lg 3 alusel võimaldama hagejal raieõiguse omandada ja palus alternatiivselt
lg 1, § 128 lg 2, lg 4, § 208 lg 1, lg 3, § 217 lg 2 p 4, § 218 lg 1 alusel välja mõista kahju täies ulatuses kostjalt I, sest raieõigus kuulus müügilepingu sõlmimise hetkeks kostjale II, mistõttu ei vastanud müügilepingu ese lepingutingimustele.
Hageja eeldab, et kostja II tekitas hagejale kahju õigusvastaselt.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuna kostja II on 4 omandanud raieõiguse seaduslikul alusel, siis kostja II ei ole õigusvastaselt käitunud hageja suhtes, ta ei ole hageja omandit ega valdust rikkunud, ta ei ole oma tegevusega hagejale kahju tekitanud. Kostja II suhtes ei esine
lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. On tuvastatud, et kasvava metsa raieõigus kuulub kostjale II. Raieõiguse võõrandmise lepingu sõlmimisel lisaks
§-le 208 peavad lepingupooled lähtuma muu hulgas MS §-st 37, mis on erisäte
Kostja I on tarbija
Samas hageja on äriühing, kelle jaoks metsa raieõiguse omandamine ja metsa võõrandamine on igapäevane majandustegevus. Hageja poolt MS § 37 lg 1, lg 3 p 1, p 3, p 5, lg 6 p l, p 2, p 6 sätestatud nõudmiste täitmisel ja kontrollimisel ei oleks tekkinud olukorda, kus ühe ja sama numbriga kuid erinevate vormidega raiet lubava metsateatise alusel on vormistatud kaks raieõiguse võõrandamise lepingut. Metsateatise 1093003401 alusel anti luba raieõiguse teostamiseks pindalal 5.7 ha. Kostja I kirjutas väidetavalt hagejaga sõlmitud lepingule alla vaid enda nimel. Esindamisõigust kaasomanike nimel hagejaga tehingu sõlmimiseks kostjal I ei olnud. Kohus leidis, et kostja I ei ole saanud avaldada tahet hagejaga lepingu sõlmimiseks, sest kostjale kuuluv osa kinnistust XXX moodustab vaid 2.57 ha. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hagiavalduse juurde lisatud kassa väljaminekuorderi nr 0605 järgi sai kostja I hagejalt sularahas 03.05.2010. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest 120 000 krooni (7 669.40 eurot). Kohtuistungil kostja I on võtnud omaks asjaolu, et hageja esitatud metsateatisel on kostja allkiri. Kostja I ei välistanud tema poolt muude tõendite allkirjastamist, kuid on teatanud, et tegi seda usaldades hageja esindaja J.F. i ja olles purjus (t. lk. 105).
sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
lg 1 alusel, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nende sätete alusel hagi tuleb rahuldada kostja I vastu summas 7 669.40 eurot. Kohus pidas vajalikuks märkida, et hageja on valesti asunud seisukohale, et raieõiguse võõrandmise lepingu sõlmisid ainult kostjad. Tegelikult raieõiguse võõrandmise lepingu kostjaga II sõlmisid kostja I ja I.S. . Hageja pole I.S. i vastu nõudeid esitanud. Pooled ei ole taotlenud teda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist. Kuna hagi jäeti kostja II vastu rahuldamata, jättis kohus kõik kostja II menetluskulud hageja kanda. Hagi kostja I vastu rahuldatakse summas 7 669.40 eurot (120 000 krooni), mis on 50% hagist. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Selle säte alusel jättis kohus hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5 5. OÜ Hansamets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt osas, millega jäeti rahuldamata kostja I vastu esitatud kahjuhüvitamise nõue ja selles osas uue otsuse tegemist, millisega mõista Aleksei Bondarevilt OÜ Hansamets kasuks välja kahju summas 7629.27 eurot. Alternatiivselt taotleb apellant mõista Aleksei Bondarevilt OÜ Hansamets kasuks välja õiglane kahjuhüvitis kohtu äranägemisel. Apellant palub jätta menetluskulud, sh kõik OÜ Hansamets menetluskulud, Aleksei