLUD
Jürgensoni kaebuse esitamise tähtaja. Halduskohus leidis, et tähtaja ületamine on kõnealuses asjas vabandatav ja luges tähtaja möödalastuks mõjuvatel põhjustel. Kohtu hinnangul näitas kaebaja kõnealuses küsimuses selgusele jõudmiseks piisavalt aktiivsust, pöördudes esmalt õiguskantsleri ning seejärel ka nende riigiasutuste poole, kuhu teda edasi pöörduma suunati. Kaebajale ei ole selgitatud tema õigust pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse ega viidatud kaebetähtaegadele. Riigiasutuste poolt isikule antav teave peaks olema selge ja üheselt mõistetav. Kaebaja suuremahuline kirjavahetus riigiasutustega kõneleb sellest, et kaebaja on heas usus püüdnud kõnealuses olukorras oma õigustes selgusele jõuda, mitte ei ole rikkunud kaebetähtaega hooletusest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja perioodil 04.11.2008 kuni 17.05.2010 vajanud psühholoogilist nõustamist. Lähedase surm ja oluliselt muutunud elukorraldus võivad põhjustada sellise psüühilise seisundi, mis pärsib võimet jõuda omal algatusel arusaamisele selles, milliseid vajalikke toiminguid teha, et saaks kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöörduda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Häirekeskus esitas 25.05.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 17.05.2011. a määruse tühistada ja asja menetluse lõpetada. Määruskaebuse kohaselt puudub kaebetähtaja ennistamiseks alus. A. Jürgenson ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses toonud esile mõjuvaid põhjuseid
Lisaks kaebuse esitamisega hilinemisele on tema nõuded aegunud ja nõudeid ei saa rahuldada sõltumata kaebetähtajast. Halduskohtu määrus on vastuolus Riigikohtus väljakujunenud praktikaga, mille kohaselt on kaebetähtaja ennistamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks kaebajast sõltumatu objektiivne kaebuse esitamist takistav asjaolu. Taolisel viisil määratletud mõjuvale põhjusele ei ole ei kaebaja ega kohus kaebetähtaja ennistamisel tuginenud. Kohtupraktikas levinud seisukoha järgi ei ole isiku kogenematus oma õiguste kaitsel aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi, pöördudes vajadusel ka kohtu poole riigi õigusabi määramise taotlemiseks. A. Jürgensonil oli kahju tekkimisest teadasaamisest arvates piisavalt aega ja võimalust pöörduda õigusnõustaja poole asjakohase õigusnõu saamiseks. Mõistetamatu on halduskohtu järeldus, nagu kõneleks A. Jürgensoni pikaajaline kirjavahetus riigiasutustega sellest, et kaebaja on heas usus püüdnud kõnealuses olukorras oma õigustes selgusele jõuda, mitte rikkunud kaebetähtaega hooletusest. See, et isik valib 2 õigusabi taotlemise ja kohtusse pöördumise asemel kirjavahetuse pidamise institutsioonidega, millel pole väidetava kahju tekkimisega mingit seost, ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks. Väär on väide nagu poleks riigiasutused selgitanud A. Jürgensonile kohtusse pöördumise õigust. Sotsiaalministeeriumi kirjas antud soovitusi järgides oleks saanud A. Jürgenson tähtaegselt kohtusse pöörduda. Kohtu järeldus A. Jürgensoni psüühilise seisundi hindamisel on spekulatiivne ega põhine tõenditel. Toimikus olevad tõendid ei kinnita A. Jürgensonil niisuguse psüühilise seisundi olemasolu, mis objektiivselt takistanuks tal oma õiguste kaitseks õigeid samme astuda. Psühholoogilisel nõustamisel käimine ei ole tõendiks, mis kinnitaks inimese võimetust asju ajada. 5. A. Jürgenson palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja leiab, et ükski riigiasutus, kelle poole kaebaja hüvitise saamise eesmärgil pöördus, ei selgitanud talle tema õigusi, kohtusse pöördumise korda ega tähtaegu. Sellega rikkusid haldusorganid selgitamiskohustust. Demokraatliku õigusriigi põhimõtte kohaselt on kohustus tagada isikule võimalus riigi teatud käitumist ette näha. Riigivõimu subjektile tulnuks selgitada kohtusse pöördumise õigust piisavalt täpselt ja selgelt, andes informatsiooni ka kohtusse pöördumise tähtaegade ning nende järgimata jätmise tagajärgede kohta. Antud asjas on jäetud rakendamata haldusmenetluses kehtiv uurimispõhimõte, mis eeldanuks isiku tegeliku tahte väljaselgitamist, samuti teabe andmist selliselt, et see kõrvaldab isiku asjatundmatuse, mis võib takistada õigete otsuste tegemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.05.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.
lg 4 sätestab, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates.
lg 3 alusel võib halduskohus rahuldada tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui õiguslikes küsimustes kogenematu inimene on eksimuses protsessitoimingutes. Kaebaja on pöördunud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.