2-11-32527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 06. jaanuar 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi Julianus

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6.

1. EM AS-i ja kostja vahel on XXX, XXXja XXX sõlmitud liitumislepingud nr XXX (tl 6), XXX (tl 8), XXX (tl 7), mille alusel EMAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud (tl 9-18). Kostja kohustus tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud loovutas EMAS 30.09.2010 nõude summas 367,78 eurot koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (tl 32). Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka hagejale.
2. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja poolt kohtule esitatud tõendid ei tõenda, et keegi peale kostja enda oleks otsustanud seda, et kostjale esitatud arved on põhjendamatud. Kostja on küll pöördunud Tarbijakaitseameti poole ning on lisanud oma vastusega hagile vastavaid dokumente, kuid ei ole esitanud Tarbijakaitseameti otsust kostja kaebuse osas. Hageja leidis vastava otsuse Tarbijakaitseameti kodulehelt, millest tuleneb, et kostja väited on tõendamata ja kostja nõue tuvastada tarbija õigus mitte tasuda kaupleja poolt esitatud arveid mobiilteenuste eest jäeti rahuldamata. Kuna kostja ei ole vaidluse arvete sisu osas edasist lahendamist soovinud kohtus, siis on kostja praeguseks kaotanud igasuguse õiguse esitada hagile vastuväiteid tulenevalt varasemalt kostja kahjuks lahendatud vaidlusest. Kuna mitte ükski pädev instants ei ole tuvastanud kostja poolt väidetavat, et kostja ei pidanud WAP teenuse eest tasuma, siis on õigustatud ka hageja nõue viiviste osas täies ulatuses. Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnista. EMAS arved on põhjendamatu ja alusetud, mille kohta on kostja esitanud ka kaebused Tarbijakaitseametile (tl 46-51). Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kasutanud WAPteenust, seega ei kuulu ka hageja nõue rahuldamisele. Kuna nõue on põhjendamata on põhjendamata ka viivise nõue. Kohtu põhjendused
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Pooled ärakuulamist ei taotlenud.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded 2 2-11-32527 ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 8.

§ 164

lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Asja materjalidele on lisatud 30.09.2010 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on EMAS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale (tl 32). Seega on tõendatud, et nõue on loovutatud. 9. Võlaõigusseaduse (

) 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et EMAS-i ja kostja vahel on XXX, XXX ja XXX sõlmitud liitumislepingud nr XXX (tl 6), XXX (tl 8), XXX (tl 7), mille alusel EMAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust 3 erineval numbril ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et kostjal on hageja ees võlgnevus 367,78 eurot (tl 9-18) Kostja oma kohustust ei täitnud. Kostja väited, et kostja ei ole kasutanud WAP-teenust, mistõttu on nõue alusetu, on põhjendamata ja tõendamata. Kostja ei ole varasemalt WAP-teenust vaidlustanud. Samuti ei tõenda kostja poolt kohtule esitatud kaebused Tarbijakaitseametile, et kostja ei ole nimetatud teenust kasutanud. Kohus märgib, et asjaolu, et mobiiltelefonis Nokia 1209 ei ole võimalik WAP-teenust kasutada (tl 52) ei tähenda seda, et kostja ei kasutanud teenust mõnes muus mobiiltelefonis. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et telefoni seadistab telefoni omanik ise ja selle vale või oskamatu seadistamine ei vabasta kohustusest tasuda teenuste eest, mille ta on saanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väited on tõendamata, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus 367,78 eurot 10.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Hageja on arvestanud vastavalt lepingule viivist 0,15 % maksmisega viivitatud päeva eest. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 367,73 eurot. Menetluskulud 11. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: õigusabikulud summas 166,17 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 76,69 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik 3