Bondarevi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on Aleksei Bondarev raieõiguse võõrandamise lepingut rikkunud. Arvestades, et vastustaja I on sõlminud XXX kinnistul kasvanud metsa raieõiguse võõrandamise lepingud kahe isikuga – vastustajaga II ning apellandiga, on vastustaja I tegevuse läbi tekkinud apellandile kahju. Viru Maakohus leidis küll õigesti, et vastustaja I on tekitanud apellandile kahju raieõiguse võõrandamise hinna ulatuses, s.o. summas 7 669.40 eurot, kuid apellandi saamata jäänud tulu nõude jättis kohus arusaamatul põhjusel rahuldamata; 2) vastutab Aleksei Bondarev lepingurikkumise eest. Apellant peab võimalikuks, et Viru Maakohus pidas silmas, et Aleksei Bondarev ei vastuta kohtu hinnangul müügilepingu rikkumise eest, kuid ka nimetatud seisukoht on (oleks) apellandi hinnangul ebaõige. Arvestades, et kohus viitab apellandi MS §-st 37 tulenevale kohustustele, peab apellant võimalikuks, et maakohus leiab, et Aleksei Bondarev ei vastuta müügilepingu rikkumise eest
Kuid ka nimetatud seisukoht on ebaõige. Apellant on seisukohal, et ta on raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisel rakendanud piisavat hoolsust ning kontrollinud Aleksei Bondarevi raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust. Aprilli alguses
Arvestades, et vastustaja I võõrandas raieõiguse OÜ-le Metsatransport ning seejärel, täiesti teadlikult ning pahaukselt kontakteerus apellandiga ja pakkus müügiks õigust, mis temale enam ei kuulnud, ei ole vastustaja I igal juhul käsitletav tarbijana kui nõrgema lepingupoolena; 6) on apellandil Aleksei Bondarevi tegevuse tagajärjel saamata jäänud tulu summas 15 298.67 eurot. Hagiavalduse lisana esitas apellant kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu 0305/1, millise sõlmimine kinnitab apellandi kavatsust tulu teenida. Seega oli apellandil nii kavatsus kui ka võimalus tulu teenida, kuid vastustaja I tegevusest tulenevalt jäi apellandil saamata tulu summas 15 298.67 eurot, millisest summast kuulub mahaarvamisele tulu teenimiseks tehtud raieõiguse omandamise kulu 7 669 eurot. Apellant palub nimetatud summa 7 629.27 eurot vastustajalt I apellandi kasuks välja mõista; 7) arvestades, et vähemasti 50 % ulatuses pidas Viru Maakohtus apellandi nõuet põhjendatuks, olid põhjendatud ka apellandi kulud tema esindajale, kuivõrd vastustaja I on enda tegevuse läbi tinginud olukorra, kus apellant oli sunnitud enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Eeltoodust tulenevalt on täiesti põhjendamatu ning vastuolus TsMS § 163 lg-ga 1 kohtu seisukoht, justkui oleks menetluskulude kandmine võrdsetes osades samastatav menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. Apellant leiab, et ka juhul, kui kohus peaks mingisugusel põhjusel leidma, et apellandi saamata jäänud tulu nõue ei ole täielikult või osaliselt tõendatud, tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega; 8) küsis kohus kohtuistungil apellandilt seonduvalt hagiavaldusele lisatud saamata jäänud tulu arvestusega, kuidas on apellant kindlaks teinud arvestuses kajastatud puuliigid. Metsamaterjali arvestuses toodud kogused vastavad metsamaterjali mahule, mida apellandil oleks olnud võimalik langetada. Raiemaht 322 tm nähtub ka poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust ning metsateatisest. Kuivõrd enne maakohtu istungit ei olnud kohus teinud ühtegi märkust seonduvalt apellandi ostujuhi poolt koostatud arvestusega, samuti ei ole vastustajad käesoleva hetkeni saamata jäänud tulu suuruse osas vastuväiteid esitanud, eeldas apellant, et vastustajad nõustuvad tõendis esitatud metsamaterjali hindadega. Samas peab apellant võimalikuks, et esineb vajadus, et apellandi ostujuht J.F. selgitaks täiendavalt metsamaterjali arvestuse koostamise aluseid. Johtuvalt sellest esitab apellant taotluse tema ostujuhi J.F. i tunnistajana ülekuulamiseks. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. J.F. ei ole avalikult kättesaadavatest äriregistri andmetest nähtuvalt apellandi seaduslik esindaja; 9) palub apellant juhul, kui kohus ei loe piisavalt tõendatuks apellandi saamata jäänud tulu suurust, mõista apellandi kasuks välja õiglane kahjuhüvitis kohtu äranägemisel. 6. OÜ Metsatransport ei nõustu apellatsioonkaebusega menetluskulude osas. Apellant on esitanud sisuliselt alusetu hagi vastustaja II vastu ja see leidis kinnitust ka kohtus. Vastustaja II leiab, et hagi oleks tulnud esitada ainult vastustaja I vastu ja antud kohtuasi tekitas 7 vastustajale II alusetuid menetluskulusid. Vastustaja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 7. Aleksei Bondarev (kostja I) apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsusega välja mõistetud hüvitise suurust, maakohtu otsuse põhjendusi ja menetluskulude jaotist. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. 9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 7629.27 €, samuti on vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendusi ja menetluskulude jaotust. Apellant ei ole vaidlustanud otsust osas, millega jäeti rahuldamata omandiõiguse tunnustamise nõue ja millega rahuldati hagi kahju hüvitamiseks kasvava metsa raieõiguse müügilepingu hinna, s.o 7 669.40 € (120 000 kr) osas. 10. Ringkonnakohus märgib, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti Metsaseaduse § 37 nõuetele vastav raieõiguse võõrandamise leping. Ringkonnakohtu arvates on tegemist lepinguga, millel on mitme lepingu tunnused. Riigikohus on lahendis 3-2-1-51-11 p-s 16 märkinud, et raieõiguse müügi näol on sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sealt kinnisasjalt mets ja see omandada. Selline leping vastab olemuslikult
§-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Asja materjalide kohaselt oli kostja I kinnisasja kaasomanik, kes sõlmis raieõiguse võõrandamise lepingu ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Õige on apellandi väide, et maakohtu seisukohad hageja ja kostja I ning kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kahe erineva raieõiguse müügilepingu kohta samale raieõigusele on raskesti jälgitavad ning maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele lepingute kehtivuse osas. Ringkonnakohus märgib, et kostjale II raieõiguse võõrandamise lepingu kehtivus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hagi põhjendatuse üle otsustamisel pidi maakohus ennekõike andma hinnangu hageja ja kostja I vahelisele õigussuhtele. Raieõiguse võõrandamise leping, mida saab kvalifitseerida müügilepinguna või rendilepinguna, on võlaõiguslik leping, mille kehtivus ei eelda kõigi kaasomanike kokkulepet AÕS § 74 lg 1 alusel. Seega on hageja ja kostja I vahel sõlmitud kehtiv võlaõiguslik leping e kohustustehing. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja I sõlmis raieõiguse müügilepingud ühe ja sama objekti suhtes nii hagejaga kui kostjaga II. Käsutusõiguse e asjaõiguslikku lepingut kostja I hagejaga sõlmida ei saanud, kuna kostja II oli eelnevalt omandatud raieõiguse alusel vilja omandanud. Maakohtu järeldus, et kostja I ei rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut, on ebaõige. Asjaoludest tuleneb, et kostja I rikkus lepingut, kuna ta ei täitnud hagejaga sõlmitud lepingut, sest raieõigust teostas ja vilja omandas teine isik, s.o kostja II.
lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama
Nimetatud sätte kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida hageja oleks saanud vastavalt asjaoludele, eelkõige enda tehtud ettevalmistustele, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises, kuid sellisel juhul lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks asjaolu, et kasu saamiseks tehtud ettevalmistused olid seotud üksnes konkreetse lepinguga ning hagejal jäi tulu saamata kostja poolt lepingu rikkumise, s.o põhjusliku seose, tõttu. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Käesolevas asjas väitis hageja, et ta on metsakinnistute ja raieõiguse müügiga tegelev ettevõte, mis iseenesest loob eeldused tulu saamiseks ning kostjalt I raieõiguse ostmine oli ettevalmistuste tegemine tulu saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellandi esitatu ei ole piisav ning leiab, et apellant ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, mille alusel saaks saamata jäänud tulu nõude rahuldada. Ringkonnakohus kuulas apellandi taotlusel üle J.K. , kes töötab OÜ-s Hansamets (hagejaapellant) ostujuhina. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt on firma põhitegevusala metsamajandus ja peamiselt müüb hageja metsamaterjali kolmele suuremale partnerile: Holmen Mets, Lemeks Sadamad ja Metsäliitto Eesti AS. Tunnistaja ütluste kohaselt on hagejal olemas palgalised töötajad ja kogu vajalik metsaveotehnika. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on ettevõte, kellel on pidevad suhted kolme suure metsamaterjali kokkuostjaga, hagejal on olemas kogu metsaveotehnika ja palgalised töötajad ning neid on samaaegselt võimalik kasutada erinevatel objektidel, siis ainuüksi kostjalt I raieõiguse ostmine ei ole piisav, et tõendada asjaolu, et hagejal jäi tulu saamata. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt esitatud asjaolude alusel ei ole tõendatud, et apellandil jäi tulu saamata, kuna apellant sai kostja I ostetud raieõiguse teostamise asemel tehnikat ja tööjõudu rakendada muudel objektidel. Apellant ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks lugeda tõendatuks, et tema tehnika ja/või töötajad olid kostjalt I ostetud raieõiguse lepingu täitmata jätmise tõttu ilma tegevuseta ja apellandil jäi selle tõttu saamata tulu. 13. Apellant esitas alternatiivse nõude, et juhul, kui ringkonnakohus ei pea saamata jäänud tulu nõude rahuldamist põhjendatuks, palub apellant mõista välja kostjalt I kahju kohtu äranägemisel. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt käidi apellandi poolt kostja I metsas ja viidi läbi kluppimine, puud loeti ära ja andmeid võrreldi metsamajanduskavaga, metsa inventeerimise kavaga, mis 9 oli koostatud 2009. Kluppimise teel saadud andmed vastasid metsamajandamise kavale, need kattusid.
lg 6 esimese lause kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ringkonnakohus leiab, et kostjaga I lepingu ettevalmistamise ja sõlmimisega kaasnesid hagejale kulud, mille suurust hageja ei ole asjaoluna esile toonud. Ringkonnakohus nõustub osaliselt maakohtu poolt tehtud etteheidetega hageja aadressil, et ettevõte, kelle peamine tegevusala on metsamajandus ja sh raieõiguse võõrandamise tehingud, oli kostjaga I lepingut sõlmides hooletu ning hageja poolt metsaseadusest tulenevate kohustuste rikkumine soodustas kostjaga I lepingu sõlmimist. Samas on õige apellandi väide, et kostja I suhtes tarbijakaitse sätetele viitamine ei olnud maakohtu poolt põhjendatud. Arvestades hageja kui ettevõtja poolt hoolsuskohustuse rikkumist, kuid teisalt hageja poolt tehtud kulutusi ja kostja I poolset tahtlikku lepingu rikkumist, siis leiab ringkonnakohus, et
lg 6 esimese lause alusel on põhjendatud mõista kostjalt I hageja kasuks kahju hüvitisena lisaks lepingu summale 300 €. 14. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on põhjendamatult jätnud hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse 50 % ulatuses, nagu märkis ka maakohus, siis tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kostja I menetluskulud tema enda kanda ja hageja maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta 50 % ulatuses kostja I kanda. Kostja II menetluskulud jättis maakohus põhjendatult hageja kanda ja selles osas ei esitatud ka apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Arvestades apellandi väiteid ja ringkonnakohtu poolt rahuldatud nõude suurust jätab TsMS § 163 lg 1 alusel ringkonnakohus apellandi poolt ringkonnakohtus kantud kuludest 20 % kostja I kanda. Kuna kostja II osas apellatsioonkaebuses nõudeid ei esitatud, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud ülejäänud osas menetlusosaliste endi kanda. Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 10 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.