) § 13 lg 2 kohaselt, kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Nimetatud lepingu p-s 5 on kirjas, et muudatuste tekkimisel, millised tekitavad töövõtjale täiendavaid kulutusi, poolte kokkuleppel võib muuta lepingulist hinda. Poolte nõusolekut kostja poolt tegemata tööd hageja poolt ära teha kinnitavad nii kostja ise kui Joala Kooli tolleaegne direktor, tunnistaja L. F. . Nende tööde tegemine hageja poolt tekitaski hagejale täiendavaid kulutusi materjalide ja tööjõu kasutamise näol. Kostja käsitleb lahus tööde tegemise kokkulepet hagejaga ja tööde tegemise eest tasumise kokkulepet. Kohus leidis, et neid kahte momenti ei saa käsitleda eraldi, kuna lepingu nr 9 p 5 sätestab seda koos ning
Kuigi kostja 10.12.2009 kohtuistungil ütles, et ta ei tea, kes täiendavaid töid teostas ja kokkulepet hagejaga lisatööde osas ei olnud, on need ütlused ümber lükatud sellega, et kostja ja hageja käisid üheskoos tunnistaja L. F. juures rääkimas (26.01.2011 kohtuistungi protokoll), et kostja ei suutnud töid lõpetada, esindajad vaatasid tegemata objektid üle, neid jäi tegema hageja. Kostja ei saa eitada hageja poolt objektil kõikide lisatööde teostamist, kuna neil oli üks ja seesama objekt – Narva Joala Kool. Kostja objektilt lahkudes jäi hageja kostja eest alustatud lisatööde tegemise lõpetamise juurde, millest osade tööde eest kostja hagejale ka maksis. Osade lisatööde eest mittemaksmist ei saa põhjendada sellega, nagu oleks just nende konkreetsete tööde osas puudunud poolte vahel leping nende tegemiseks ja selle eest maksmiseks. Kohtu hinnangul on kõik lisatööd tehtud poolte kokkuleppel, lepingus ei ole viidet sellele, et tasu peaks maksma keegi kolmas isik ning
lg 2 sätestab, et kohaldatakse sellist tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoole tahtest, lepingu 3 olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Ei ole võimalik osade lisatööde eest maksmise kohustust panna isikule, kellelt seda oodata ei saa. Hagejal ei ole peatöövõtjaga OÜ-ga Rita Ehitus mingit kokkulepet tema poolt tehtavate osaliste lisatööde maksmise kohta. OÜ-l Rita Ehitus on kostjale nende lepingulistest suhetest tingitud võlg, kuid see ei seondu kostja võlaga hagejale. Kuna peatöövõtja OÜ Rita Ehitus 03.06.2005 töövõtuleping kostjaga remonditöödeks Narva Joala Koolis ei sisalda ühtegi punkti kostja võimalikest alltöövõttudest ja nende eest tasumisest, tuleb käsitleda peatöövõtja lepingut kostjaga ja kostja lepingut hagejaga kahe teineteisest sõltumatu lepinguna. Kui lepingus kostja ja hageja vahel tekkisid muudatused, mida aktsepteeris ka kostja (hageja pidi teostama kostjale täiendavaid töid), siis lepingu hinna muutmise kokkulepe OÜ-t Rita Ehitus ei puuduta, vaid jääb ainult hageja ja kostja vahele. Hageja poolt täiendavalt tehtud tööd kostjale on kokkulepitud mahus ja õigeaegselt tehtud, nende tööde tegemist kinnitavad teostatud tööde allkirjastatud aktid (tl 62, 63, 66, 67). Seega tasu maksmise kohustus hagejale on tema lepingupartneril, s.o kostjal. Tuginedes
§-le 6 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
sätestab mõistlikkuse põhimõtte.
