Obsah (13)

§ 76§ 116§ 196§ 416§ 8§ 100§ 101§ 108§ 88§ 397§ 94§ 415§ 113

2-11-28976 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 06. veebruar 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviil

§ 76

lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja

2. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 07.04.2008 (tl 46-47), millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 19.11.2009, 30.12.2009, 29.01.2010, 30.03.2010 ja 15.04.2010 (tl 59-63) saadetud teadetega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega.
3. Hageja ütles 25.05.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles (tl 64) ning nõudis kostjalt 1 541,72 euro (24 122,61 krooni) tasumist, millest 1 054,59 eurot (16 500,72 krooni) moodustas tagastamata krediidisumma, 326,49 eurot (5 108,53 krooni) sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 148,28 eurot (2 320 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulu ja 12,36 eurot (193,36 krooni) viivis. Perioodil 18.03.2008 kuni 25.05.2010 on kostja tasunud hagejale kokku 1 490,18 eurot, millest 1 044,87 eurot arvestati intressi katteks, 215,19 eurot võla sissenõudmiskulude katteks, 229,63 eurot tagastamata krediidisumma katteks ja 0,49 eurot viivise katteks. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust hagejale tasunud. 2 2-11-28976
4. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et tarbijakrediidilepingu allkirjastamisel oli kostja teadlik, et lisaks laenusummale tuleb tagastada ka intressi ning kokkuleppe rikkumise korral lisanduvad ka muud kulud. Seetõttu on väär kostja vastuväide, mille kohaselt tagastamata summa on valesti arvestatud ning tehing on heade kommete vastane ja hageja kasutab kostja rasket majandusliku olukorda oma kasumi suurendamiseks.
5. Hageja soovib märkida, et ülesütlemiskirja näol on tegemist tüüpkirjaga, kus võlgnikku teavitatakse lepingu ülesütlemist ning selle tagajärgedest (inkassosse pöördumine, maksehäiresse lisamine jne). Ühtlasi antakse tähtaeg kogu võlgnevuse likvideerimiseks, eelmainitud tagajärgede vältimiseks. Hageja ei leia, et ülesütlemiskiri oleks mingil moel kostjale ähvardatav.
6. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kohtulud peab tasuma hageja, kuna vastavalt TsMS § 162 lg-s 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja vastuväited
7. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on lepingu ülesütlemise kirjas kostjat ebaseaduslikult ähvardanud. Samuti on hageja arvestanud krediidi tagastamata osa valesti. Krediidisumma on 1 278,23 eurot, kostja on tagastanud 1 170,33 eurot. Seega kostjalt võlgnevuse summas 1 782,42 euro väljamõistmine on heade kommete vastane ja kostja raske majandusliku olukorra ärakasutamine hageja kasumi suurendamiseks. Kohtu põhjendused
8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Pooled 12.01.2012 toimunud ärakuulamisele ei ilmunud.
9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11. Võlaõigusseadus (

) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 18.03.2008 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0814001/96tt, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 1 278,23 intressiga 32,13% krediidisummast aastas (tl 45). Lepingule kohaldati krediidilepingu üldtingimusi S (tl 55-57). 15.

101 lg 1 p 4 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 116

lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.

§ 196

lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani 3 2-11-28976 või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus leiab, et hageja on § 416 lg 1 nõuded täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda 25.05.2010 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega (tl 64). 16.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Vastavalt tarbijakrediidilepingule andis hageja kostjale laenu 1 278,23 eurot, millise kostja kohustus tagastama alates 07.04.2008 igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule (tl 46-47), millist kohustust kostja rikkus. Kostja märgib, et on tagastanud hagejale 1 170,33 eurot, mistõttu on võlgnevuse summas 1 782,42 euro väljanõudmine kostjalt heade kommete vastane ning hageja soovib üksnes kostja arvelt kasumit suurendada. Hageja väidete kohaselt on kostja perioodil 18.03.2008 kuni 25.05.2010 on kostja tasunud hagejale kokku 1 490,18 eurot, millest 1 044,87 eurot arvestati intressi katteks, 215,19 eurot võla sissenõudmiskulude katteks, 229,63 eurot tagastamata krediidisumma katteks ja 0,49 eurot viivise katteks. Vastavalt

§ 88

lg 8, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Üldtingimuste punkti 2.4 alusel lepingu täitmise käigus krediidiandjale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks krediidisumma. Seega on hageja arvestanud tasutud summad korrektselt ja vastavalt seadusele esmalt kõrvalkohustuste katteks ja seejärel krediidisumma katteks, mistõttu on alusetud kostja väited, et kostjal on võlgnevus tasutud ning 1 782,42 euro väljanõudmine on heade kommete vastane ning, et hageja soovib üksnes kostja arvelt oma kasumit suurendada. Kostja oli teadlik, et kostjal tuleb tasuda ka intressi ning võlgnevuse maksmisega hilinemisel viivist ja võla sissenõudmisega seotud kulusid. Seega on ka alusetud kostja väited asjaolu kohta, et hageja on ähvardanud kostjat lepingu ülesütlemisteates. Kuna hageja on arvestanud tasutud summadelt krediidisumma katteks 229,63 eurot, siis on käesoleval ajal kostjal tasumata krediidisumma 1 048,60 eurot, milline summa on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 17. Üldtingimuste nr S (tl 55-57) p 6.7 kohaselt krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (tl 65). Kostja ei ole hagejale tasunud kokku 92,81 eurot 14.12.2009 (tl 58) kostjale saadetud võla sissenõudmiskirja, 19.11.2009, 30.12.2009, 29.01.2010, 30.03.2010 ja 15.04.2010 (tl 59-63) saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 25.05.2010 (tl 64) saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Kohus on seisukohal, et kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis oli hagejal õigus edastada kostjale teateid võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu on võla sissenõudmisega seotud kulud põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. 18. Vastavalt

§ 397

lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 94

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 4 2-11-28976 kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32,13% krediidisummast ühe aasta kohta. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja intressidena võlgnetavate summade katteks tasunud 160,42 eurot. Seega on kostja poolt tasumata sissenõutavaks muutnud intress summas 166,08 eurot. Kohus on seisukohal, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 19.

§ 415

lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul viivisemääraks lepinuga kokku lepitud intress 32,13%. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 14.01.2009 otsuses nr 3-21-120-08 on samuti leidnud, et: „laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.“ Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 13.10.2011 sissenõutavaks muutunud viivise summas 474,93 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine.

1. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb hageja nõudel kostjalt välja mõista alates 14.10.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,13% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: õigusabikulud summas 95,87 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik 5