KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-12-10409 Määruse tegemise aeg ja koht 26.märts 2012, Pärnu Tsiviilasi E.J.i hagi R.J.i vastu elatise väljamõis

) § 202 lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetlus-teovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et tsiviilkohtumeneltusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul. Vähemalt 15-aastane alaealine võib menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 järgi on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) piiratud teovõime. E.J. on käesoleval ajal 17-aastane. Avaldusest ei selgu, et hageja teovõimet oleks TsÜS § 9 kohaselt laiendatud. Hageja on küll elatise saamiseks õigustatud isik ning tal on tsiviilkohtumenetlus-õigusvõime (võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda menetluskohustusi), kuid tal puudub õiguslik võime iseseisvalt oma menetlusõigusi realiseerida ja elatise nõudega kohtusse pöörduda. Kuni E. J. täisealiseks saamiseni on E. J. nimel kohtule elatise nõude esitamise õigus tema seaduslikul esindajal (hooldusõiguslikul vanemal või eestkostjal).

§ 204

lg 1 järgi kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlus-õigusvõime ja tsiviilkohtumenetlus-teovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.

§ 371

lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja. Hagiavaldus on esitatud ennatlikult. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjalt R.J.ilt elatis juba välja mõistetud kuni E.J.i täisealisuseni. Seega ka hageja seadusliku esindaja allkirjaga hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleks keelduda. Seaduslik esindaja ei saa esitada hagiavaldust elatise väljamõistmiseks täisealiseks saanud lapse nimel. Perekonnaseaduses (PerekS) § 97 punktis 2 sätestatud alusel (täisealiseks saanud lapse kutseõppeasutuses hariduse omandamise jätkamine) elatise väljamõistmiseks tingimused ei ole E.J.i puhul veel saabunud. Seega hagiavalduses kirjeldatud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine praegu võimalik ning käesoleval ajal ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks.

§ 371

lg 2 punktide 1 ja 2 alusel võib kohus ka nendel asjaoludel jätta hagiavalduse menetlusse võtmata. Eeltoodut arvesse võttes kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast.

§ 372

lg 6 järgi kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega selle esitajale ning sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. E.J.il on õigus elatise nõudega uuesti kohtu poole pöörduda täisealiseks saamisel, so alates 04.04.

1. Kohus juhib E. J. tähelepanu hagiavalduses esinevatele muudele puudustele, mis tuleb hagi uuesti esitamisel kõrvaldada: - Hagiavalduses tuleb ära näidata konkreetne kuupäev, mis ajast alates elatist soovitakse. Üldjuhul makstakse elatist alates hagi esitamisest. Seaduse järgi võib elatist nõuda ka kuni 1 aasta eest tagantjärele. Praegusel juhul tekib E.J.il õigus elatist nõuda 04.04.
2. - Avalduses taotletakse elatise kandmist E.J.i arveldusarvele, kuid arveldusarve numbrit ei ole märgitud. - Hagiavalduses tuleb märkida, mida iga konkreetse hagile lisatud tõendiga tõendada soovitakse. E. J. on hagiavalduse lisana nimetanud ema palgatõendi. Palgatõendi asemel on esitatud AS Swedbank konto väljavõte, milles kajastatakse SA-st xxxxx xxxxxx kellegi kontole palgana laekunud summasid. Konto väljavõttest ei nähtu isiku nime, kelle kontoga tegemist on. - Samuti ei selgu hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest üheselt, mida ema palgatõendiga tõendada soovitakse. Võib üksnes oletada, et hageja soovib põhistada isalt elatise nõudmist sellega, et ema oma palgast üksinda ei suuda hagejat vajalikul määral toetada. Hagi uuesti esitamisel tuleb hagejal lühidalt selgitada, kas ja millist osa hageja ülalpidamiskuludest kannab tema ema. Heli Käpp Kohtunik 2