lg-st 2 tuleneb, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevusvõi kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kui kostja oli juba aktsepteerinud hageja poolt objektil tema eest tehtavaid osasid lisatöid tema ja hageja vahel sõlmitud lepingu nr 9 raames ja oli selle eest hagejale ka maksnud, ei saa eeldada, et ta ei aktsepteeri ühte osa lisatöödest, kuigi ta isegi enda võlga selles osas saldokinnitusega hagejale kinnitas. Tuginedes
lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Lepingus on sätestatud viivisemääraks 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga möödalastud päeva eest. Hageja nõuab viivist perioodi 15.09.2005 kuni 31.01.2008 eest summas 20 400 krooni. Kuna hageja ei ole välja toonud viivise arvutust, ei saa kohus kontrollida selle õigsust. Kohtu arvutuse järgi on viivise suuruseks nõutud aja, s.o 868 päeva eest 20 311,20 krooni, s.o 1298,12 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Lisatööd tehti lepingu nr 9 väliselt, oli koostatud eraldi eelarve ja eraldi lepitud kokku tähtaegades; 2) sätestab
lg 1, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 8 kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg-te 1, 2, järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi; kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Antud juhul oli vaja sõlmida kirjalik kokkulepe lisana töövõtulepingu nr 9 juurde; 4 3) võttis tööd vastu Narva Linnavalitsuse esindaja koolidirektori juuresolekul. Kostja ei osalenud lisatööde vastuvõtmisel, mis tõendab, et kostja ei osalenud lisatööde korraldamises, ei kontrollinud tööde teostamist ega ole võtnud endale kohustust lisatööde tasumiseks; 4) kuna kostja on täitnud kõik lepingu tingimused, ei olnud kohtul õigust välja mõista kostjalt hageja kasuks ka viivist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.12.2009 kohtuistungil on hageja täpsustanud viivise nõuet ning nõudnud viivist lähtuvalt tasumata summast 23 400 krooni perioodi eest 15.09.2005 kuni 31.01.
lg-le 2 kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Märgitud säte näeb ette eelduse, et lepingu kokkuleppeline vorm ei laiene lepingu muutmisele või lõpetamisele. Kuivõrd pooltevaheline leping (I kd, t.l 38) ei näinud ette, et lepingu muutmine peab olema vormistatud kirjalikult, siis võis lepingut muuta ka suuliselt. Seetõttu on ekslikud apellandi väited, et maakohus kohaldas ebaõigesti
lg 2 ning et kuna lisatööde tegemine ei olnud vormistatud kirjalikult, siis ei ole ta kohustatud lisatööde eest maksma. Vaidlusaluste lisatööde tegemine on tõendatud tööde vastuvõtu aktiga (I kd, t.l 65) ning lisatööde tegemist hageja poolt on möönnud ka kostja (I kd, t.l 113). Tunnistaja L. F. on samuti kinnitanud, et kuna TÜ Minu Kodu Ehitus (kostja) ei tulnud toime osade töödega, siis tegi need tööd OÜ Vitoterm (hageja). Ta oli koos mõlema poole esindajatega ehitusobjektil ning poolte esindajad leppisid lisatööde tegemises kokku. Maksekorraldused (I kd, t.l 94-104) tõendavad, et kostja on maksnud hagejale vaidlusaluste tööde eest arve nr 40 järgi 43 409 krooni (osaliselt kohtumenetluse kestel) ning jätnud maksmata 23 400 krooni. Kostja väide, et arvete maksmine on toimunud raamatupidaja eksituse tõttu, ei ole usutav. Asjaolu, et peatöövõtja on jätnud kostjale osaliselt maksmata, ei vabasta kostjat tasumata hagejale viimase poolt tehtud tööde eest. 8. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu põhivõlgnevuselt ning kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu samuti põhivõlgnevuselt. Seoses hagi rahuldamisega põhivõlgnevuse osas jääb menetluskuludest riigilõiv nii maa- kui ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja kogunõue (põhinõue 23 400+viivisenõue 20 400) rahuldati 66,6% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad muudest menetluskuludest 66,6% kostja kanda ja 33,4% hageja kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.